Óner ataulynyng ishindegi eng manyzdysy – kino. Búl sóz Leninning sózi delinedi ghalymdar arasynda. Onyng akademiyalyq 54 tomdyq enbegining ishinde múnday sóz kezdespeydi, әriyne. Biz mysal retinde keltirip otyrghan sóz Lunacharskiyding esteliginen alynghan.

Jә. Búl sózding kimning esteliginen alynghany, tipti, kimning aitqany da manyzdy emes. Manyzdysy sol – búl sózding shyndyghy. Óner ataulynyng ishindegi manyzdysy da, sonymen qatar eng kenjesi de – kino. Býgingi adamzat sanasyn ózgertuding nemese qalyptastyrudyng negizi әri eng tiyimdi qúraly da kino bolyp otyr. Mine osynday mýmkindikterining kóptigimen jәne kendigimen kino – zamanauy qoghamdaghy jorgha janrgha ainalghan.

Kez kelgen óner sekildi kinomotografiya da damy kele janrlargha bóline bastady. Árbir janrdyng óz erekshelikteri bar. Sol janrlar ishindegi kópshilikti asa qyzyqtyratyny – ómirbayandyq kino janry bolyp sanalady. Búl tektes filimderge súranystyng kóptigin adamzattyng ózine ýlgi bolarlyq adam izdeuimen týsindiruge bolatyn shyghar.

Óner ataulynyng eng birinshi klassikalyq ýlgisi qalyptasady. Búl – aksema. Nemese biz sol ýlgidegi alghashqy tuyndylardy sol janrdyng klassikasy sanap ketemiz. Qay jaghynan alyp qaraghanda da ómirbayandyq kinolar kóbine taza tarihy derekterge qúrylady. Áriyne, iydeologiyany eskermegende. Sondyqtan ómirbayandyq kino janrynda eksperiymentke bara qoyghan rejisserler az kezdesedi. Solardyng biri Gollivudtaghy Qazaqstandyq rejisser Timur Bekmambetovtyng «Linkolin preziydent» filimi. Onda AQSh preziydenti adamzatty qan sorghysh jyrtqyshtardan qútqarushy tip retinde surettelgen. Óner osylay eksperiymentter nәtiyjesinde damy týsedi. Arada birneshe jyldar ótkende sol eksperiymentterding ózi klassikagha ainalatyn kýn tuady.

Qazaq kinomotografiyasy qanday ómirbayandyq filimdermen maqtana alady? Áriyne bizding rejisserlerden әzirge eksperiyment kýte almaymyz. Sonda da bolsa tilge tiyek eterlik kinolentalar jeterlik.

Osy qatarda Elbasy Núrsúltan Nazarbaev turaly týsirilgen «Elbasy joly» kinoepopeyasyn aitugha bolady. Kinoepopeya el ekrandaryna 2011 jyly shyqqan «Balalyq shaghymnyng aspany» filiminen bastalghan. Keyin onyng jalghasy - «Otty ózen», «Temir tau», «Tyghyryqtan jol tapqan» filimderi shyqty. Olarda Nazarbaevtyng balalyq, jasóspirim, jastyq shaghy, sayasatker retinde qalyptasu joly bayandalady. Al odan keyin týsirilgen «Júldyzdar toghysqanda» filiminde Núrsúltan Nazarbaevtyng Qazaq SSR ministrler kenesi tóraghalyghyna taghayyndalghanynan tartyp, tәuelsiz Qazaqstandy qalyptastyru jolyndaghy alghashqy qadamdardy, birinshi preziydenttik saylaudy qamtidy.

Bizding Elbasy ómirinen týsirligen filimder jayly sóz qozghauymyzdyng óz sebebi bar. 17 qarasha kýni rejisser Aqan Sataev «Kóshbasshy joly. Astana» filimining posterin jariyalady. Búl biz aityp otyrghan «Elbasy joly» kinoepopeyasynyng altynshy bólimi sanalady. Filim jaqyn arada kórermen qauymgha jol tartady dep kýtilude.

Endi Elbasy turaly týsirilgen osy ómirbayandyq kórkem filimderdi ret-retimen tanystyra keteyik:

1.«Balalyq shaghymnyng aspany» - 2011 jyl. Rejisseri Rýstem Ábdirashev. Elbasynyng balalyq shaghy jayly.

2,3. «Otty ózen», «Temir tau» - 2013 jyl. Rejisseri Rýstem Ábdirashev. 1958-1967 jyldar aralyghyn qamtidy.

4.«Tyghyryqtan jol tapqan» - 2014. Rejisseri Rýstem Ábdirashev. 1971-1977 jyldar aralyghy.

5.«Júldyzdar toghysqanda» - 2016. Rejisseri Sergey Snejkin (Resey). 1984-1993 jyldar aralyghy.

6.«Kóshbasshy joly. Astana» - 2018. Rejisseri Aqan Sataev. 1994-1998 jyldar arlyghyndaghy oqighalar qamtylghan.

Áli el nazaryna úsynyla qoymaghan altynshy bólimde Memleket basshysynyng elordany Almatydan Astanagha kóshiru turaly sheshimi, tәuelsizdikting alghashqy jyldaryndaghy manyzdy oqighalar kórinis tabady.

Bәrimiz bayqaghanday, «Elbasy joly» kinoepopeyasy memleket basshysynyng ómir jolyn kezen-kezenimen ekrangha shygharyp keledi. Demek, Aqan Sataev týsirgen filim kinoepopeyanyng songhy bólimi emes. Sebebi, búl bólim 1998 jylmen shektelip otyr. Aldaghy uaqytta jalghasty týsirilui mýmkin.

Taghy bir aita keterligi, Rýstem Ábdirashev týsirgen alghashqy tórt bólimde Elbasynyng rólin akter Núrlan Álimjanov somdasa, Sergey Snejkin filiminde búl júmys akter Berik Aytjanovqa jýktelgen. Al Aqan Sataev ózining bas keyipkerin somdaudy akter Múrat Ahmanovqa senip tapsyrghan eken.

Aqyry Elbasy jayly filimderdi sóz etken ekenbiz derekti filimder turaly da aita keteyik. Biraq Elbasy ómirinen týsirilgen derekti filimder az emes. Elimizde ghana emes alys-jaqyn shetelderde de birqansha dýnie ekrangha jol tartqan. Biz әriyne onyng bәrin týgendeudi maqsat etip otyrghan joqpyz.

1.«Nazarbaev. Live» - 2013 jyl. Úzaqtyghy 57 minut. Rejisseri Aqan Sataev. Nazarbaevtyng balalyq shaghynan býgingi kýnine deyingi ómirin kórsetken.

2.«S Nazarbaevym o glavnom...» - 2015 jyl. Úzaqtyghy 58 minut. Preziydent turaly derekti filim. Súhbat formatynda jazylghan enbekte Elbasy el ishindegi manyzdy oqighalar men iri reformalar jayly oy qozghaydy. Jobanyng ereksheligi Preziydentting býgingi pikirleri men egemendikting alghashqy jyldary aitqan oilaryn salystyra otyryp, súhbat qúryluynda. Búl egemendikting alghashqy jyldarynda jazylghan kadrlar. Zamannyng tar kezi edi. Azyq-týlik, jylu-jaryq tapshy uaqyt. Sóz joq, Preziydentting sózderi jabyqqan júrttyng janyna shipa boldy.

3.«Elbasy» - 2016 jyl. Avtory Yaroslav Krasiyenko.

4.«Izbrannyy veremenem» - 2017 jyl. Úzaqtyghy 37 minut. Derekti kartinany QR Preziydentining Teleradio kesheni belgili reseylik publisist Leonid Mlechinmen birlesip týsirgen.

5.«Elbasy, jana tariyh» (tarihy derekti filim) – 2017 jyl. Úzaqtyghy 94 minut.

6.«At ýstindegi ghúmyr» - 2017. Úzaqtyghy 30 minut. «Asyl arna» telearnasy týsirgen.

7. «Elbasy - bireu, biz oghan - tireu!» - 2017 jyl. Úzaqtyghy 17 minut. «Habar» telearnasy týsirgen.

Basta aitqanymyzday Elbasy jayly týsirilgen derekti filimder óte kóp. Biz kórermen kónilinen shyqqan birqanshasyn ghana atap kórsettik. Búlardan bólek, elimizding әr ónirindegi telearnalar týsirgen filimder bar. Saud Arabiyasy, Qytay, Qyrghyzstan qatarly elderding memlekettik telearnalary da Qazaqstan preziydenti jayly derekti filimder kórsetken bolatyn.

Jogharyda aitqanymyzday, býgingi zamanauy qoghamda adamzat sanasyna әser etuding eng ótimdi qúraly kino bolyp otyr. «El bolam deseng ekranyndy týze» dep shyr-pyr bolatynymyz da sodan. Dәl osynday ýlken mýmkindikke ie kinomotografiya salasynda Elbasynyng ómir joly jayly filimderding bolghany óte dúrys dep esepteymiz. Búl filimderden tek Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevting jeke ómir joly ghana emes, el tarihy jayly da maghúlmat alugha bolady.

Quanysh Qappas

Abai.kz