Memleket basshysynyng «Úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasy «Ruhany janghyru» baghdarlamalyq maqalasynyng jarasymdy jalghasy ispetti. Tarihymyzgha ýnilsek, qazaq halqynyng tarihynda elimizding enbegining ereksheligin kórsetetin úly kezender bolghanyna kuә bolamyz.

Úly dalany mekendegen dana babalarymyz ghylym-bilim salasynda, tarihta úly ister jasaghan. Tarihta tereng iz qaldyrghan úly keruen joldary arqyly sauda-sattyq joldaryn jasaghan. Eger biz HHI ghasyrda sol orta ghasyrlardaghy Úly memleketting túghyryn qaytadan biyikke kótergimiz kelse, onda biz sol kezderdegidey qadamdar jasauymyz kerek. Yaghny bizder býgin, sol kezderdegidey ghylym-bilimge, innovasiyagha barynsha jaqyn boluymyz kerek.

Elbasy maqalasy elimizdi bilimge baghyttaydy. Memleketimizding damu tarihyndaghy búl manyzdy maqalada búryn qol jetkizgen tarihy jetistikterimizdi HHI ghasyrda úmytpauymyz kerektigi turaly aitylghan. Shynynda da, eger HHI ghasyrda ýlken jetistikterge qol jetkizgimiz kelse, ótkenimizge, tarihymyzgha tereng ýniluimiz kerek. Elbasy ózining maqalasynda halqymyzdyng tarihtaghy jetistikterin jiktep, naqty kórsetip berdi.

«Biz sol kezderi jetistikke qalay jettik? Qanday úly ister atqardyq? Biz oghan qanday qadamdar jasadyq?» degen manyzdy mәselening barlyghy maqalada bar.

Qazaq topyraghynda tuyp-ósken halyq ghylym-bilimge, әlemdik órkeniyetting órkendeuine ýlken ýles qosqan. Elbasynyng maqalasy búl sózimizding aiqyn aighaghy bola alady.

Dәuren Babamúratov

Almaty qalasy Qoghamdyq kenesining mýshesi

Abai.kz