Ataghy Alatauday bolghanymen, atqarar isi taryday ghana «Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy» degen úiym bar. Bәrimiz biletindey, qauymdastyq 1992 jyly jer betine taryday shashyrghaghan qazaqtyng joghyn joqtaydy degen ýmitpen qúrylghan bolatyn. Alghash qúrylghan jyldary qazaq ýshin kóp qyzmet atqardy delinetin úiymnyng býginde bar-joghy bilinbeydi.

Ózgege kól, óz qazaghyna shól bolghan el biyligi atalghan úiymgha qarjylay kómek kórsetudi toqtatqaly az uaqyt bolmaghan kórinedi. Dýniyejýzi qazaqtary qauymdastyghynyng qyzmetin syngha alsang aldynnan shyghatyn sebep osy. Úiymnyng qolyn qarjynyng joqtyghy baylap otyr deydi. Biletinderding aituynsha, búl úiym ghalamdaghy qaymana qazaqqa qorghan bolu bylay túrsyn, qol astyndaghy az ghana qyzmetkerlerine jalaqy tóley almay otyr. Al aqshasyz shópting basyn syndyru mýmkin emes myna zamanda qaltasy tayaz qoghamdyq úiym qazaqty jarylqaydy dep ýmittenuding ózi kýlkili.

Salystyru ýshin aita keteyik, elimizde «Qazaqstan halqy Assambleyasy» degen taghy bir úiym bar. Qazaq qauymdastyghynan ýsh jas kishi bolsa da búl organnyng bet-bedeli bes atangha jýk bolady. Býginde konstitusiyalyq organ dep moyyndalatyn Assambleyadan el Parlamentine deputattar saylanyp jýr. Qazaq qauymdastyghynyng qyzmetkerleri jalaqy ala almay otyrghanda Assambleya mýsheleri komsomoldyng jýz jyldyghyn toylap jýrgenin kórdik. Eki úiymnyng da tóraghasy Elbasy Núrsúltan Nazarbaev bolghanymen, nege ekeni belgisiz Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy ógey balanyng kýnin keship jýrgeni jasyryn emes.

Ótken jyly Astanada ótken Dýniyejýzi qazaqtarynyng V qúryltayynan keyin Elbasynyng tapsyrmasymen qazaq qauymdastyghy Elordagha kóshken bolatyn. Qauymdastyq Astanagha kóship, resmy biylik organdaryna jaqyndaghanda endi búlardyng da bet-bedeli biyikter degenbiz. Alayda, búl ýmitimiz aqtalmady. Bayaghy jartas sol jartas kýiinde qala berdi. Bas kense Astanagha kóshken song Almatyda qauymdastyqtyng filialy qúrylyp, oghan ótken jyly qazan aiynda Aybópe Maqúlbekqyzy basshy bolyp taghayyndaldy. Al biyl nauryz aiynda Almaty qalasy jәne Almaty oblystyq filialy biriktirlip, tizgini sol Aybópe hanymgha tapsyryldy.

Almaty ónirinde shetten kelgen qandastarymyz óte kóp. Resmy mәlimet boyynsha, tәuelsizdik jyldary elimizge shetelden kóship kelgen qazaqtardyng 1/5-i Almaty ónirine qonystanghan. Sol ýshin de Almatyda qandastargha qatysty qyzmet qyzghyn jýrgizilui kerek edi. Alayda, qazaq qauymdastyghynyng qara shanyraghynda otyrghan Almaty filialynyng júmysy kóp syngha úshyrauda. Biz qauymdastyqtyng Almaty filialy shynymen mýlde júmys istemey me, әlde istegen isteri eleusiz qalyp jatyr ma degen súraqtarmen filial basshysy Aybópe Maqúlbekqyzyn sózge tarqan bolatynbyz.

Ol kisining aituynsha, qara shanyraqta otyrghan sanauly ghana qyzmetker qarjynyng joqtyghyna qaramastan qoldan kelgenshe enbek etip jatqan kórinedi. Filial júmysyna jegilgen eki qyzmetker jalaqy almasa da jalghasty júmys istep jatyr eken. Aybópe hanymnyng sózine qaraghanda, atqarylghan eng manyzdy shara — Almaty oblysynyng 12 audanynda qauymdastyqtyng bólimsheleri ashylghany bolsa kerek. Ár audandaghy qandastardy qoldau maqsatynda ashylghan osy bólimshelerdegi qyzmetkerler de tegin júmys isteydi.

— Kómek súrap kelgen qandastarymyz bolsa keudesinen iyterip kórgen joqpyz. Bәrin qabyldap, qoldan kelgen kómegimizdi kórsetemiz. Qújattaryn jasatuyna jol silteymiz. Olardyng ótinishterine say kóshi-qon polisiyasymen, ózge de memlekettik mekemelermen baylanys ornatyp júmystarynyng tez sheshiluine yqpal etip jatyrmyz. Atap aitqanda, biyl birqansha studentting oqugha týsuine, jataqhana aluyna kómek qolymyzdy sozdyq.

Búdan bólek, shetten kelgen ónerpazdardyng qatysuymen Alatau teatrynda kesh ótkizdik. Jasóspirimder teatrymen birigip elge kelgen bir-eki aqyn-jazushynyng shygharmashylyghyna arnalghan poeziya keshin úiymdastyrdyq. Belgili azamattardyng ótkizgen is-sharalarynan qalmaymyz. Mәselen Tanjaryq Joldyúlynyng 115 jyldyghyna arnalghan sharagha qatysyp, bayandama jasadym,- dedi Aybópe hanym.

Aybópe Maqúlbekqyzy aitqan osy is-sharalargha qarap qauymdastyq týk tyndyrmady deuge auyzyng barmaydy. Mýmkin osy jaqsy әsermen qauymdastyq qyzmetine ong baghamyzdy berer me edik, eger biz Qytaydaghy qazaq mәselesi jayly súramaghanda. Biz «Qytayda tuysy qamalghan qazaqatar nege qauymdastyqtan kómek súramay, syrttaghy qoghamdyq birlestikterge jýginedi» dep súraghan edik. Dәl osy súraqqa jauap beru barysynda qazaq qauymdastyghynyng Almaty óniri filialyn basqaryp otyrghan Aybópe hanymnyng Qytaydaghy jaghdaydan mýlde habarsyz ekenin anghardyq.

— Atalghan qoghamdyq birlestikter qúr sózge sýienip, aiqay-shu shygharyp otyr. Búl ókimet tarapynan sheshiletin mәsele. Qoghamdyq birlestikterding de, bizding de qolymyzdan kelmeydi. Osy mәsele Syrtqy ister ministrliginde de, Ishki ister ministrliginde de, Parlamentte de kóterildi. Bizden ol elge arnayy delegasiya baryp, barlyq jaghdaydy aitty. Osydan keyin Qytay kóp isti moyyndady. Mine osy júmystardan keyin kóp is sheshildi. Biraz adam ózi taza bolsa lagerlerden bosap shyqty. Men bilsem Qytay tarapy eshqanday kinәsi joq adamdardy ústap otyrghan joq. Esh kinәsi joq kóp adam bosap shyghypty, estip jatyrmyz. Búl jerde bizden ketken qatelik, Qytaydyng sayasatyn jamandap, kerisinshe sóz sóilep jýrmiz. Sodan olar da qatang sharalargha baryp jatyr. Biz bәrin (qytaydaghy qazaqtardyn) qoghay almaymyz. Sebebi, olardyng da kinәlary bar. Al kinәlilerdi olar óz sayasatymen jazalaydy. Biz olardyng ishki isine aralasa almaymyz. Ústalghandardyng ózinde kinә bolsa, ózderi moyyndau kerek. Al kinәsi joq bolsa týbinde bosap shyghady, shyghyp ta jatyr, - dedi.

Dýniyejýzindegi qazaqtardy qorghauy tiyis úiymnyng bildey bir filialyn basqaryp otyrghan basshynyng kózgharasy osynday. Búl kisining pikirinshe, Qytayda ústalghan qazaqtar ózderi kinәli eken. Qara qyldy qaq jaratyn әdil Qytay biyligi әr isting aq-qarasyn anyqtap baryp istep otyr. Al biz bolsaq myna jaqta Qytaydy jamandap, beker shu shygharyp jýrmiz.

Biz tyrnaq astynan kir izdep otyrghan joqpyz. Búl Aybópe Maqúlbekqyzynyng óz sózi. Osynday kózgharastaghy kisiler basqaryp otyrghan qazaq qauymdastyghynan ne ýmit, ne qayyr bolsyn?! Osydan keyin qauymdastyqqa qarjy bólmedi dep biylikti kinәlaudyng da jóni joq ekenin bayqaysyz. Óz júmysyn bilmeytin, jýktelgen mindetti atqara almaytyn úiymdy qarjylandyrudyng qajeti ne?!

Shynyn aitqanda, qazaq qauymdastyghy bilikti basshygha jarymay jýr. Byltyr ghana qyzmetinen bosaghan búrynghy basshy Talghat Mamashev myrza osydan biraz jyl búryn «oralmandardy úrghanym bar» dep aidy aspangha shygharghan bolatyn. Qazaqty qorgha dep qolyna bergen biylik qamshysymen óz qandasyn sabap jýrgen Mamashev sekildiler túrghanda qauymdastyq qaydan onsyn. Búndaydy qazaq qasqyrgha qoy baqtyru deydi.

Talghat Mamashev bastaghan komanda qyzmetinen ketkende bórkin aspangha atqan qazaq erte quanghanyn endi bilip jatyr. Sebebi, qauymdastyq tizgininde otyrghan qazirgi qyzmetkerlerding de búrynghylardan asyp túrghany shamaly. Sonyng anyq kórinisi biz aityp otyrghan Aybópe Maqúlbekqyzy. Aybópe hanym bizge bergen súhbatynyng sonynda «Shetelden kelgen qazaqtar men bizding mentaliytetimiz mýlde bólek. Olardyng sózi kóp, iske joq» dedi. Mine, әlemdegi qazaqtardy bir tudyng astyna jinau ýshin júmys isteytin qyzmetkerding sózi. Elge-eldi qosyp eldestirer elshining sózi emes endi. Onsyz da az ghana qazaqty jerge bólip, ala qoydy bóle qyrqyp otyrghan Aybópe hanymnyng ózi jaqtyrmaytyn oralmandardyng basynan sipay qoyy ekitalay.

Adam ónimdi júmys isteu ýshin qolyndaghy qyzmetke yntasy bolu kerek. Al ózimen tikeley júmys isteytin qandastardy «óte qiyn adamdar» dep otyrghan  qauymdastyq qyzmetkeri qandastar mәselesine bar yntasymen atsalysady deu qiyn. Qauymdastyqtaghylar qarjymyz joq dep kóz jastary kól bolyp otyr. Biraq búl úiymda búryn qarjy boldy. Dúrys júmys istep túrghanda memleket tarapynan kómek az bolmaghan. Keyin auyzyndaghy astan qaghylyp jýrgen taghy ózderi. Kezinde Elbasy Núrsúltan Nazarbaev qauymdastyqty «Samúryq-Qazyna» әl-auqat qory arqyly qarjylandyru turaly aitqan. Alayda Elbasynyng osy sózin tiyimdi paydalanyp, memleketten qarjy tarta almady. Tipti, búrynghy basshy Talghat Mamashevtyng qyzmetten ketuine de qarjy mәselesi sebep bolghan kórinedi.

Búl turaly Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy Almaty oblystyq filialynyng búrynghy mengerushisi Damir Jaynaqov aitty.

— Talghat Asylúlynyng qyzmetten ketuine bólingen kóp qarjy óz ornyna júmsalmady degen әngime sebep boldy. Al Zautbek Túrysbekov kelgeli qauymdastyqta mýlde aqsha joq. Qauymdastyq qyzmeti túralap túr. Kezinde Talghat Mamashev júmys istemedi dep synaghandar qazir ol kisining kezimen jylap kórisetindey bolyp jýr. Kezinde kóshi-qon salasyn basqarghan Zautbek Qauysbekúly búl salada biliktiligin kórsete almay otyr.

Al Almaty filialynyng júmysyna kelsek, búl kisilerdi mýlde júmys istemey jatyr deuge kelmeydi. Qoldarynan kelgenin jasap jatyr. Qazirgi basshysy Aybópe Maqúlbekqyzy búl júmysqa kelgeli bir jyl ghana boldy. Salanyng qyr-syryna qanyqqan joq. Ol kisige әli eki-ýsh jyl uaqyt kerek dep esepteymin. Odan da manyzdysy qarjynyng joqtyghy. Almaty filialynda eki-aq adam júmys istep otyr. Jaghdaylary jasalmaghan. Salystyru ýshin aita keteyin, Qazaqstan halqy Assambleyasynyng mýmkindigi qauymdastyqan әldeqayda artyq. Jeke kólikterine deyin dayyndap bergen. Júmys istep otyrghan qyzmetkerleri de az emes,- dedi Damir Jaynaqov.

Múqan Mamythanúly. Qauymdastyqtyng janynan qúrylghan «Otandas el» respublikalyq qoghamdyq birlestigining tóraghasy:

— Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghynda 1997 jyldan bastap qyzmet istedim. Sheteldegi qazaqtarda tuyndaghan kez-kelgen mәselege qauymdastyq aralasugha mindetti. Ózge eldi túratyn qazaqtardy elge kóship keluge ýgitteuge de qúqyly. Alayda, qauymdastyq qazir búl baghytta qanday júmys istep jatqanyn bilmeymin. Ony jauapty adamdar ózderi aitady. Al ózim Qytaygha barghan delegasiyanyng qúramynda boldym. Qytaydan kelgen delegasiyamen de kezdestim. Sol kezde qandastarda saqtalyp otyrghan jeti týrli mәseleni tolyq aittyq. Eki jaqta bólinip qalu, zeynetaqyny bermeu, sayasy ýirenuge qamalghan qazaqtar mәselesi bәrin de kóterip jýrmiz.

Qauymdastyqtyng Almaty filialynyng atqarghan basty júmysy, Almaty oblysyna qarasty 16 audannyng 12-sinde qauymdastyqtyng bólimshesi qúryldy. Búlardyng basty mindeti óz audandarynda qansha oralman bar, qay memleketten kelgen, qanshasy azamattyq alghan, júmyspen qamtylghan ba, baspanasy bar ma degen mәselelerdi anyqtau bolyp otyr. Al ekinshi jaghynan qiynshylyghy bar qandastargha kómek qolyn sozudy da nazarda ústaydy. Búdan bólek, biz aityp otyrghan bólimsheler shetelden kelgen qandastardyng yqtiyar hat nemese azamattyq aluyna kómektesip jatyr. Taghy bir aita keteligi, Taldyqorghan qalasynda «Úshqyn» til ortalyghymen birlesip syrttan kelgen balalargha aghylshyn tili, orys tilin ýiretetin kurs úiymdastyryp jatyrmyz. Búnyng bәri bizding júmystyng bastamasy dep bilinizder. Alda oblys kólemindegi oralmandar mәselesin týbegeyli óz qolymyzgha aludy josparlap otyrmyz,- dedi.

Sóz sonynda aitarymyz, Dýniyejýzi qazaqtarynyng qauymdastyghy óz atyna say júmystar atqara almay jýr. Búghan birinshiden memleket tarapynan qoldaudyng bolmauy sebep. Jauapty qyzmetkerlerding aituynsha, qauymdastyqta mýlde qarjy joq. Al qarjysy men qoldaushysy joq úiymnyng qolynan qazaqtyng mәselesin sheshu eshqashan kelmeydi. Ekinshiden, basta aitqanymyzday qauymdastyq qyzmetkerleri qazaqqa shyn janashyr bola almay otyr. Búrynghy basshy Talghat Mamashev «oralmandardy úrdym» dese, qazir jauapty qyzmette otyrghan Aybópe Maqúlbekqyzy «oralmandar qiyn adamdar» degen kózqarasta. Demek, qazaqty jaqtyrmaytyn jandar qazaqqa jaqsylyq jasap jarytpaydy.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Quanysh Qappas

Abai.kz