Seyithan Azat. AES – ýmit pen kýdik...
Qazirgi kezde әlemde energiya tapshylyghy bayqaluda. Búrynnan paydalanyp kele jatqan kómir, múnay, tabighy gaz syndy energiya kózderining sarqyluy nemese qorynyng azangy, qorshaghan ortagha tiygizetin ziyandy әserining kýn sanap artuy adamdardy bey-jay qaldyrmady. Býkil әlem Energiya tapshylyghynan qútylyp, qorshaghan ortany lastamaytyn aliternativti energiya kózderine qol jetkizuge kirisip ketti.
Mine, sol energiya kózderining biri retinde AES- paydalanyluda. AES - atom elektr stansiyasy, atom energiyasyn elektr energiyasyna ainaldyrady. Álemde qazirgi kezde óndiriste yadro elektr energiyasyn paydalanu boyynsha AQSh (836,63 mlrd kVt·sagh/jyl), Fransiya (439,73 mlrd kVt· sagh/jyl), Japoniya (263,83 mlrd kVt· sagh/jyl), Rossiya (160,04 mlrd kVt· sagh/jyl), Koreya (142,94mlrd kVt· sagh/jyl) jәne Germaniya (140,53 mlrd kVt· sagh/jyl).
Qazirgi kezde әlemde energiya tapshylyghy bayqaluda. Búrynnan paydalanyp kele jatqan kómir, múnay, tabighy gaz syndy energiya kózderining sarqyluy nemese qorynyng azangy, qorshaghan ortagha tiygizetin ziyandy әserining kýn sanap artuy adamdardy bey-jay qaldyrmady. Býkil әlem Energiya tapshylyghynan qútylyp, qorshaghan ortany lastamaytyn aliternativti energiya kózderine qol jetkizuge kirisip ketti.
Mine, sol energiya kózderining biri retinde AES- paydalanyluda. AES - atom elektr stansiyasy, atom energiyasyn elektr energiyasyna ainaldyrady. Álemde qazirgi kezde óndiriste yadro elektr energiyasyn paydalanu boyynsha AQSh (836,63 mlrd kVt·sagh/jyl), Fransiya (439,73 mlrd kVt· sagh/jyl), Japoniya (263,83 mlrd kVt· sagh/jyl), Rossiya (160,04 mlrd kVt· sagh/jyl), Koreya (142,94mlrd kVt· sagh/jyl) jәne Germaniya (140,53 mlrd kVt· sagh/jyl).
Qazaqstan respublikasyda óz kezeginde Manghystauda jәne Balqashta AES salatyndyghyn neshe mәrte mәlimdedi, sonymen birge búl jobany Reseymen birigip jýzge asyratyndyghynda aitty. Japoniyanyng «Fukusima-1» AES-da bolghan jarylystar әlemning alpauyt elderining ózderin әbigerge salyp, AES-ten bas tartuyna әkelip soqtyrghanda, búl jaghdaylar bizdi titteyde alandatpaghany belgili boldy. Qazaqstanda AES salu mәselesine әli de tereng zertteuler jýrgizilui kerek. Mәselen, Japoniyada bir ghana atom elektr stansysynda jarylys boldy. Onyng zardabyn japon halqy әli tartuday-aq tartyp keledi. Al birneshe AES-ta jarylys bolghanda jaghday ne bolar edi?
Japoniyadaghy jarylystan, Chernobylide bolghan apttan sabaq alyuymyz kerek. Beretin energiyasynyng kóptigimen qosa, AES-ting ózindik problemalary jeterlik, qazirgi kezdegi eng ozyq ýlgidegi AES-ting ghúmyry 45-60 jyldan әri aspaydy. Osy uaqytta ony salugha ketken qarjyny birneshe eselep qaytaryp alatynday, mýmkindik bolama? Nemese «Qazsat»-tyng ayaghyn qúshyp jýrmey me degen súraqtar mazalaydy. Manghystau óniri sesmikalyq qauipti aimaqtardyng biri, eger múnda AES-salynsa, tәbighy zil-zala bola qalghan jaghdayda, Japoniyanyng taghdyryn qaytalauy bek mýmkin. Al Balqashtaghy jaghday mýlde basqa. AES-sudy óte kóp qajet etedi, onsyzda suy tartylyp, qúryp ketuding az-aq aldynda túrghan Balqashtyng jaghdayyn AES-arqyly tipti de auyrlatyp jiberemiz. Al, AES-ten shyqqan qaldyqtardy bir jaqtyly etu әlemde eshqanday elding qolynan kelmey otyr. Osy jaghdaylardy eskersek, AES-ting bizge paydasynan ziyany kóbirek. Sondyqtan AES-ten bas tartyp, energiyanyng basqa kózderin tapqanymyz dúrys bolady.
Qazaqstan respublikasy ýshin alyp aitqanda bizge quat bolarlyq energiya kózderi kóp-aq. Mysaly kýn energiyasyn paydalanugha tolyq mýmkindigimiz bar. Ontýstik oblystarda bir jyldyng ishinde 180-250 ret kýn ashyq bolyp, ortasha temperatura 370S qúraydy. Búl degeniniz biz ýshin, eng túraqty, eng arzan, tausylmaytyn energiya kózi kýn sәulesining energiyasy bolmaq degen sóz. Kýn sәulelerin shoghyrlandyryp, olardy kremniy bateriyasyna baghyttau jaryq sәulesin ózgertip, elektr energiyasyna ainaldyrady. Halyq sharuashylyghy, metallurgiya, auylsharuashylyq, energetika salasynda kýn energiyasyn paydalanugha bolady. Qytayda 18 qabattan túratyn, tek qana kýnnen quat alatyn ghimarat byltyr qoldanysqa berildi, әriyne, múnday jaghdaydy bizde de jasaugha bolady.
Jel energiyasyda ekologiyalyq tazalyghymen tiyimdi. Ony paydalanu mýmkindikteri Qazaqstanda jýzege asyryldmay keledi, onyng tiyimdiligi әldeqashan dәleldengen. Shaghyn jel elektr stansiyalary auylsharuashylyghy ýshin óte tiyimdi. Shyghys qazaqstandaghy «Jonghar qaqpasy» biz ýshin jel enregiyasynyng negizgi kózi bolmaq.
Tau ózenderine salynatyn shaghyn gidrostansiyalardy da tiyimdi energiya kózi dep qaraugha bolady.
Sarqylmaytyn energiya kózderi boyynsha Qazaqstan jan basyna shaqqanda aldynghy qatarda. Ontýstik jәne ontýstik shyghys tau ózenderinde jalpy quaty qazirgi jylu elektr stansiyalaryna teng keletin shaghyn su elektr stansiyalaryn salugha bolady, al jel elektr stansiyalarynyng mýmkindigi odan ondaghan ese artyq..
Shaghyn su, jel elektr stansiyalarynyng tiyimdiligi de joghary. Mysaly, Almaty oblysynda qajetti quaty 500 mVt jylu elektr stansiyasyn salugha 6-8 jyl kerek, al respublika boyynsha jel energiya qondyrghylarynyng bir kýnde ekeuin qúryp paydalanugha bolady eken. Sonda bir JES, AES salynatyn jylda birneshe myng jel energiya qondyrghysyn salyp, odan JES-ten eki ese artyq energiya alugha bolady. Búl degeniniz jel energiyasy atom energiyasyna bәsekeles bola alady degen sóz. Japoniyadaghy apattardy kóre otyryp, tәuekelge bel bughanymyz oilandyratyn jaghday. Sondyqtan aliternativti energiya kózderin paydalanyp AES-ten bas tartqanymyz on. Jarty ghasyr Atom bombasynyng synaghyna ainalyp azap shekken qazaq dalasyn, endi bir qauipting mazalauyna jol bermeyik...
«Abay-aqparat»