Elbasy N.Nazarbaev “Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru” atty Qazaqstan Halqyna arnaghan Joldauynda ónirlerdegi zauyt-fabrikalardyng júmysyn jandandyru qajettigin aitqan bolatyn. Osyghan sәikes, ónirlerde tútynushylardyng senimine ie bolyp, sapaly tauarlar shygharyp jatqan kәsiporyndar az emes.

Solardyng biri Týrkistan oblysyndaghy – «Aspan» tauar belgisimen shygharylatyn «Zavod «Triumf M.M.S» JShS-ning profilideri. Qarapayym tilmen týsindirsek, plastikalyq esik, tereze jaqtaulary men terezealdy taqtaylary.

Polivinilhloridten profilider shygharyp, keyin odan esik-terezeler jasaytyn búl kәsiporyndy naghyz otandyq ónim óndirushi mekeme dep tolyq senimmen aita alamyz. Osy kәsiporynnyng qúryluymen otandyq PVH profilideri óndirisi salasyna jan bitti. Býginde osy tónirektegi plastikalyq esik-tereze shygharatyn bes jýzden astam shaghyn seh iyeleri PVH profiliderding ishinen dәl osy «Aspan» markaly brendti tandaydy. Osynyng ózi kәsiporynnyng otandyq ishki naryqta tútynushylar tarapynan ýlken senimge ie bolghanyn anghartsa kerek-ti.

Kompaniya tauarlary Qazaqstandaghy iri qalalar men ónirlerden bólek, Tәjikstan, Ózbekstan, Qyrghyzstan elderine eksporttaluda. Endigi jerde otandyq ónimge búdan ózge memleketter de zor qyzyghushylyq tanytuda. Osy rette alys shetelderge PVH profiliderin eksporttau mәselesi qarastyrylyp jatyr. Búiyrtsa, jaqyn arada kompaniyanyng ónimin satyp alushy shet memleketterding qatary kóbeyip, eksporttyq әleueti búdan da arta týsetinine senim mol.

Elbasy Qazaqstan halqyna arnaghan biylghy Joldauynda uaqyt joghaltpay sifrly tehnologiyagha kóshudi, olay bolmaghan jaghdayda bәrining de kesh bolyp, búl salada algha ozyp ketken elderding shanyn jútyp qaluymyz mýmkin ekendigin aitty. «Zavod «Triumf M.M.S» JShS Núrsúltan Ábishúlynyng óndiristi sifrlandyrugha oray bergen osy tapsyrmasyn tiyanaqty oryndaghan alghashqy kәsiporyndardyng biri deuge bolady.

Kәsiporynda dualidi oqytu jýiesi boyynsha Shymkent qalasyndaghy poliytehnikalyq kolledjding studentteri óndiristik is-tәjiriybeden ótip túrady. Júmysqa iykemi bar kolledj týlekteri osynda әrtýrli mamandyqqa say júmysqa qabyldanady. Mәselen, kezinde tәjiriybeden ótken on shaqty student býginde laminant sehynda júmys isteude. Negizinde júmysqa túrghysy keletinderdi kompaniyanyng ózi aqy tólep bir ay oqytady. Ári qaray qabiletine qaray júmysqa ornalastyrady. Desek te, poliymer ónimderi boyynsha múnda tehnologtar jetispeydi eken. Sondyqtan M.Áuezov atyndaghy OQMU-men kelisimshartqa túryp jatyr. Jaqynda osy oqu ordasynyng oqytushy-professorlary kәsiporyndy aralap, júmysymen jaqynyraq tanysyp kórmek. Ayta keterligi, óndiris ornynda Avstriya jәne Germaniyanyng joghary tehnologiyaly qondyrghylary paydalanylady. Jәne ónim memlekettik standart pen jogharyda atalghan elderding shiykizat pen sapagha qoyatyn talaby boyynsha shygharylady. Býginde zauytta 250 adam enbek etedi. Ortasha ailyq jalaqylary 90 myng tengeni qúraydy. Túraqty enbekaqydan bólek qosymsha bonustar men syiaqylar beriledi.

Zauytqa jergilikti azamattar kóbirek júmysqa tartylghan. Sondyqtan kәsiporyn ózining tabys kózin eselep qana qoymay, elimizding әleumettik mәselesin sheshuge de ong yqpalyn tiygizude.

Zauyttyng óz zerthanasy bar. Múnda mamandar óndirilgen ónimning sapasyn baqylauda ústaydy. Talapqa sәikes PVH profilideri 40-45 gradus ayaz ben ystyqqa tózimdi boluy kerek. Ónimning qúramyna qosylatyn himiyalyq qospalardyng mólsheri de normasynan auytqymauy tiyis. Osylardyng bәrin zerthana mamandary tekserip, jiti kózben baqylap otyrady. Múnymen qosa, «Aspan»-nyng terezeleri úzaq uaqyt kýnde túrsa da sarghayyp ketpeydi. Sebebi, profiliding qúramyndaghy titan qospasy tereze jaqtaularyn sarghaidan saqtaydy.

Qoryta aitqanda, múnday kәsiporyn elimiz ýshin óte kerek. Osynday zamanauy óndiristing arqasynda Qazaqstanda ghana emes, shetelderde de súranys tudyrghan ónimder shygharylyp, sonyng nәtiyjesinde memleketting de tabysy molaya týsetini ayan. Býginde el Ýkimeti syrtqa tauar eksporttaytyn óndiris oryndaryn kóbeytuge, olargha barynsha jenildikter úsynyp, qarjylay qoldau kórsetuge mýddeli. Sebebi, eksporttan memleket qazynasyna anaghúrlym kóp payda týsedi. Eki qolgha bir kýrek tappay jýrgenderdi enbekke tartyp, eldegi júmyssyzdyq dengeyining azangyna septigin tiygizetin de iri jәne shaghyn kәsiporyndar. Sondyqtan biz seriktestikting aldaghy isterine tek sәttilikter tilep, «Aspan»-nyng әli talay biyik maqsattardy baghyndyratynyna senemiz.

Abai.kz