Senbi, 23 Qarasha 2024
Janalyqtar 3026 0 pikir 26 Sәuir, 2011 saghat 05:37

Onghar Qanlybaev. Bóstire maqtau bizneske ainaldy

Mynau qútyrghan naryq zamanynda halyq aldynda pәlendey enbegi sinbegen bireulerdi bóstire maqtau bizneske ainaldy ghoy. Sonyng biri emes, «biregeyi» tek qana qyz-qyrqyndy, kýidim-sýidimdi ómir boyy «jyrlap» saqal-shashty aghartqan  Túmanbay Moldaghaliyev degen «klassiyk» bar ekenin jaqsy bilesizder. «Men osy óler me ekem kim biledi... Áyelge degen ystyq saghynyshpen... » degennen ol әrige baryp kórgen emes.

Jaqynda «Týrkistan» gazeti «Aqniyet jyrdyng alyby» dep aiqaylata taqyryp qoyyp, Seyfolla Ospan degenning Túmaghasy turaly bir bet materialyn jariyalady. Seyfollanyng aituynsha,  Túmanbay qoghamdyq taqyrypqa eshqashan qalam tartyp kórmese de qazaq halqynyng ruhany әkesine ainalghan ghúlamalar Múhtar Áuezovpen, Sәbit Múqanovpen jәne Ghabit Mýsirepovpen iyin tirese alady eken. Búl ne súmdyq?

Mynau qútyrghan naryq zamanynda halyq aldynda pәlendey enbegi sinbegen bireulerdi bóstire maqtau bizneske ainaldy ghoy. Sonyng biri emes, «biregeyi» tek qana qyz-qyrqyndy, kýidim-sýidimdi ómir boyy «jyrlap» saqal-shashty aghartqan  Túmanbay Moldaghaliyev degen «klassiyk» bar ekenin jaqsy bilesizder. «Men osy óler me ekem kim biledi... Áyelge degen ystyq saghynyshpen... » degennen ol әrige baryp kórgen emes.

Jaqynda «Týrkistan» gazeti «Aqniyet jyrdyng alyby» dep aiqaylata taqyryp qoyyp, Seyfolla Ospan degenning Túmaghasy turaly bir bet materialyn jariyalady. Seyfollanyng aituynsha,  Túmanbay qoghamdyq taqyrypqa eshqashan qalam tartyp kórmese de qazaq halqynyng ruhany әkesine ainalghan ghúlamalar Múhtar Áuezovpen, Sәbit Múqanovpen jәne Ghabit Mýsirepovpen iyin tirese alady eken. Búl ne súmdyq?

Rushyl jәkelerining qolyna su qúiyp jýrip  J.Kәribaev deytinning senatorlyqqa iligip, parlamentte pәlenbay jyl quyrshaq deputat bolyp, bas  shúlghyp qana qaytqanyn bilushi edim. Sol Kәribaev kezinde ózindey bozókpelerdi tegis atqa mingizgen-di. Qazir otsavkada otyryp «enbegining jemisin» ýnem qyluda. Osy turaly jaqynda el gazeti dep dabyraytatyn «Egemende...» sayqymazaqshy Tolymbek Álimbekúlynyng «Tórt bata» degen mәnzumasy jaryq kóripti. Múnda ol әlgi «ústazyn» batagóy edi, dualy auyz edi dep jer-kókke syighyzbay maqtaydy. Sodan «ýlgi» alghan ózi de auzymen qús tisteydi eken. Múny oqyp otyryp jýreging ainyp, qúsqyng keledi. Agha gazetting kim kóringenning qol jaulyghyna ainalghany qalay?

Búl «myqtylardy» shenep birer auyz óleng jazyp edim. Sony redaksiyagha joldap otyrmyn. Eger, qajet dep tapsang jarq etkizip jariyalap jiber. Álgi Krylovtyng alanghasar maymylynday ózderin óleng - ainadan kórip tanqalsyn bir, shirkinder. Mýmkin oilanar. Áy, qaydam?...

Al, ózim atyshuly «Shanyraqta» túrsam da Almatynyng túrghynymyn dep esepteymin. Aty-jónim Onghar Qanlybaev. Zeynetker múghalimmin. Synaghanym ýshin yghay-syghaylar búlqan-talqan bolyp tulasa meni «Shanyraqtan» tabatynyn eskertkim keledi. Sottasa menimen sottasyn, búghan boyymyz әbden ýirengen.

Sonymen aitayyn degenim...

BÚLAR KIMDER?

I.

Qyzyq qughan qiqulardyng aqyny,

Aty shuly  «ana auyldyn» jaqyny.

Jetpis asyp, jer tayanyp túrsa da,

Kirmepti әli sol shirkinning aqyly.

Sasay teke mertikse de bókseden,

Esil-derti jezókshening taqymy.

 

II.

Auzynan shyqpaydy  sóz elim degen,

Kelimsekke  jem boldy jerim degen.

Últym dep emirenip kórgen emes,

Oylaytyny jalpandap iship-jegen.

Kýni erteng ajal jetip tyrang etse,

Qazaq dep bisharany qalay kómem?

 

III.

Asqanday Tolymbekting meymanasy,

Al, maqtanu - ólimning qarabasy.

Ezulep búra tartyp adasady,

Áytpese, emespin ghoy sonyng qasy.

 

«Batagói» «ústazy» sol Kәribaev

Jylmandap ketetúghyn sózden tayyp.

Qoyghan aty  әielge búzau-baspaq,

Bata bermes  «basqagha» qolyn jayyp.

Búl sýieldi kórsetken kózge shyqqan,

Almatynyng jataghy - Qanlybaev.

 

Onghar QANLYBAEV.

Almatynyng jataghy.

Sәuir, 2011j

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3240
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5383