Seysenbi, 26 Qarasha 2024
Pikir 4638 16 pikir 5 Jeltoqsan, 2018 saghat 09:57

Tarihymyzdy baghalau - tabysymyzdyng kepili

Qanday últ bolmasyn onyng ózine tәn tarihy bolady. Al tarihynan aiyrylghan halyqtyng keleshegi búlynghyr. Onday halyq tarih sahnasynan joyylyp ketedi. Álem tarihynda uaqyt ótip, ghasyrdan ghasyrgha qogham auysqan sayyn әlem halyqtarynyng sany da azayyp, onyng tili de joghalyp ketip jatady. Ókinishke oray búl - qazirgi zamannyng shyndyghy jәne zandy qúbylys.  Elbasynyng «Úly dalanyng jeti qyry» atty maqalasy qazaq halqynyng tól tarihyna tyng kózqaraspen zertteluine jol salyp otyr. Sonymen birge ótkenimizding kóptegen aqtandaqtaryn bólek qaramay,  jamanynda, jaqsysynda tútas  zerdelep, kóp qyrly, auqymdy tarihymyzdy dúrys týsinu kerektigin basa  nazar saldy.

Elbasy  «tarihymyzdy zerttey bilu, basqa halyqtardyng rólin tómen týsirip, ózimizding úlylyghymyzdy kórsetu emes. Eng bastysy biz naqty derekterge sýiene otyryp, jahandyq tarihtaghy óz rólimizdi bayyppen әri dúrys payymdaugha tiyispiz» deydi. Bizdinshe búl jerde ata babalarymyzdyng keshegi zamanda evraziya aumaghynda úly imperiya qúrghan dәuirlerden alynatyn tyng derekterge sýiene otyryp,  tól tarihymyzdy týgendeu manyzdy bolsa kerek. Últymyzdyng óz tarihyn tereng biluin ony basqa halyqtar men elderden alshaqtatu emes, kerisinshe olardy jaqyndastyru men dostastyru.

Tarihymyzdy tereng bilip, odan útymdy sabaq alu - últymyzdyn  bolashaghy men elimizding irgesin bekituge qughyn sýrginder men qasiretti sәtterding qaytalanbauyna qyzmet etedi. Mәselen, bir Batu han irgesin qalaghan, Altyn orda memleketi, onyng atauy, ony mekendegen halqy, negizgi qarym – qatynas qúraly bolghan tili, taghy basqa da mәseleleri boyynsha әr týrli kózqaras bar. Jalpy Altyn orda degen úghym neni bildiredi deytin bolsaq, bizdinshe ol han otyratyn stavkany bildiredi. Yaghni, ol  memleketting atauyn,  sol kezdegi tilmen aitqanda handyqty bildirmeydi.

Al Altyn Orda degen sóz qaydan payda boldy degen súraqqa, ol sol kezdegi irgeles jatqan, nemese Ordagha tәueldi bolghan elderding qoyghan atauy dep jauap beruding qisyny bar. Qazirgi, «Kreml» dese Resey Federasiyasyn úghynamyz, «Belyy dom» dese Amerika Qúrama Shtattary dep týsinemiz. Mine, sol siyaqty Altyn Orda da han otyratyn stavka degen úghymdy bildirgen.Sonymen birge  han Ordasynyng sol zamannyng ozyq ýlgisimen, jetistikterimen salynyp, altynmen aptalghanyn eskersek kóp nәrseni angharugha bolady. Yaghni, alyp memleketting bodanynda bolghan basqa elder Altyn Orda dep atauyna tolyq negiz bar. Al onyng aldynda Joshy han úlysy, keyinen Batu han úlysy nemese handyghy dep atalghanyn tarihtan bilemiz. Al negizgi halqy, onyng ishinde biyleushi topty qúrghan týrk tildes halyqtar boldy jәne bәrine ortaq týrk tilinde sóiledi. Batu han qaytys bolyp, Berke - han bolghan tústa, hannyng ózi islam dinin qabyldaghan. Al keyinen 1302 jyly Úly Handyqqa Ózbek han kelgende, (ol kisi 40 jylday el biylegen)  islam memleketin dep jariyalady.

Úly dala elining úlanghayyr jeri men eldik dәstýrining tarihyna ong kózqaras qalyptastyrudy eng әueli ózimizden bastaghanymyz abzal. Áytpese, osynau ken-baytaq jerimizge ata-babalarymyz syrttan nemese basqa aumaqtan auyp kelgenge úqsatyp aitylatyn synarjaq oilar aitylyp qaluda. Al Elbasy maqalasynda kóterilgen býkil mәdeny jetistikterding shoghyry dalamyzgha syrttan kelgen joq, kerisinshe kópshiligi osy ken-baytaq ólkede payda bolyp,sodan keyin әlemning tórt búryshyna taraghanyn aitady. Yaghny búl tújyrymda ýlken mәn jatyr. Bizding babalarymyz Úly dalada ómir sýrip qana qoyghan joq, ony ózining mәdeniyetimen, industriyasymen, dala zanymen qoghamdyq әdiletti qarym - qatynastyng negizinde ken-baytaq jerdi imperiya, yaghny  Úly dala órkeniyetin jasaghan. Elbasy maqalasynda  osy eki dýniyening ara - jigin  ashyp berip otyr.

Ghúlamalar: «tarihyn bilmegen halyq tilinen aiyrylady, al tilinen aiyrylghan halyq tobyrgha ainalady» dep beker aitpaghan. Sondyqtan tarihymyzdy biluge, ony tereng zertteuge baghyttalghan baghdarlamalar shynayy jәne sapaly bolugha tiyis dep oilaymyz. Osydan jiyrma jylday búryn Elbasynyng «biz ótken zamandaghy batyr babalarymyzdyng jasaghan erligimen maqtanyp qana qoymay, býgingi atqarylar tirlikpen maqtanuymyz kerek» degen sózi baghdarsham siyaqty. Yaghni, tarihty bilu tek maqtanu ýshin emes, elimizding kemel bolashaghy ýshin jasampaz enbek etip, ony әlemge moyyndatu degen sóz.

Mansúrhan Mahambetov      

QR Parlamenti Mәjilisining deputaty 

Abai.kz

16 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1533
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3313
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6006