«Amanat»  intellektualdy pikirsayys kluby kezekti otyrysyn «Islam dini jәne últtyq iydentifikasiya» taqyrybyna arnady. Elimizde din mәselesining ushyghyp túrghany barshamyzgha ayan. Bir otbasy mýsheleri әr týrli aghymnyng jeteginde ketip tipti, bir dastarhan basyna otyrmaytyn jaghdaygha jetti. Jauyrdy qansha jaba toqyghanymyzben qoghamda din mәselesining shekten shyghyp bara jatqany jasyryn emes. Osy mәseleni eskere otyryp «Amanat»  intellektualdy pikirsayys klubynyng jetekshisi Berik Uәly Astanada birqatar qogham qayratkerleri, ústazdar men studentterding basyn qosty. Bayandamashy L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU agha oqytushysy, Abaytanushy Omar Jәlelúly.

«Alla - bir, payghambar -haq», «Dinim - Islam, kitabym - Qúran» dep maqaldaytyn qazaq, Islam dinining negizgi qaghidalaryn ólenge bergisiz audarmagha ainaldyrghan qazaq - býgin ózining músylman ekendigin júrtqa  dәleldeuge mәjbýr bolyp, tragikomediyalyq kýy keship jatqan týri bar. Búl - ashy bolsa da aqiqat, býgingi kýnning shyndyghy. Osy situasiyagha, osynday púshaymandyq halge qazaq sosiuymy qalay úryndy, qalay tap boldy degen ash býiirden qadalatyn sýikimsiz  súraqtyng tuyndauy da zandy. Endi osy jayttardy suyq aqyldyng sarabyna salyp, oy eleginen bir sәt ótkizip kórelik.

«Amanat»  intellektualdy pikirsayys kluby kezekti otyrysyn «Islam dini jәne últtyq iydentifikasiya» taqyrybyna arnady. Elimizde din mәselesining ushyghyp túrghany barshamyzgha ayan. Bir otbasy mýsheleri әr týrli aghymnyng jeteginde ketip tipti, bir dastarhan basyna otyrmaytyn jaghdaygha jetti. Jauyrdy qansha jaba toqyghanymyzben qoghamda din mәselesining shekten shyghyp bara jatqany jasyryn emes. Osy mәseleni eskere otyryp «Amanat»  intellektualdy pikirsayys klubynyng jetekshisi Berik Uәly Astanada birqatar qogham qayratkerleri, ústazdar men studentterding basyn qosty. Bayandamashy L.N.Gumiylev atyndaghy EÚU agha oqytushysy, Abaytanushy Omar Jәlelúly.

«Alla - bir, payghambar -haq», «Dinim - Islam, kitabym - Qúran» dep maqaldaytyn qazaq, Islam dinining negizgi qaghidalaryn ólenge bergisiz audarmagha ainaldyrghan qazaq - býgin ózining músylman ekendigin júrtqa  dәleldeuge mәjbýr bolyp, tragikomediyalyq kýy keship jatqan týri bar. Búl - ashy bolsa da aqiqat, býgingi kýnning shyndyghy. Osy situasiyagha, osynday púshaymandyq halge qazaq sosiuymy qalay úryndy, qalay tap boldy degen ash býiirden qadalatyn sýikimsiz  súraqtyng tuyndauy da zandy. Endi osy jayttardy suyq aqyldyng sarabyna salyp, oy eleginen bir sәt ótkizip kórelik.

Bәri de júmyr basty pendeni qúdaylyq dengeyge kóterip pútqa tabynghan kommunistik Sovet odaghynyng ydyrauynan bastalghan. Elimiz egemendik alyp, ruhany aspanymyzdy torlaghan qúdaysyzdyq iydeyalary joqqa sayghanda, qazaqy jamighattyng ruhany kenistigi bir sәtke bosap qalghanday edi. Ejelden «Imandynyng isine qarap bet bergen, //Bir qúdaydyng didaryn» ansaghan (Búqar jyrau)  myng ólip, myng tirilgen qazaq júrty ateistik auyr soqqydan, dinsizdikting doyyr qamshysynan esin jiya almay jatqanda elimizge syrttan «shataq dinderdin» (Shәkәrim) lap qoyghany aidan anyq, kýnnen jaryq aqiqat edi. Shataq dinder jeri qýiqaly, halqy momyn әri diny sauatsyz,  asty-ýsti qazyna baylyqqa mol qazaq jerine batystan da, shyghystan  da andyzdap at qoydy. Batysty qoyshy, olardyng jarasy jenil, qazaq qauymynyng biraz bóligi qyzdy-qyzdymen Isa mәsihti keudesine taghyp, dombyragha qosyp әn ghyp aityp shoqynyp ketkenimen, «Ózi sary, kózi kók, Bastyghynyng aty bop, Kýnshyghysqa qaraydy, Shashyn almay, taraydy, Qúdaydy bilmes, dini joq, Jamandyqta mini joq, Zatsyz, teksiz jón kәpir, auzy-basy jýn kәpir» (Búqar jyrau) júrtty aiyryp ýirenip te qaldy... Qiyny «ózinmin» dep kelip, ónmendep tórge úmtylghan, Islam atyn jamylyp, dinge ýsh qaynasa sorpasy qosylmaytyn әreketterge bara alatyn, shekten shyghyp ata-baba molasyn qirata bastaghan  qauymda bolyp túr. Basynda shyn din osy eken ghoy dep japa-tarmaghay úmtylghan anghal júrt olardyng osy әreketterin kórip, shoshynyp, dinnen ayaghyn tarta bastady. Qazaq jerine kelip qazaqqa din ýiretudi bastap ketken, ózderin uahhabi, tabligh jamaghat, hizbut tahriyr, qúranitter  jәne biz bilmeytin taghy da basqa sandaghan «shataq dinder» qazaqtyng bos qalghan ruhany kenistigin jaulaugha kiristi. Shyny kerek, búl ruhany ekspansiyagha qazaq ruhaniyaty, qazaq memleketi basynda dayyn bolmay qaldy. Olar Ata zanymyzda jazylghan diny senim bostandyghy men din turaly zannamadaghy әlsiz tústardy sheber paydalanyp býginde Qazaqstanda ornyghyp ta ýlgerdi. Ornyqqany bylay túrsyn, tamyryn terenge jiberip, kýnnen-kýnge kýsheyip yqpaldy topqa ainalu ýstinde. Osynyng nәtiyjesinde osyghan deyin birtútas bolyp kelgen qazaq qoghamy diny negizde bólshektenip, jiktele bastady. Búl - óte qauipti qúbylys, eger tap osylay kete beretin bolsa, Ata zanymyzda jazylghan memleketimizding unitarlyghyna, birtútastyghyna núqsan keleri sózsiz. Osy qauipti sezingen memleket, QMDB dabyl qaghyp búl qúbylysqa qarsy túra bastady.

Ne nәrsening de bolsa eki jaghy bar: qazaq búl ómir zandydyghyn «jaman aitpay jaqsy» joq dep tújyrady. Bir jaghynan qazaq jerine «shataq dinderdin» kelui kesirin tiygizip jatsa, ekinshi jaghynan ruhany jaghynan әlsirep, ózining bary men joghyn baghamday almay jatqan, medisinalyq terminmen aitqanda - tereng prostrasiyada jatqan qauymnyng tez esin jiyp aluyna septigin tiygizude.

Kez kelgen din, iydeologiya belgili bir qoghamgha kirigiui ýshin ózine ruhany plasdarm dayyndap aluy shart. Ol ýshin mindetti týrde osy qoghamnyng búrynnan ústanyp kele jatqan qúndylyqtary joqqa shygharylyp, jaramsyz etilui qajet. «Shataq dinder» de amerikany oilap tauyp bastaryn qatyrmay, osy dayyn ejelgi ssenariyge kiristi: qazaq qoghamyn jaulap alu ýshin olar eng aldymen dәstýrli qoghamnyng dәstýrli týsinikteri men iydeyalaryn qirata bastady. Eng aldymen: «qazaqta ózi dúrys din joq», «qazaq degen Alla taghalaghy serik qosady, yaghny mýshrikter», sondyqtan da «ata-babalaryng adasqan» degen qazaq qoghamynyng irgetasyn shayqaltyp, tamyryn qiyatyn, bastau búlaghynyng kózin biteytin iydeyalardy jastardyng sanasyna qúya bastady. Tabandy da dәiekti jýrgizilgen búl ruhany ekspansiyanyng nәtiyjesinde «shynynda da ata-babalarymyz adasqan eken» deytin jastar payda boldy. Jastar ghana emes, qoghamnyng konservativti dep esepteletin orta jastaghy kontingentterining ózderi búl «tartymdy әri janashyl» iydeyagha bas shúlghydy. Situasiyaynyng eng soraqylyghy sonda, óz qaghynan ózi jerigen, ata-babasyn mansúqtap, qazaq memlekettigining negizgi irgetasy - qazaq bolmysyna múrnyn shýiirip, jerkenishpen qaraytyn qauymnyng payda boluy. Búl basqynshylyqty diny negizde jasalan neootarshyldyq, neokolonializm demeske esh lajymyz joq.

Ejelden músylman sanalatyn qazaq jerine dendep enu ýshin de últtyng qorghanys qabiletin aighaqtaytyn ýlttyq bolmys pen últshyldyqty teriske shygharu auaday qajet edi. Sondyqtan syrttan kelgen teris aghym ókilderi «últ bolu mindetti emes, músylman bolsang boldy» degen synaydaghy dinikosmopolittik iydeyalardy taratugha kiristi. «Ózi shyghayyn dep túrghan kóz edi, týrtip qalghan song ne sorym» demekshi, orys otarshyldyghynan esengirep, ana tilining asyl qaynarlaryna orala almay, oryssha shýldirep jýrgenderge búl iydeya mayday jaqty. Osylaysha búl qauymnyng negizgi bóligi orys tildi qazaqtardan qúralyp, bir-birin «brat, sestra» deytin jamaghat dýniyege keldi.

Qalay bolghanda da búl basqynshylyq - qazaq qoghamyna ýlken syn bolyp túr: aghylshyn hanzadasy Gamletting «ne bolamyz, ne borday tozamyz» degen atushuly súraghy aldymyzdan shyqty.

«Jylandy ýsh kesse de kesirtkelik qauqary» bar dep maqaldaytyn dana qazaq, basynan talay qúqay men basqynshylyqty ótkergen qazaq, búl basqynshylyqqa da tótep beruge tyrysyp-aq jatyr. Qazaq qoghamy yshqynyp, bar ruhany potensialyn jinap, әlsirep ketken dinin qalpyna keltirude. Búl tarapta QMDB -nyng da atqaryp jatqan iygi isteri barshylyq. Basynda ózderi de osy basqynshylyqqa boy aldyryp, ruhany ahualdy anyq baghamday almaghan olar býginde esin jiyp, jelding qay jaqtan soghyp túrghanyn anyq saralay bastady. Búl isterding bir parasy - shet elderge shәkirt jiberudi qadaghalau, din mamandaryn óz elimizde dayyndau mәseleleri. Óitkeni, jasyratyny joq, shataq dinder men teris aghymdardyng keninen taraluyna osy shet elde oqyp kelgen qazaq jastarynyng da ýlesi az bolmaghanyn da aituymyz kerek. Biraq, shet elden oqyp kelgen qazaq jastarynyng bәrine birdey kýie jaghudan aulaqpyz, olardyng ishinde adal sýt emgen naghyz dintanushy mamandar da barshylyq. Olar býginde ózderining alghan bilimderin tiyimdi paydalanyp, qalyng júrtshylyqtyng diny sauatyn ashyp, jamaghattyng yqylasyna bólenude. Olardyng qataryna dintanushy bauyrlarymyz Qayrat Joldybayúlyn, Qúdaybergen Baghashardy jәne t.b. jatqyzugha bolady.

Shataq dinder men teris aghymdargha qarsy túrudaghy eleuli kómekti búl iste azuy shyqqan, mol tәjiriybeli týrik bauyrlarymyz kórsetip jatyr. Olar shataq dinderding shyghu tegi men maqsatyn týsinuge kómektesetin «Aghylshyn tynshysynyng moyyndaulary» syndy kitaptardy audaryp basyp, qazaq ruhaniyatyna kóp septigin tiygizude.

Áriyne, jalghyz QMDB, nemese bizge tilektes din qaryndastarymyz kóp bolyp júmyludy talap etetin búl iste jalghyz-jarym jýrip nәtiyjege jetpek emes. Keyingi kezde osyghan deyin belgili bir dengeyde beytaraptylyq saqtap kelgen Qazaqstannyng BAQ ókilderi de  dabyl qaghyp, búl iske kәdimgidey atsalysa bastady. Óitkeni qoghamdaghy bolyp jatqan óreskel jaghdaylar kimdi de bolsa beyjay qaldyrmasy anyq edi.

Qazaqstandaghy diniy-ruhany ahualdy osylaysha bir baghamdap alyp, endi negigi mәselege kósheyik. Osy mәselede kýshimiz ben shamamyz jetkenshe pikir qalyptastyryp kórelik. Aldymen: «Qazaq ózi shynymen músylman ba?», «Qazaq» úghymy men «músylman» úghymy bir-birine teng be? Álde alshaq pa? Álde «keshe kelgen toqaldar, shómish alyp qoqandar» demekshi, basymyzgha әngir tayaq oinatyp jýrgenderding sózderining jany bar ma? Búl súraqqa biz jauap beruimiz kerek, jauap bermesek bolmaydy...Áytpese, bizdiki kóp kópirme qyzyl sózding biri bolyp qalmaq qaupi bar.

Osy súraqqa jauap beru ýshin múghalimdik tәjiriybemnen bayqaghan myna bir jaytpen Sizdermen bóliskim kelip otyr: әdette men birinshi kursqa kelgen studentterden: - Sender músylmansyzdar ma? - dep súraymyn. - Olar birauyzdan: - «músylmanbyz» - dep jauap beredi. Súrastyra kels olar Islamnyng birde-bir paryzyn oryndamaytyn boylyp shyghady. Tipti ol jayly olardyng týsinikteri de bolmaydy. Mәselening qyzyghy da osynda -  olardan: endi qalay músylmansynar? - deymin ghoy bayaghy. - Olar esh irkilmesten: - Oi, aghay, siz qyzyq ekensiz ghoy, óitkeni qazaqpyz ghoy! - dep nyq senimmen jauap beredi. Osy mysaldan bayqaghanymyzday, qazaq halqynyng sanasynda «músylman» ýghymy men «qazaq» ýghymy әldeqashan birigip ketkenin kóremiz. Olardy bóle-jara qarastyru tipti de mýmkin emes. Sondyqtan qazirgi keybireuler aityp jýrgen din tandau bostandyghy da bos, kýmәndi, negizsiz nәrse dep oilaymyn. Óitkeni dinin satqan adam, avtomatty týrde qazaq boludan da qala bastaydy. Búl - absolutti aqiqat. Jәne de taghy bir aitarym, býgingi kýni keyde qylang berip qalatyn Qazaq pen Islamdy bir-birine qarsy qoIdy toqtatu kerek. Bizding músylman bolghanymyz keshe emes, býgin emes, attay on ýsh ghasyr boldy.  Sondyqtan da «Tughanda dýnie esigin ashady ólen, Ólenmen jer qoynyna kirer denen» degendey (Abay), Islam qaghidalary men zandary  bizding salt-dәstýrimizge kirigip ketken. Kirigip ketkeni sonshalyq, olardy aiyru - sýtting qúramyndaghy su men sýtti aiyrugha úmtylghan anghyrttyq pen aqymaqtyqqa teng bolady. Sol sebepten de býgingi kýni «qazaqtyng dәstýrinde bylay, Islamda bylay» dep, qazaq dәstýri men dindi qarsy qoy de negizsiz dep oilaymyn.

Qazaq dәstýrinde Islamgha qayshy birde-bir element joq, olay bolatyn bolsa Islam dini qazaq qoghamyna ene de almaushy edi. Álbette, qazaqy islamnyng ózindik erekshelikteri de joq emes: ol sol halyqtyng ómir sýru ereksheligi men mentaliytetinen tuyndaghan erekshelikter; tabighy jaghdayy men sharuashylyq týrleri, ekojýie ózgesheligine  baylanysty qalyptasqan erekshelikter. Al osynyng bәrin eskermey ózge orta men jaghdayda qalyptasqan  shataq dindi qazaqqa tyqpalau qanshalyqty oryndy? Qanshalyqty aqylgha, әdilettilikke syiymdy?!

Ashyghyn aitu kerek, kez kelgen últtyng qalyptasuynda belgili bir din úiystyrushylyq qyzmet atqarady. Tipti qazirgi shataq dinder tarapynan sógilip jýrgen últ úghymy, olardyng jolyna kese-kóldeneng túryp alyp, óz maqsattarynyng kedergisiz iske asuyna tosqauyl bolyp otyrghan  últtyq sana - barlyghy qúdireti kýshti Alla taghalanyng isi. Ózgeshe oilap, әrtýrli ómir saltyn ústanatyn últtar men úlystardyng boluy - Alla taghalanyng tendesiz sheberligining kórinisi. Qasiyetti Qúranda búl turaly: «Áy adam balasy! Shýbasyz senderdi bir er, bir әielden (Adam, Haudan) jarattyq. Sonday-aq bir-birindi tanularyng ýshin senderdi últtar, rular qyldyq» delinedi («Hújrat» sýresi 49/13). Eger biz baz bireuler armandap jýrgendey,  «músylman bolamyz» degen jeleumen últtyq erekshelikterimizden bas tartyp, últtyghymyzdy joghaltar bolsaq, onda Allanyng әmirine qarsy shyqqan bolar edik. Qazaqtyng iygi jaqsylary arttarynda «músylman bolayyn desen, eng әueli qazaq bolyp al!» degen ghibratty asyl sóz qaldyrghan. Islam dinining qazaq últynyng úiysuynda, el bolyp etek jabuyndaghy qyzmetining ólsheusizdigi sonday, ol onyng bolmysyna, tiline, diline , әdet-ghúrpyna sinip ketkenin angharamyz. Sondyqtan qazir bizding aldymyzda qazaqtyqtyqty mengeru, qazaqtyqty mengeru arqyly ghana shyn músylman bolu perspektivasy túr. Sonda ghana biz jan-jaqtan antalap,  últtyq nәrimiz ben barymyzdy shayyp ketuge dayyn túrghan  әlemdik jahandanu ýrdisterine qarsy túra alamyz.

Bizding qazirgi últtyq tragediyamyz - qazaqtyqqa qayta almay jatyrmyz. Bizdi qazir ne qadirsiz - qazaqtyq qadirsiz. Biz kóp jylgha sozylghan otarshyldyqtyng kesirinen qazaqtyqtyn tym alshaqtap kettik, qazaqtyqty qadirlep dәmin sezinuden qaldyq; qazaqtyqqa túshynbaghaly qashan! Bizding bar is-әreketimizding berekesizdigi de osydan dep bilu kerek. Búl problemany alghash sezgen Alash arystary últtyq negizdi tu etip kóterdi, ony bir joghaltyp alghannan keyin oghan oraludyng qiyngha soghatynyn anyq anghardy. Qazaq janynyng bilgiri, jazushy Jýsipbek Aymauytov ózining «Últty sýng» atty maqalasynda búl jayynda bylay deydi: «Esterinizde bolsyn: qara halyqtyng mәdeniyetti boluynan, mәdeniyetti kisining qazaq boluy qiyn, balasyna osy bastan últ ruhyn sinirip, qazaq ómirine jaqyndatyp tәrbiyeleu kerek» (Qazaq alimanaghy, №2, 2009 j.). Shynynda da qazaq bolu qiyn, qazaq bolu - óner: qazaqqa qatysty qanday tirlik bolmasyn, tek qana qazaqtyqtyng ayasynda ghana ashylyp, bayan tappaq. Osy qaghidanyng ishine din de kiredi. Áytpese qúr Qúran jattaghannan, qúr hadis jattaghannan qazaqqa esh payda joq, Qúran, hadisting ózi qazaqtanu ghylymy ghana óz órisin tauyp, jýieli týrde ashylmaq. Búl mening aityp otyrghanym әsire últshyldyq nemese әsire astamshylyq emes, sózding shyny, aqiqat isting mәnisi. Sózimizge dәlel retinde qazaq ghúlamasy Mәshhýr Jýsipti tyndayyq, ol kisi ne deydi eken: «Alla taghala ghalam jaratty. Onyng ishinde adam jaratty. Adamnan asyl jaratqan esh maqúlyq joq, ghylym men aqyl adamnyng ozyghasy (ozghany - O.J) boldy. Onyng shyndyghyna «Aghuz bilamin al rajiym» - úghly adam «Lasma kaha» ayatpen berikteldi. Jetpis eki til bar. Sol jetpis eki tilding ishinde gharab tilinen asyl til joq. Onyng asyldyghy: «Aghuzu bilamin al shaytan al rajim ana nizalynan Qúran gharabina lyghylkim toqylyn» - ayat birin dәlel keldi.

Onan songhy tilde qazaq tilinen asyl, qazaq tilinen bay til joq. Sol ata-babasynyng tili bolghan qazaq tilin osy kýngi jýrgen qazaqtyng jalghyzy bilmeydi. Eger qazaq tilin bilse edi: din de osynda, ghylym, bilim de osynda, әuliyelshilik te osynda. Solay bolghany ýshin búrynghy ótken ata-babalarymyz bәri jaqsy bolyp, әulie bolyp ótti. Ne ýshin -  aqjýrek, aqkónil bolghanlyqtan. Búghan dәlel  bolugha Myghnoy Myshnoydyng (Maghnauy Mәsnәuiydin, Jalaladdin Rumiyding shygharmasy - O.J.) bir sózin tәbәrigine sóileyik. «Jahyl Rabby ghylty ghalym kind ghylym raghylt zydlyha birkiz»:

Oqymaghan «Álifti» - tayaq dep bilmeytin nadandy jýregining ghallatsyzlyghy ghalym qylady. Qansha ghylym iyesi bolsa da, jýrekte ghallat bolsa, ol ghyllat ghylymdy joq qylyp jiberedi» - degen. «Jýrekte bolatúghyn ghyllat ne?» - desen: dýnie mahabbaty. Kimde kimning kónilinde dýnie mahabbaty bolsa, onda ghylym-bilim bar dep oilama. «Kimde kimning kónilinde dýnie mahabbaty bolmasa, ghylym-bilim sol kónilde», - dep oila.

Jarqyrap túrghan kýnning kózi mendey búlt shyqsa, joq esebinde bolmaqshy emes pe?! Ghylym kýnning kózi bolsa, dýnie mahabbaty búlt esepti. Onyng betin alghan son, enesining ...ketti de qoy. Búrynghylar kónilnde dýnie mahabbaty joqtyghy aidan anyq, kýnnen raushan» (Mәshhýr Jýsip, 11 t., 73-74 b.). Mine, babalar ghibraty osynday. Mәshhýrding búl aityp otyrghan sózining mәnisin -  nadan bolu kerek dep teris úghyp qalmau kerek, mәsele  - jýrekti kirletpey taza ústauda. Jalpy qazaqtyng dini - osy Jýrek ilimi. Qazaq osy Jýrek ilimin jetik mengergendikten de dinning asylyna, tazasyna jete bilgen. Jýrek ilimin mengermegen jan oqydy ne, oqymady ne -esh payda bolmaydy; qayta bilimin dýnie tabudyng jolyna júmsap, shaytan laghynnyng temirdey qaqpanyna týsedi.

Sózimiz týsinikti hәm dәiekti bolu ýshin de endi dinning negizderi turaly biraz sóileyik. Din ilimi jalpy ýsh ýlken nәrseden túrady. Birinshisi - iman ilimi - iman iyghdiqat, nemese Aqida dep atalady. Ekinshisi - amal ilimi - fiyqh dep atalady. Ýshinshisi - kónil ilimi nemese jýrek ilimi - Ahlaq dep atalady. Bayaghyda payghambarymyz sahabalarymen otyrghanda bir kisi kelip súrady deydi: Iman degen ne, Islam degen ne, Ihsan degen ne? Dep. Sonda payghambarymyz: iman ol Alla taghalagha senu, perishtelerge senu, kitaptargha senu, payghambarlargha senu, taghdyrgha, jaqsylyq pen jamandyq Alla taghladan dep senu, aqiretke senu; islam - ol iman keltiru, namaz, oraza, zeket, qajylyq; ihsan - ol әrbir isindi Alla taghala kórip túrghanday qyl, nemese Alla taghala seni kórip túrghanday qyl degen eken. Sahabalar: búl kisi kim degende? Búl - Jebireyil gh.s. dep jauap beripti. Islam әlemine mәshhýr búl hadis osylay, Jebireyil hadis dep atalyp, Dinning ýsh asyl negizinen bizge habar beredi. Jogharyda sóz bolghan dinning negizderining biri bolmasa, din tolyq bolmaydy, din onda din bolmay, shataq dinge ainalady. Biraq barlyq nәrse aqidadan bastalady, aqidasy dúrys bolmaghan adam shaytangha eredi. «Ústazy joqtyng ústazy shaytan» degen qanatty sóz osydan shyqsa kerek. Arifterding súltany qúl Qoja Ahmet Yasauiyding jolyn jalghastyrushy  Sofy Allayardyng shaghatay tilinde jazylghan «Sabatul Ajiziyn» kitabyna qazaq tilnde  týsinikteme retinde jazalghan «Risalay Aziza» kitabynda búl turaly bylay delinedi: «Al әhlýs sýnә uәl jamaghattyng sharghy mәzhaby «sharighat joly) tórteu. Olardan ózge barlyq aghymdar men toptardyng senimi batyl (azghyndaghan) ekenine dau joq. Ol adasqan mәzhabtardan saqtanu ýshin aqaid ilimin bilu qajet. Múny bilmegendi Sopy Allayar úyaltpaq ýshin mynaday dep dәriptegen.

Aqida bilmegen shaytangha ildir.

Eger myng yyl amal dep qylsa, eldir»

Qazaqsha;

Aqida bilmegen shaytangha el,

Eger myng jyl amal dep istese - jel.

Biz baz bireuler aityp jýrgendey dinsiz de, mýshrik te emespiz. Qúdaygha shýkir, qazaqtyng aqidasy berik, amaly - kemel, ahlaghy - kórkem. Olay bolatyn sebebi bizdi osy aitylghan ýsh negiz boyynsha da ústazdarymyz bar. Min, on ýsh ghasyr boldy, qazaq әhli sýnnә uәl jamaghat qatarynda. Aqida ilimindegi ústazymyz - Imam Ábul Mansur Maturidi, amaldaghy, yaghny fiyqh ilimi boyynsha ústazymyz - Imam Aghzam Ábu Hanifa, ahlaqtaghy, yaghny jýrek ilimindegi, nemese minez týzetu ilimindegi  ústazdarymyz - tasavvuf ilimining ókilderi:Qoja Ahmet Yasaui, Sýleymen Baqyrghani, Ahmet Yýgineki, Jýsip Balasaghún, Horezmi, Sәif Saray, Búqar jyrau, Maylyqoja, Dulat, Abay, Mәshhýr Jýsip, Shәkәrim jәne t.b.

Endi az-kem qazaqty dinsiz, mýshrik dep jýrgen shataq dinderge keleyik. Baghana aittyq, bәri aqidadan bastalady dep. Esterinized bolar, Ketbúgha jyrau han Shynghysqa úly Joshynyng ólimin estirtkende: «Teniz bastan búlghandy, a hanym» demeushi me edi. Endeshe, din tenizin basynan bylghaytyn bastau búlaghy  - osy aqida ilimi. Eger ol bylghansa, dinning barlyghy bylghanyp, adamzatqa qater tóndire bastaydy. Búl shataq dinderding payda boluy býgin emes, әrirekte, 18, 19 ghasyrlardyng ýlesinde. Osy qúbylysty dәl andap, ómir boyy shataq dinderge bitispes maydan ashyp, taza dindi izdep tauyp, bizge sony úsyna bilgen Shәkәrim qajy aitady:

Araq - aqyl, oy - mastyq, jar - haqiqat,

Jan - nәpsi, shataq - iman, din - qiyanat.

Maskýnem, әielsýigish, dinsiz ghoy dep,

Syrym bilmey syrtymnan qylma ghaybat («Imanym»).

Dinning ghajayyp bilgiri Shәkәrim osyghan deyin aitylghan oilarymyzdy quattay otyryp, mәselening týp mәnisin - shataq dinderding payda bolu jolyn soqyrgha tayaq ústatqanay qylyp ashyp beredi. Barlyghy, - deydi Shәkәrim, - shataq imannan, yaghny aqidanyng dúrys bolmaghanynan deydi. Jәne búl shataq imannyng payda boluyna tәpsirshiler (Qúrandy týsindirushiler) kinәly dey otyryp, dinning qadiri qashyp, adamzatty shoshyta bastaghan ruhany ahualdy dәl baghamdap, týp-tamyryn dóp basyp aityp beredi.

Jaman tәpsir jayylyp jer jýzine,

Din dese túra qashty esti azamat.

Bar obaly olardyng tәpsirshide,

Adasyp núrly ayatqa jaghypty tat.

Sondyqtan, qadirli qauym, jaman tәpsirding negizinde shataq imannyng payda bolyp, shataq iman - qiyanatshyl dindi tudyrghany býgin ghana emes eken. Biz býgin tek osy әriden bastalghan ýderisting ashy jemisin tatyp otyrmyz. Býkil әlemge beybit sýigish din - islamnyng qadirin ketirip, islam dinin lankestik úghymymen tenestirip, shendestirip qoyghan da osy shataq din ókilderi.

Endi shataq dinderding biri uahhabiylikke toqtalayyq. Týrik ghalymy Osman Qarabiyqtyng «Islam dini» atty kitabynda atalmysh aghymdy «Negizi búzylghan dinder men sektalar» dep atalatyn ýshinshi bólimde qarastyrypty. «Uahhabiylikting negizin salghan Múhammed bin Abduluahab hijranyng 1111 (m.1699) jyly Nәjdte Huraymiylә mekeninde dýniyege kelip, h. 1206 (m.1791) Dariyada óldi. Búryn sayahat jәne sauda ýshin Basra, Baghdat, Iran, Ýndistan jәne Shamgha barghan. Hijranyng 1125 jyly Basrada aghylshyn tynshysy Hemferding túzaghyna ilinip, aghylshyndardyng Islamdy joI maqsatyndaghy әreketterine qúral bolghan. Ahmet bin Taymiyanyng әhlý sýnnetke qayshy keletin kitaptaryn oqyp, «Shayh-iy-Nәjdi» degen atpen tanymal bolghan. Onyng iydeyalary aghylshyndardyng aqshasy men qarulary arqyly sauatsyz auyldyqtar jәne Dariya halqy halqy men basshylary Múhammed bin Saud tarapynan qoldau tapty. Onyng pikirin qabyldaghan adamdar «Uahhabiy» jәne «Nәjdiy» dep atalady.

Uahhabiylerding búzyq senimderining ýsh negizi bar:

1. Amal, ghibadat - imannyng bólshegi dep sanaydy. Bir paryzdy oryndamaghan adam kәpir bolady deydi. Ony óltirip, mal-mýlkin tәrkileu kerek deydi. Olar turaly «Fath-ul-mәjiyd» kitabynyng týrli betterinde jazylghan.
2. Payghambarlardyng (aleyhimussalam) jәne әuliyelerding (qaddasAllahu taghala asrarahumul aziyz) ruhynan shapaghat súraghan adam, olardyng mazaryna baryp, olardy sebep etip, dúgha etken adam kәpir bolady dep sanaydy.
3. Uahhabiylerding ýshinshi búzyq senimderi - mazardyng ýstine kesene saludy, kesenelerde namaz oqudy, onda qyzmet isteytinder men namaz oqyghandargha shyraq jaghudy, ólgenderding ruhyna sadaqa nәzir etudi (atau) jaiz emes (dúrys emes) sanauy. Uahhabiylerding aituy boyynsha Haramayn (Mekke-Mәdina) halqy býginge deyin kýmbezdermen dualdargha tabynyp kelgen eken. Áhlý sýnnet pen shiit tobyndaghy músylmandar sol ýshin mýshrik bolyp sanalady eken. Olardy óltirip, mal-mýlkin tәrkileuge bolady eken. Olardyng soyghan maly aram bolyp esepteledi eken».

Mine, qúrmetti aghayyn, týrik ghalym Osman Qarbiyqtyng «Islam dini» atty kitabynda shataq dinderding biri uahhabiylik turaly osynday maghlúmattar berilgen. Qazaq ruhaniyatyna jasalyp jatqan shabuyldardyng týp-tórkinin endi týsingen bolarsyzdar. Endi osy kitapty jәne Qayrat Joldybayúlynyng «Din men Dil» atty kitabyn negizge ala otyryp búl senimderding shynynda da búzyq ekenine kóz jetkizdik. Birinshiden, bizding aqidamyzda iman men amal ajyratylghan. Bir paryzdy oryndamaghan adam kýnәhar bolady, kәpir bolmaydy. Tәubesine kelse Alla taghala kýnәlaryn keshirui mýmkin. Óitkeni payghambarymmyz s.gh.s. : «Lә iylәhә illa alla» dep aitqan adamgha kәpir dep aitpandar degen. Ekinshiden, tauassul etu, yaghny bir qúrmetti adamdy (Payghambardy, әuliyeni nemese ózinning istegen bir jaqsylyghyndy) negiz etip, sebep etip Alladan dúgha tileu payghambar sýnneti. Ol turaly kóptegen hadister bar.

Ýshinshiden, «kesene» - «bólme» degendi bildiredi. Kesenege tyiym salynsa, sahabalar Rasululallahty, Ábubәkir jәne Omrady bólme ishine jerlemes edi. Kesene ólgen adamgha tabynu ýshin salynbaydy, Oghan kúrmet kórsetu, dúgha etuge kelgenderdi kýnnen, jauynnan qorghau ýshin salynady. Su-iy-zan etu - haram. Býkil músylmandar turaly jaman oilaugha bolmaydy.

Endi qazaqtyng taghy bir sharasy as beru, jetisin, qyrqyn, jylyn beruine toqtala keteyik. Búl mәsele de keyingi kezde shataq dinder tarapynan ysyrap retide baghalanyp jýr. Búl turaly Rayymbek birlestigi shygharghan «Qúran-hatym» kitabynda bylay deydi: «Ardaqty payghambarymyz Múhammed (s.gh.s.) sadaqagha beriletin sauaptyng mólsheri turaly aitqan: «Bir sadaqa bar - birge bir bolyp sanalady. Bir sadaqa bar -  birge on; bir sadaqa bar - birine jetpis; bir sadaqa bar - birine jetpis myn; bir sadaqa bar - birine qansha ekenin bir Alladan basqa eshkim bilmeydi», - dep.

Sahabalary: «IYә, Rasululalla, olar kimge», - dep súraghanda aitaqan: «Birge bir sadaqa -niyeti nashar adamdargha bergen sadaqa; birge on - deni sau dәruishterge bergen sadaqa; birge jetpis - joq, kedey túratyn adamdargha bergen sadaqa; al jetpis myng - ilim izdegen talapkerlerege bergen sadaqa; al esebin Alla biletin kóp mólsherdegi sadaqa  - ghalymdargha jәne qaytys bolghan adamdy atap bergen sadaqa», - degen (hadis Mýslimnen jetken).

Sonymen, aghayyn, ózderiniz de kórip otyrsyzdar, qazaqtyng dininde dinge qayshy keletin, sharighatqa tompaq keletin birde-bir dәstýr joq eken. Jәne qazaqty músylmannan, músylmandy qazaqtan bóle-jara qarastyrugha әste bolmaydy eken.

«Abay-aqparat»