Aygýl Omarova. «Jana efreytorgha» esh qatysym joq
- Aygýl, siz «Jas Alashtaghy» Janbolat Mamaydyn maqalasyn oqydynyz ba? Ol býrkenshek atpen saytta jariyalanghan maqalanyng avtory siz dep otyr ghoy?
- IYә, men «Jas Alashtan» Janbolat Mamaydyng maqalasyn oqyp tang qaldym, әri sonyng arqasynda SPIYK.kz saytynda «Jana efreytor?» degen maqalanyng shyqqanyn bildim. Biraq Janbolattyng SPIYK.kz «Izvestiya» gazetining veb-saytynan kóshirip basqan (atalghan saytta silteme solay kórsetilip túr) kommentariyden «býrkenshek» avtor izdep býlingenin týsine almadym. Áytkenmende, ol qalyptasqan әdep boyynsha menen keshirim súrap «Jas Alashta» jaryq kórgen maqalasyn teriske shygharugha tiyis. «Jana efreytorgha» mening esh qatysym joq, qatysymnyng joqtyghyn mening jazu stilimmen, elktrondy poshtamdy tekseru arqyla da op-onay dәleldeuge bolady.
Mamay aitqan jayt, Mamay jazghanday emes. Mamay myrza master-klassta ne bolghanyn «úmytyp» qalsa kerek. Ras, bizding ortamyzda qazaq tili turaly әngime qozghaldy. Orys qyzy sonda ornynan túryp tehnikalyq bilim beretin JOO-da oqitynyn, qazaq tili ózine erteng is barysynda, tek is barysynda ghana emes, kýndelikti ómirde asa qajet ekendigin, al qazaq tilin ýirenuge talaby bolghanymen qarajatynyng jetpeytindigin aitty.
- Aygýl, siz «Jas Alashtaghy» Janbolat Mamaydyn maqalasyn oqydynyz ba? Ol býrkenshek atpen saytta jariyalanghan maqalanyng avtory siz dep otyr ghoy?
- IYә, men «Jas Alashtan» Janbolat Mamaydyng maqalasyn oqyp tang qaldym, әri sonyng arqasynda SPIYK.kz saytynda «Jana efreytor?» degen maqalanyng shyqqanyn bildim. Biraq Janbolattyng SPIYK.kz «Izvestiya» gazetining veb-saytynan kóshirip basqan (atalghan saytta silteme solay kórsetilip túr) kommentariyden «býrkenshek» avtor izdep býlingenin týsine almadym. Áytkenmende, ol qalyptasqan әdep boyynsha menen keshirim súrap «Jas Alashta» jaryq kórgen maqalasyn teriske shygharugha tiyis. «Jana efreytorgha» mening esh qatysym joq, qatysymnyng joqtyghyn mening jazu stilimmen, elktrondy poshtamdy tekseru arqyla da op-onay dәleldeuge bolady.
Mamay aitqan jayt, Mamay jazghanday emes. Mamay myrza master-klassta ne bolghanyn «úmytyp» qalsa kerek. Ras, bizding ortamyzda qazaq tili turaly әngime qozghaldy. Orys qyzy sonda ornynan túryp tehnikalyq bilim beretin JOO-da oqitynyn, qazaq tili ózine erteng is barysynda, tek is barysynda ghana emes, kýndelikti ómirde asa qajet ekendigin, al qazaq tilin ýirenuge talaby bolghanymen qarajatynyng jetpeytindigin aitty.
Qazaq tilin ýirenu kursyna aiyna 5 myng tóleu kerek eken. Alystan kelgen, jataqhanada túratyn qyz ýshin 5 myng tenge biraz aqsha. Men Mamaydan qyzdy «Ruh pen til» klubynda oqytsaq qalay bolady dep súradym. Mamay klubtyng ol ýshin qúrylmaghanyn aityp mening ótinishimnen bas tartty. Sol kezde master-klassqa qatysyp otyrghan studdentter klub nege qazaq tilin ýirenemin dep talaptanghan jastargha jәrdemdespeydi degen synayda súraqtardy tópep berdi. Sondaghy Mamay әli esimde. Ol tóniregine yzalana qarady. Euraziya uniyversiytetining studenti Janbolat Mamay tarihy derekterdi qanshalyqty biledi eken dep súraghanda tipti yzadan jarylarday boldy. Sóitsek ol dym bilmeytin bolyp shyqty. Oqyghan shygharsyzdar, shyndyqty ghana jazghysh Mamay «Jas Alashtyn» betinde búnyng birinde aitpastan jaltaryp ketti. Mamay sirә, әlgi atalghan jiyngha qatysqan jastardyng osy kýni bar-joghyn da jadynan shygharyp alghan siyaqty. Olar mening kórgenimdi aina qatesiz qay uaqytta bolsa da aityp bere alady.
- Gazetke qarsy maqala jazu oiynyzda joq pa?
- IYә, men qazir gazetting adresi men Mamaydyng maqalasyna qatysty sotqa deyingi shaghym dayyndap jatyrmyn.
- Janbolat Mamay degen jigitti jaqsy tanisyz ba?
- Janbolat Mamay degen jigitti men 2008 jyldyng qantar aiynda alghash ret kórgenim bar (Janbolattyng jalghan aitpaghan jalghyz sózi osy ghana). Meni de, master-klassqa kelgen ózgelerdi de onyng ayaqaptay kókiregi men qúrdastaryna qarap qújyrayyp sóilegen sózining mәneri qayran qaldyrdy. Master-klasta Qazaqstannyng Jogharghy oqu oryndarynan kelgen studentter boldy. Olardyng deni Mamaymen týidey jasty, keybiri odan birer jas ýlken bolsa kerek. Sonda da ol pandana sóilep túrdy. Biraq, Euraziya uniyveristetining studenti súraq qoyghan kezde Mamaydyn kertiygen kisiligenen týk te qalmady; ol óz boyyna ólshep tigilmegen kýpining ishinde kýpingen bireu eken.
Mamaymen master-klastan keyin esh qarym-qatynasym bolghan emes.
- Qalay oilasyz, qazaq últshyl halyq pa? Qazaq últshyldyghy qauipti me?
- Tileui teris bireuler aityp jýrgendey qazaq últshyldyghyn óz basym kórgen emespin. Qazaq degen- qonyrjay, meymandos halyq qoy. Orystyng kenqoltyq adamy da bizder siyaqty. Svedrlovskde, qazirgi Ekaterinburgte oqyghan men orys halqy turaly eptep bilsem kerek.
Qazaq últshyldyghy qauipti me dep súraysyzdar? Endeshe, sizderge súraq: qazaq últshyl bolyp kimge qúqay kórsetipti osy kýnge deyin?
Qazaq tili órkendep kemeldengen til. Osynday ghajayyp tildi Mamay siyaqtylardyng menshiktep, qarauyl boluyn óz basym esh qalamaymyn.
- Siz kosmopolitsiz be?
- Kosmopolit degen ol qanday adam? Mamay týsindirip bersinshi maghan kosmopolitting kim ekenin.
«Abay-aqparat»
Aydos Sarym. «Jas Alashtyn» sózi - Qúrannyng sózi emes
- Aydos, songhy kezdegi «Jas Alash» gazetinde ózinizge qarsy jazylyp jýrgen maqalalardyng sebebi ne dep oilaysyz?
- Óz basym búl maqalalardyng qalay, kimning aitaghymen jazylyp jatqanyn jaqsy bilemin, astaryn da qapysyz týsinemin. Alayda, oghan basymdy qatyrghym kelip otyrghan joq. Shynymdy aitsam, songhy kezderi «Jas Alashtyn» әdeby betterinen basqasyn oqyghym da kelmeydi.
- Nege?
- «Jas Alash» kezinde ózim qyzmet istegen, qazaq baspasózindegi qadyrly qarashanyraqtyng biri edi. Ókinishke oray, býgingi kýni búl gazet ústanghan baghyty úsynyqsyz, qasang oilar men qatyp qalghan pikirlerding qalybynan shygha almay otyr. Sayasy maqalalardyng birinshi sóilemin oqy sala onyng nemen ayaqtalatynyn aldyn-ala biluge bolady. Búl gazetting tausylghanynyng belgisi. Aytary týgesilse de aptygha beretin gazet belgili bir toptyng ýgit-nasihattyq qolshoqparyna ainalady. Al, últtyng arman-múraty, mún-múqtajy sol toptyng oilap-topshylaghanynday ghana emes qoy. Qoghamda ózge de san-aluan kózqaras bar. Búl tek qana mening emes, gazette qyzmet istegen birneshe buyn ókilderining pikiri.
- Deytúrghanmen gazet basyndaghylar ózderin «últtyng sózin sóilep, kýresip jýrgen basylymbyz» deuden sharshamaydy ghoy?
- Býgin «men últqa qarsy júmys istep jýrmin» dep ashyq aitugha kimning dәti shyday alady? Últqa qyzmet etu - tek «Jas Alashtyn» aitqanymen ghana jýrip túru degendi bildermese kerek. «SQ»-dan, keshegi «Sosialistik Qazaqstannan» syqiyp shyqqan Rysbekting «Jas Alashty» jandyra almaghanyn kórip, bilip jýrmiz býgin. Esinizde bolsyn, avtoritarlyq biylikpen avtoritarly jolmen kýresu - kóssizdik. Kýres qarghys aityp, qara aspandy jamylumen bitpeydi. Búl tipti kýres te emes. Demokrat bolsang - demokrtiyalyq qúndylyqtardy óz boyynnan taba bil. Bәrin ózinnen basta. Qysqasy mening aitarym bir: «Jas Alashtyn» sózi - Qúrannyng sózi emes, Rysbek Sәrsenbay payghambar da, onyng ýmbeti de emes. Sol aghamyz júrtqa sóz aitpas búryn keudesin «kemirgen» jegi qúrt siyaqty rushyldyq, jershildik aurularynan aiyqsyn. Sosyn kórermiz.
- Maqalalardyng avtory Janbolat Mamaygha habarlastynyz ba?
- Men oghan birneshe ret telefonmen habarlasyp ala almadym. Qolymen jazghan dýniyesine jauap bere almaytyn jigit eken. Ol jigitke aitarym: basqagha aqyl aitpas búryn ózining jazghan-syzghandaryna, istegen sharualaryna múqiyat nazar audarsyn. Onyng «erlikterin» tizbelemey-aq qoyalyq.
«Abay-aqparat»