Mýgedekterge memleket tarapy qanday jaghday jasap otyr?
Qazirgi tanda Qazaqstanda 674 mynnan astam mýgedek túrady. Mýgedekter men olargha kýtim jasaytyndargha respublikalyq budjetten jәrdemaqy qarastyrylghan. Qazaqstanda jarymjan jandargha memleket tarapynan tólenetin jәrdemaqynyng mólsheri men olargha qanday jaghday jasalyp jatqanyn jazamyz, býgin.
Qazaqstanda qansha mýgedek bar?
Qazirgi tanda Qazaqstanda 674,2 myng mýgedek túrady. Onyng 417,7 myny nemese 62%-i – enbekke qabiletti jasta, 171,3 myny nemese 25,4%-i – zeynet jasynda, 85,1 myny nemese 12,6%-i — 18 jasqa deyingi balalar.
Songhy bes jylda mýgedektigi bar adamdardyng sany 7,5%-ke kóbeygen.
Eresekter arasynda mýgedektikting keng tarauynyng negizgi sebepteri:
*qan ainalym jýiesi aurulary;
*onkologiyalyq aurular;
*jaraqat.
Songhy jyldary Qazaqstanda balalar mýgedektigi órship barady.
Negizgi sebepteri:
*tua bitken anomaliya;
*jýike jýiesi aurulary;
*psihikalyq auytqular.
Mýgedekter men olargha kýtim jasaytyndargha tólenetin jәrdemaqy
Balagha beriletin jәrdemaqy: kimge, qalay jәne qansha tólenedi?
Qazaqstanda mýgedekter men olargha kýtim jasaytyndargha respublikalyq budjetten jәrdemaqy qarastyrylghan.
Mýgedektigi boyynsha memlekettik әleumettik jәrdemaqynyng mólsheri mýgedektik tobyna, auru sebebine jәne eng tómengi kýnkóris dengeyining shamasyna baylanysty belgilenedi. Eng tómengi kýnkóris shegining ósuine qaray jәrdemaqy mólsheri de jyl sayyn úlghayyp otyrady.
Osy jyldyng 1 qazanyndaghy mәlimet boyynsha, qazir 508 700 adam memlekettik әleumettik jәrdemaqy alady.
Mýgedektigi boyynsha beriletin memlekettik әleumettik jәrdemaqynyng mólsheri eng tómengi kýnkóris shegin tiyisti koeffisiyentke kóbeytu arqyly esepteledi. Qazir elimizde eng tómengi kýnkóris dengeyi – 28 284 tenge.
Jalpy jәne kәsiby aurulardan, enbekte mertiguden mýgedek bolghandargha:
*I top – 54 306 tenge (1,92 koef)
*II top – 43 275 tenge (1,53)
*III top – 29 416 tenge (1,04)
On alty jasqa deyingi mýgedek balalargha – 39 598 tenge (1,4)
Bala kezinen beri mýgedek jandargha:
*I top – 54 306 tenge (1,92)
*II top – 44 972 tenge (1,59)
*III top – 33 941 tenge (1,20)
Biyl 1 shildeden bastap memleket basshysynyng tapsyrmasymen kәmeletke tolghan, bala kezinen birinshi toptaghy mýgedekterdi baghyp otyrghan ata-analargha nemese olardyng qamqorshylaryna qosymsha memlekettik jәrdemaqy tólenedi. Býgingi kýni atalghan jәrdemaqy 10 myng otbasygha taghayyndaldy, onyng mólsheri – 29 699 tenge.
Jalpy, biyl mýgedektigi bar adamdardy әleumettik qamsyzdandyru men olargha kómek kórsetuge 302,8 milliard tenge qarastyrylghan.
Mýgedekterge qanday jaghday jasalyp jatyr?
*2010 jyldan bastap birinshi, ekinshi toptaghy, ózdiginen qozghala almaytyn, arbagha tanylghan mýgedekterge kómek retinde "Invataksi" qyzmeti engizildi. Qazirgi tanda invataksy qyzmeti parkinde mýgedekterdi tasu ýshin arnayy jabdyqtalghan 280-nen astam kólik bar. "Invataksi" mýgedekterdi júmys nemese oqu ornyna, medisinalyq mekemelerge, әleumettik sala nysandaryna, әuejaylar men temirjol, avtovokzaldargha jәne taghy basqa oryndargha jetkizedi;
* Júmys berushilerdi mýgedekterdi júmysqa alugha yntalandyru ýshin biyldan bastap júmys berushilerding mýgedektigi bar adamdar ýshin arnayy júmys oryndaryn jabdyqtaugha júmsaghan shyghyndary subsidiyalanady;
*Jergilikti atqarushy organdar (әkimdikter) auyr, ziyandy, qauipti enbek jaghdaylary bar júmys oryndaryn esepke almay, mýgedekter ýshin júmys oryndary sanynyng 2-4 prosenti mólsherinde júmys oryndarynyng kvotasyn belgileydi;
* Jeke kәsipkerlikti, shaghyn jәne orta biznesti damytu arqyly mýgedekter ýshin qosymsha júmys oryndary, әleumettik júmys oryndary qúryluda;
*26 ónirlik telearnada janalyqtar surdo-audarmamen qamtamasyz etilgen;
*Mýgedekterdi mindetti gigiyenalyq qúraldarmen qamtamasyz etu normasy eki ese (360-tan 730 danagha deyin) úlghaytyldy;
*Estu qabileti nashar 4 myng adam ýshin ymdau tili mamanynyng qyzmet kórsetu uaqyty eki esege (30 saghattan 60 saghatqa) ósti;
*Mýgedektigi bar 55,2 mynnan astam adamdy qazirgi zamanghy gadjettermen qamtamasyz etu ýshin onaltudyng tehnikalyq qúraldarynyng tizbesi 32-den 55-ke deyin keneytildi;
*Áleumettik qyzmetter portalyn engizu júmysy bastaldy. Portal mýgedekterge onaltu qyzmeti men qúraldaryn jetkizushilerdi óz betinshe tandau mýmkindigin úsynady; *Mýgedekter kez kelgen medisinalyq úiymda ambulatorlyq jәne stasionarlyq kómek alugha qúqyly;
Bilim salasyndaghy mýgedek balalargha jasalatyn jenildikter
Qazaqstanda mýgedek balalar basqa balalarmen birdey bilim alugha qúqyly.
Qazirgi tanda balabaqshalarda erekshe bilim beruge qajettiligi bar 27 myngha juyq býldirshin tәrbie aluda. Onyng 1000-nan astamy – inkluzivti balalar.
Mektepterde erekshe bilim beruge qajettiligi bar 63 mynnan astam bala oqyp jýr. Olardyng 27 myny inkluzivti formatta oqidy.
Tehnikalyq jәne kәsiptik bilim beru salasynda 2500-den astam bala bilim aluda.
*Bilim jәne ghylym ministrligi mýgedek balalar ýshin 68 mamandyq boyynsha arnayy baghdarlamalar әzirlemekshi. Biyl 20 mamandyq boyynsha júmystar bastalyp ketti.
*Mektepter men kolledjderge jan basyna qarjylandyru әdistemesine erekshe bilim beruge qajettiligi bar balalar ýshin eki ese tólenetin koeffisiyent qarastyrylghan.
*Elimizding 17 joghary oqu ornynda defektologiya mamandyghy boyynsha bakalavriatqa grant sany 250-den 400-ge deyin kóbeydi. Alghash ret magistraturagha 110, doktoranturagha 30 oryn bólinip otyr.
*Barlyq pedagogikalyq mamandyqtar boyynsha inkluzivti bilim beru pәni – mindetti.
*Alghash ret pedagogikalyq kolledjderde korreksiyalyq dene shynyqtyru múghalimi men mektepke deyingi logoped kvalifikasiyalary engizilip, osy jyly oqytu bastaldy. Qazaqstanda búghan deyin onday mamandar bolmaghan.
*Tehnikalyq, kәsiptik jәne joghary bilim beru úiymdarynda I, II toptaghy jәne bala kezinen mýgedek balalargha bir payyzdyq qabyldau kvotasy arqyly granttar qarastyrylghan.
*Kóru, estu qabileti búzylghan balalar jogharghy memlekettik shәkirtaqy alugha qúqyly.
Abai.kz