Ýkimet basshysy Almaty oblysy dәrigerlerimen medisina sapasyn jaqsartudy talqylady
Býgin Almaty oblysyna jasaghan júmys sapary barysynda QR Premier-Ministri Baqytjan Saghyntaev ónirdegi medisina qauymdastyghynyng ókilderimen kezdesip, Elbasynyng «Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» atty Joldauynda qoyghan mindetterin jýzege asyru sharalaryn talqylady.
Kezdesu barysynda medisinalyq qyzmet kórsetu sapasy men qoljetimdiligin arttyru, dәrigerler men medbiykelerding jalaqysyn kóteru, salauatty ómir saltyn saqtau ýshin jaghday jasau arqyly adamy kapitaldy damytu, densaulyq saqtau salasyn sifrlandyru jәne qayta retteu mәseleleri talqylandy.
Sóz bastaghan Premier-Ministr B. Saghyntaev jaqynda halyqqa joldaghan Joldauynda Memleket basshysy Ýkimet aldyna jaqyn aralyqta oryndaluy tiyis negizgi alty mindet qoyghanyn eske saldy. Jana Joldaudyng basty maqsaty — halyqtyng ómir sýru sapasyn jaqsartu.
Elbasynyng «Qazaqstannyng ýshinshi janghyruy: jahandyq bәsekege qabilettilik» atty byltyrghy Joldauynyng sәtti jýzege asyryluynyng arqasynda ótken jyly ekonomikalyq ósim bayqaldy. Qabyldanghan sharalar qajetti jaghdaydy jasap, biyl Memleket basshysy halyqtyng tabys dengeyin kóteru turaly sheshim qabyldady. Mәselen, 2019 jyldan bastap eng tómengi jalaqy 1,5 ese ósedi, yaghny 28 mynnan 42 myng tengege deyin artady. Sharapatyn 1,3 mln jaldamaly qyzmetker kóredi, olardyng enbekaqylary 30%-gha deyin óspek. Sonday-aq, 275 myng memlekettik qyzmetkerding tabysy 35%-gha artady.
2019–2020 jyldary densaulyq saqtau qyzmetkerleri ýshin, atap aitqanda uchaskelik dәrigerler men medbiykelerding enbekaqysy 20%-gha ósedi. Búl — 10 myng uchaskelik dәriger men 30 myng medbiyke tabysyn arttyrady degen sóz. Jalpy, densaulyq saqtau men bilim beru jýiesin odan әri damytu ýshin aldaghy bes jylda osy salalargha júmsalatyn memlekettik shyghystardyng kólemi JIÓ-ning 10%-na deyin kóbeyedi.
B. Saghyntaev, әsirese auyldyq jerlerde alghashqy medisinalyq-sanitariyalyq kómek kórsetuding qoljetimdiligi men sapasyn arttyru turaly Elbasynyng tapsyrmasyna basa nazar audardy. Jaqynda Astanada Dýniyejýzilik densaulyq saqtau úiymy men basqa da halyqaralyq qauymdastyqqa mýshe elder ókilderining qatysuymen ótken halyqaralyq konferensiya alghashqy medisinalyq-sanitariyalyq kómek kórsetudi odan әri damytudyng negizgi baghyttaryn talqylaugha mýmkindik berdi. Jiyngha әlemning 140 elinen 1500-den astam qatysushy keldi.
Oblystaghy medisinalyq úiymdardyng ókilderi óz kezeginde densaulyq saqtau jýiesin damytugha qatysty óz kózqarastaryn bildirdi, onyng ishinde Memleket basshysynyng Joldauyn iske asyru ayasyndaghy pikirlerin jetkizdi.
Taldyqorghan qalalyq kópbeyindi auruhanasynyng diyrektory S. Qúsmoldanova jalaqynyng 20%-gha kóterilui medisinalyq qyzmetkerlerding yntasyn arttyryp, oblystaghy densaulyq saqtau mekemelerine bilikti kadrlardyng keluin úlghaytatynyn atap ótti. Sonymen qatar, onyng aituynsha, sifrlandyrudy, mysaly elektrondy densaulyq pasporttaryn engizu medisinalyq qyzmet kórsetu sapasyn arttyratyn bolady. №2 qalalyq emhananyng pediatr dәrigeri A. Júmaghaziyeva enbekaqyny kóteru dәrigerlerding imidji men medisinalyq qyzmetterding tartymdylyghyna ong yqpalyn tiygizetinin aitty.
Oblystyq kardiologiyalyq ortalyqtyng diyrektorynyng orynbasary, kardiolog dәriger A. Shormaqov jana tehnologiyalardy engizuding arqasynda 2009 jylmen salystyrghanda ólim-jitim kórsetkishteri 4 esege tómendegenin jetkizdi, aldaghy uaqytta EYDÚ elderining kórsetkishterine qol jetkizu kózdelip otyr. Búl jerde jylyna jýrekke 250-ge juyq ota jasalatynyn aita ketu qajet. Óz kezeginde Eskeldi audandyq ortalyq auruhanasynyng jalpy tәjiriybe dәrigeri M. Tileuberdi jedel әri sapaly medisinalyq kómek kórsetude sifrlandyrudyng paydasy turaly әngimelep berdi.
Júmystaghy innovasiyalyq tәsilder turaly oblystaghy jedel jәne shúghyl kómek stansiyasynyng diyrektory B. Ospanov bayandady. Onyng aituynsha, júmys ýrdisterin sifrlandyru medisinalyq kómek kórsetu uaqytyn qysqartady, az uaqyt ishinde dәrigerge avtomattandyrylghan jýie arqyly emdelushining jay-kýii turaly habarlaugha mýmkindik beredi. Osylaysha, emdelushining medmekemege kelgen sәtinde oghan dereu qajetti kómek kórsetiledi.
«Biyl jyl sonyna deyin júmys oryndaryn kompiuter tehnikasymen jaraqtandyru jәne internet jelisine audandyq dengeyge deyingi medisinalyq mekemelerdi qosu kózdelgen. Qazir medisinalyq úiymdardyng kompiuterlik tehnikamen jabdyqtaluy 94% qúrap otyr», — dedi B. Ospanov.
Medisinalyq qauym sóz sóilep bitken song oblys әkimi A. Batalov ónirde Memleket basshysynyng medisina sapasyn jaqsartu boyynsha tapsyrmasyn iske asyrudy bastaghandaryn aitty. Sifrlandyru maqsatynda jergilikti budjetten inventarizasiyagha, pasporttandyrugha, densaulyq saqtau nysandaryn jana tehnikamen qamtugha qarajat bólinip jatyr, medisina qyzmetkerlerining jalaqysy kóterilude. Búl sharalardyng basty nәtiyjesi — analar men balalar ólimin, jýrek-qan tamyr jýiesi aurularynan, tuberkulezden ólim-jitimdi aitarlyqtay azaytu bolmaq.
Býginde Almaty oblysynda 811 densaulyq saqtau úiymy bar, 20 myngha juyq medqyzmetker júmys isteydi. 511 medúiymda 22 aqparattyq jýie qoldanylady. Internet jelisine barlyq oblystyq jәne audandyq auruhanalar qosylghan, kompiuterlermen qamtylu 94% qúraydy, ony 100% jetkizu ýshin biyl qosymsha 1024 kompiuter satyp alynady. Jyl sonyna deyin «Jetisu» medisinalyq aqparattyq jýiesin engizudi ayaqtap, 2019 jyldyn 1 qantarynan bastap qaghazsyz qújat aynalymyna kóshu josparlanghan.
«Qazaqstandyqtardyng әl-auqatynyng ósui: tabys pen túrmys sapasyn arttyru» Joldauynyng ayasynda aurulardy basqaruda jana tәsilderdi engizgen alghashqy medisinalyq-sanitariyalyq kómek qyzmetkerleri jalaqylaryna qosymsha 20% ýstemaqy alatyn bolady. Oblysta 3531 adamnyng enbekaqysy artady, onyng ishinde auyl dәrigerining jalaqysy 277 mynnan 332 myngha deyin, medisinalyq meyirbiykening enbekaqysy 115 mynnan 135 myng tengege deyin kóteriledi.
Kezdesudi qorytyndylaghan QR Premier-Ministri Baqytjan Saghyntaev medisina sapasyn arttyru maqsatynda jeke sektordy da damytu qajettigin aitty. Atap aitqanda, jeke medisinalyq úiymdargha qoyylatyn talaptardy azaytu, sonymen qatar jeke emhanalarda memlekettik tapsyrystardy ornalastyru arqyly әleumettik ekonomikany damytu qajettigine nazar audaryldy.
Eske salayyq, Ýkimet densaulyq saqtau jýiesin retteusizdendiru jәne biznes jýrgizu ýshin qajetti jaghdaylar jasau boyynsha keshendi júmystardy jýrgizdi. 2017 jyly densaulyq saqtau, bilim beru men qyzmet kórsetu salalarynda 29 eskirgen jәne qaytalanghan sanitarlyq ereje alynyp tastaldy. Tekseru paraqtaryndaghy talaptar 6,3 esege azaytylyp, tek ýrdister men qyzmetterding qauipsizdigine qatysty talaptar ghana qaldyryldy. Jalpy, biznesti tekseruler sany 1,7 ese tómendedi. Emdeu-profilaktikalyq mekemelerdegi jinaqtar men alandargha qoyylatyn talaptar da qayta qarastyryldy.
Búl ontaylandyru densaulyq saqtau nysandaryn salugha júmsalatyn shyghyndardy 30%-gha azaytugha mýmkindik berdi. Densaulyq saqtau salasynda jeke kәsipkerlikti damytu ýshin dәri-dәrmekterdi dayyndaytyn nysandargha qoyylatyn talaptar — 2,2 esege, stomatologiyalyq qyzmetter kórsetetinderine — 4,6 esege, ambulatorlyq-poliklinikalyq, konsulitativtik-diagnostikalyq jәne stasionarlyq kómek kórsetetinderge — 1,4 jәne 1,3 ese tómendetildi. Sonymen qatar basqa NQA-daghy qaytalanghan talaptardy alyp tastau boyynsha júmystar jýrgizildi.
Abai.kz