Mәshhýr Jýsip Kópeyúlynyng kesenesi
Qazaqtyng qasiyetti adamdarynyng biri osy Mәshhýr Jýsip Kópeyúly. Baqigha attanaryn sezip, jyl búryn asyn bergizip, jerleytin jerine deyin kórsetip ketken әulie kisi kózi tirisinde qaymana qazaghynyng qamyn, din jayyn, elding halin qaghazgha ólenmen jazyp múra qaldyrghan adam. Mәshhýr Jýsipting kesenesin tәu etken adam ýzilmeydi. Búl da el jýregindegi әuliyening erekshe orny kórsetse kerek.
1-suret: M.J.Kópeevti orap shygharghan kilem
2-suret: Qazanda Husayynovtar baspasynda jaryќ kórgen M.J.Kópeevting «Saryarqanyng kimdiki ekendigi», «Tirshilikte kóp jasaghannan kórgen bir tamashamyz», «Hal-ahual» atty ýsh kitaby men әuliyening qabirinen shyqqan rauan tas. Onda «Jetpis ýshke jetkenshe baltalasang da ólmeymin,
Jetpis ýshten ary qaray sýireseng de barmaymyn» dep jazylghan.
3-suret: Mәshhýr-Jýsip Kópeyúlynyng qoljazbasy
Qazaqstan OGhQQ №1173 papka, 17 bólim.
Múqaba syrtyndaghy taqyryby : " M.J.Kópeevting el arasynan tarap әrkimning qolynda jýrgen qoljazbalarynan jinaghandary". Ishindegi jazuy: ''M.J.Kópeev jinaghan qazaqtyng auyz әdebiyeti, anyzdar, shejireler, óz shygharmalary.
Qazaqtyng qasiyetti adamdarynyng biri osy Mәshhýr Jýsip Kópeyúly. Baqigha attanaryn sezip, jyl búryn asyn bergizip, jerleytin jerine deyin kórsetip ketken әulie kisi kózi tirisinde qaymana qazaghynyng qamyn, din jayyn, elding halin qaghazgha ólenmen jazyp múra qaldyrghan adam. Mәshhýr Jýsipting kesenesin tәu etken adam ýzilmeydi. Búl da el jýregindegi әuliyening erekshe orny kórsetse kerek.
1-suret: M.J.Kópeevti orap shygharghan kilem
2-suret: Qazanda Husayynovtar baspasynda jaryќ kórgen M.J.Kópeevting «Saryarqanyng kimdiki ekendigi», «Tirshilikte kóp jasaghannan kórgen bir tamashamyz», «Hal-ahual» atty ýsh kitaby men әuliyening qabirinen shyqqan rauan tas. Onda «Jetpis ýshke jetkenshe baltalasang da ólmeymin,
Jetpis ýshten ary qaray sýireseng de barmaymyn» dep jazylghan.
3-suret: Mәshhýr-Jýsip Kópeyúlynyng qoljazbasy
Qazaqstan OGhQQ №1173 papka, 17 bólim.
Múqaba syrtyndaghy taqyryby : " M.J.Kópeevting el arasynan tarap әrkimning qolynda jýrgen qoljazbalarynan jinaghandary". Ishindegi jazuy: ''M.J.Kópeev jinaghan qazaqtyng auyz әdebiyeti, anyzdar, shejireler, óz shygharmalary.
Qoljazbany tapsyrushylar: Jolmúrat Jýsipúly, Sabyr Sharipov, Fazyl. Ishinde 19 dәpter. B. 402 . P. 201. J. 130,48,27. Kólemi: 23h20, 21h 19. Qoljazba sarghysh tartqan qaghazgha eki , ýsh qatar qara sóz, óleng aralas joldarmen jazylghan. Nómirlenui tórt ret , tórt týrli jerden berilgen.(Bas jaghynda qyzyl, kók qaryndashpen , jol ortasynda qara qaryndashpen, ong jaq astynghy búryshynda kók siyamen). Qoljazba óndeuden ótken, saqtaluy jaqsy. Keybir betterining jazulary ýstinen qara, kók siyamen týzetuler engizilgen. Siyasy qyzyl, kók qalam, qara qaryndash, qyzyl pasta. Qoljazbanyng ishinde móri berilmegen. Kóshirushilerding qoltanbasy qoyylghan. Jazu týri: ahmedjem
4-suret: Mәshhýr-Jýsip Kópeyúlynyng jeke zattary
5-suret: Pavlodar qalasynda ornalasqan Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly atyndaghy meshit
6-suret: Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly kesenesining syrtynda ornalasqan jazda as әzirleytin arnayy bólme. Otyn jәne qoyma sarayy. Jaryq jelisi bar.
7-suret: Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly kesenesining qonaq ýiinde 9 bólme bar. Onyng 6 bólmesining әr qaysysynda eki tósekten ornalasqan. 1 bólme ydys ayaqtar men tonazytqysh qoyylghan as bólmesi. 1 bólme qazandyq. Kelesi ýlken bólme as iship, ghibrat aitugha arnalghan.
8-suret: Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly kesenesining syrtqy beynesi
- Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly kesenesining qonaq ýii.
- Avtotúraq
9-suret: Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly kesenesining әulie jatqan ekinshi bólmesinde qoyylghan
qúlyp tas. Onda Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly jeti atasy men dúghalar jazylghan.
10-suret: Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly kesenesining kire beris birinshi bólmesi.
Edenge arnayy namaz oqugha arnalghan kilemder tóselip, qabyrghagha dúghalar jazylghan
qabyrgha taqtalary ilingen.
11-suret: Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly kesenesining syrtqy beynesi
- «Mәshhýr Jýsip kesenesi» dep jazylghan belgi tas.
- Mәshhýr-Jýsip Kópeyúlynyng ómir sýrgen 73 jasyn beyneleytin baspaldaq.
Atalmysh baspaldaq adamnyng mýshel jastarymen eseptelip jasalghan.
12- suret: Mәshhýr-Jýsip Kópeyúly kesenesining qabyrghasyna qoyylghan qúlyp tas
13-suret: 2006 jyldyng 11 qarashasynda ashylghan Mәshhýr-Jýsip Kópeyúlynyng jana kesenesi.