Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 1735 0 pikir 14 Mausym, 2009 saghat 19:54

Kәmshat TASBOLAT. Qazaqstan Reseyding yghynda ketpey me?

RF-nyng ýkimet basshysy Vladimir Putin tek qana Resey emes, Qazaqstan men Belarusi atynan DSÚ-gha qatysty mәlimdeme jasady. Búdan bylay ýsh memleket Dýniyejýzilik sauda úiymyna jeke-dara memleketter retinde emes, bildey Keden odaghy retinde kirmek kórinedi. Biraq The Financial Times gazeti osy kýnge deyin búl úiymgha qanday da bir Keden odaghynyng birneshe mýshesining birdey qabyldanghany tarihta bolmaghanyn habarlaydy. Búl orayda gazetke súhbat bergen eurokomissardyng aituynsha, ýsh memleket ózderining ortaq pozisiyasyn aiqyndaumen qatar, Keden odaghynyng atynan sóileytin bir eldi saylauy kerek eken. Sonymen, ýsh memleketting atynan kim algha shappaq?

RF-nyng ýkimet basshysy Vladimir Putin tek qana Resey emes, Qazaqstan men Belarusi atynan DSÚ-gha qatysty mәlimdeme jasady. Búdan bylay ýsh memleket Dýniyejýzilik sauda úiymyna jeke-dara memleketter retinde emes, bildey Keden odaghy retinde kirmek kórinedi. Biraq The Financial Times gazeti osy kýnge deyin búl úiymgha qanday da bir Keden odaghynyng birneshe mýshesining birdey qabyldanghany tarihta bolmaghanyn habarlaydy. Búl orayda gazetke súhbat bergen eurokomissardyng aituynsha, ýsh memleket ózderining ortaq pozisiyasyn aiqyndaumen qatar, Keden odaghynyng atynan sóileytin bir eldi saylauy kerek eken. Sonymen, ýsh memleketting atynan kim algha shappaq?
Resey premier-ministri Vladimir Putin qatqyl dauyspen sóiledi: «Taraptardyng ýkimetteri Dýniyejýzilik sauda úiymyn Belarusi Respublikasy, Qazaqstan Respublikasy jәne Resey Federasiyasynyng DSÚ-gha kiru jónindegi kelissózderding toqtatylghany jayly qúlaghdar etedi. Basqasha aitsaq, bizding ortaq mýddemiz DSÚ-gha qabyldanu bolyp tabylady, biz múny rastaymyz, biraq úiymgha jeke-dara memleketter retinde emes, birynghay Keden kenistigi, yaghny Keden odaghy retinde kiremiz». Osylaysha Qazaqstannyng ondaghan jyldan beri DSÚ-gha mýshe bolam dep jýrgizgen talay kelissózderi esh ketken siyaqty. Resey sarapshylary da biyl RF-nyng DSÚ-gha kiru jónindegi kelissózderining bastalghanyna 16 jyl tolghanyn aityp, «elimiz búl úiymgha әne-mine degenshe qabyldanyp keter edi-au» dep sanyn soghyp otyr. Endi Qazaqstan ýshin de, Resey ýshin de múnyng bәri nólden bastaluy mýmkin. Al Belarusi Resey men Qazaqstangha qaraghanda, «qalay bolghan kýnning ózinde de DSÚ-gha kiru kerekpiz» degen sayasy maqsatty aldaryna qoyyp otyrghan joq. Belarusi premier-ministrining orynbasary Andrey Kobyakov Peterborda ótken ekonomikalyq forumda: «Bizding aldymyzda DSÚ-gha kiru maqsaty bar. Biraq kez kelgen tәsilmen búl úiymgha kiremiz dep sayasy maqsat qoyyp otyrghan joqpyz» dep mәlimdedi. Yaghny kýni erteng Belarusiting tayqyp ketpesine kim kepil?! Týptin-týbinde keden odaghy da Resey-Belarusi odaghy siyaqty «aty bar da, zaty joq» úiymgha ainaluy mýmkin emes pe?!
Al Eurokomissiya ókilderi Keden odaghynyng DSÚ-gha qabyldanu mýmkindigine qazirshe kýmәn keltirip otyrghangha úqsaydy. Búl tústa ókilder: «Atalghan ýsh memleket kelissózderding әrtýrli dengeyinde qalyp otyr, sondyqtan kelissózder prosesin qalaysha ýilestiruge bolatynyn aitu qiyn» dep mәlimdegen. «Azattyq» radiosynyng habarlauynsha, osy úiym ókili Luts Gulliner qazirshe Brusselige Mәskeuden qarama-qayshylyqty signaldyng týsip jatqanyn jetkizgen. Sondyqtan da Eurokomissiya Reseyding óz pozisiyasyn aiqyndap bolghan song ghana naqty josparyn jetkizuin talap etip otyr.
Bir qyzyghy, Keden odaghy әli de qúrylmay jatyp, Resey ekonomikalyq integrasiyanyng kelesi qadamdaryn oilastyryp jatyr. Al kelesi qadam – Resey, Qazaqstan men Belarusi aimaghynda ortaq valuta qalyptastyru. REGNUM agenttigining habarlauynsha, Resey ýkimetining birinshi viyse-premieri Igori Shuvalov: «Jana valuta rubli boluy mýmkin nemese «jana birdene» oilastyryluy mýmkin», – dep mәlimdegen. Búl orayda otandyq sarapshylar Keden odaghy qúrylsa, bizde ózara ekonomikalyq tәueldilik emes, Reseyge qatysty birjaqty tәueldilikting bolaryn aityp, dabyl qaghuda.
Oraz Jandosov, «Rakurs» saraptama ortalyghynyng diyrektory, ekonomist:
– DSÚ-nyng qújattary Keden odaqtaryna da úiymgha mýshe bolugha tyiym salmaydy. Zannamalyq túrghydan, múny jýzege asyrugha bolatyn siyaqty. Al Qazaqstangha búl paydaly ma, joq pa? Búl – ýlken mәsele. Biz Resey siyaqty elimizding ekonomikasynan 15 ese ýlken elmen birge Keden odaghyn qúru arqyly sauda sayasatyna, Keden tarifteri, t.b. mәselelerge is jýzinde yqpal ete almaymyz. Sondyqtan biz Reseyding jýrgizip otyrghan sauda-sattyq sayasatynyng yghynda ketemiz. Bәlkim, búl jaqsy da shyghar, biraq búl arada konseptualidi sheshimder men naqty esepter jasaluy kerek edi. Bizding Ýkimet múny jasamay otyr.
Áriyne, men múnda ekonomikalyq tәueldilik jayly aityp otyrghan joqpyn. Biraq әrbir el ýshin sauda-sattyq sayasaty jalpy, ekonomikalyq damu sayasatynyng bir bóligi bolyp tabylady. Sondyqtan bizding ekonomikalyq damuymyz ýshin Reseyding sauda-sattyq sayasaty paydaly bola ma?! Jogharyda aitqanymday, Ýkimet ontayly jaqtargha qatysty konseptualidy sheshim shygharyp jatqan joq. Al búl óz kezeginde ekonomikalyq tәueldilik bolyp shyqpay ma?! Shyntuaytyna kelsek, solay bolar týri bar. Jalpy, ekonomikalyq ózara tәueldilik qauipti emes, biraq birjaqty ekonomikalyq tәueldilikting artuy óte qauipti. Mәselen, biz shiykizatty eksporttap, dayyn ónimdi importtasaq, búl – teris jaghday. Búl óz kezeginde ekonomikalyq tәueldilikting artuyna әkep soghady. Negizinen, eger de týpting týbinde naghyz Keden odaghy qúrylatyn bolsa, onda kelesi bayypty qadam – ortaq valutany jasaqtau bolyp shyghady. Eger de ortaq valuta rubli bolmaghannyng ózinde, eki memleketting ekonomikalyq potensialyn sóz ete otyryp, múnda Belarusiting ekonomikasy Qazaqstannan da kishi ekenin eskersek, onda de-fakto jaghdayynda búl valutanyng Resey Federasiyasynyng valutasy bolary anyq.
Azat Qonysbek, kәsipker:
– Bayqasanyzdar, Keden odaghy turaly mәsele kóbine Resey tarapynan kóp kóterilip jatyr. Resey bizge óz aitqanyn istetkisi keledi. Qalay desek te, alpauyt kórshimizding boyynan әli de imperiyalyq pighyldar kete qoyghan joq. Tipti Resey aldaghy 20 jylda búl pighyldan aryla qoymaytyn siyaqty. Búl kezinde barlyq jerde dýrildep túrghan Reseyding nebary janayqayy... Mening oiymsha, búl odaq qúryla qoymaydy. Búl әngimening aitylyp jýrgenine qansha uaqyt boldy?! Jalpy, Resey-Belarusi-Qazaqstan Keden odaghyn qúrudyng qajeti joq. Óitkeni Resey bizge qajetti joghary sapaly tauarlardy shygharyp jatyr dep aita almaymyn. Joghary tehnologiyalardyng arqasynda naghyz sapaly tauarlardy Batys Europa, Amerika siyaqty alpauyttar óndirip keledi.
Onyng ýstine mening oiymsha, qazir bizge Dýniyejýzilik sauda úiymyna kiruge asyghudyng keregi joq. Nege deseniz, eger de biz DSÚ-gha kirsek, olardyng kedendik resimdeudi jenildetu, kedendik baj salyqtaryn alyp tastau siyaqty talaptary bar. Múnyng saldarynan Qytaydan aghylghan tauarlar odan beter aghyla týsedi. Óz basym múnyng kesirinen otandyq auyl sharuashylyghy dalada qalyp qoya ma dep qorqamyn.

 

 

Kәmshat TASBOLAT
«Ayqyn» gazeti, 12 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1500
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3270
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5670