Tarihy sana últ mәdeniyetining bastauynda túratyn (últtyng dýniyetanymymen birge payda bolatyn) qúndylyq. Tarihy sana bolmasa últtyng tarihy, mәdeniyeti qalyptaspaydy. Kez kelgen últtyng tarihy men mәdeniyetindegi agha úrpaqtyng bolashaq turaly oy keshu ýrdisi, jekelegen adamdardyng (túlgha, ziyaly adam) últtyq mýddege qyzmet etudegi dәstýri últtyq sananyng negizinde jýzege asady. Últtyq sana negizinde tarihy sana jatyr.

Qazaq mәdeniyetindegi últtyq qúndylyqtargha, әsirese últtyq qúndylyqtar turaly týsinikting qalyptasu negizderine qarap, tarihy sana qúbylysynyng últtyq bolmystyng jәne onyng órisindegi últtyq biregeylikti negizdeytin qasiyetterding qalyptasuyna yqpal etip otyrghandyghyn kóremiz. Áriyne әr aimaq (әrbir el) tarihty óz dengeyinde týsingen. Úzaq ghasyrlar boyy týrli tarihy uaqytty basynan ótkizgen jәne tarihy kezenderde últtyq bolmysy men derbes mәdeniyetining irgesin bekite bilgen, últtyng bolashaghyna qyzmet etetin qúndylyqtar baghdaryn qalyptastyra alghan el ýshin tarih adamnyng túlghalyq qúndylyqtary men ruhany qasiyetterinen tuatyn dýniye.

Tarihy sanany qalyptastyruda qazaq aldymenen dýniyetanymdyq úghymdargha, ómir mәndik týsinikke negizdelgen óner dýniyelerin dýniyege әkelgen. Sondyqtanda qazaq mәdeniyetindegi halyqtyng últtyq ruhyn kóteruge baghyttalghan iydeya, últtyq iydeologiyanyng jelisin últtyng ruhany dýniyeleri qúraydy. Yaghny elding bolashaghy úrpaq bolmysynyng terendigine tәueldi keletindigin babalarymyz erte týsingen:

Memleketting territoriyasy atamekendi iyelenude, ghasyrlar boyy ýnemi qorghau jolynda barlyq mindetter úrpaqqa, onyng qoghamyna kelip tireledi. Qoghamdy qúraytyn halyq, eldi qorghaytyn adam sol halyqtyng ishinen shyghady. Osy sebepten últymyzdyng tarihtaghy ruhany ómirinde halyq memleketke demeushi, memleket isine qajetti adamdy tәrbiyelep shygharushy bolghan.  Qazaq ruhaniyatynda memleketting halyqqa, qoghamgha jasaghan qyzmeti halyq arqyly ózine (iygilik bolyp) qaytyp otyrady degen týsinikting jatqandyghyn kóremiz. Búl qazaq qoghamyndaghy memleket pen halyqtyng ortaq ústanymynyng bolghandyghyn kórsetedi. Ahmet Baytúrsynov «Ádebiyet tanytqysh» enbeginde atap kórsetkendey, «Túrmysqa saryn jasaytyn adamnyng ghamaly, ghamalgha óng beretin adamnyng minezi, minezge keyip beretin túrmys tóniregi. Adamnyng minezi oiynyng týrinen, kónilining kýiinen, istegen isinen bilinedi... Minez ishten tuady. Biraq shynyghyp jetpey túrghanda minez týrin tәrbiyemen ózgertuge bolady. Adamgha tәrbie berushi әueli ata-ana, sonan song ústaz, mektep, túrmysyndaghy tónirek. Ómirinde qanday túrmys kórse, qanday adamdarmen kezdesse, joldas bolsa, istes bolsa, solardan ónege kórip, ýlgi almaq. Óner ghylym joq júrtta adam tәrbiyesin tónireginen alady». Tarihtaghy qazaq qoghamynyng ishki qúrylymy, tabighaty  elding túrmysy syrt kózge qarapayym bolyp kóringenimen, qogham bolmysynyng negizinde ómirding tәjiriybesinen ótken, sol tәjiriybemen ysylghan qúndylyqtargha toly ruhany terendik bar. Dýniyetanym, óner týrleri, ómirlik tәjiriybe negizinde babalarymyz dәstýrli qoghamnyng damu baghytyn, onyng qúndylyqtaryn jasaghan. Dәstýrli qazaq qoghamynda  últ pen jeke adam bolmysynyng tútastyghy, ruhtyng ýndestigi negizinde elding derbestigi saqtalady degen týsinik bolghan. Osy týsinik tarihta birneshe mәrte tarihy uaqyttyng synynan ótip ózining shyndyghyn dәleldegen. Búghan birden bir mysal retinde  tarihymyzdaghy qoghamnyng ruhany ómirinde qalyptasqan túlghalar institutyn aita alamyz. Últ mәdeniyetining fenomenine ainalghan osy institutty qalyptastyrushy últ ziyalylaryn tәrbiyeleu isinde  últ ruhaniyatynyng erekshe qyzmetin eskeru qajet.

Dәstýrli qoghamnyng ruhany úiytqysyna ainalghan talant iyelerining mektebi, instituty últ mәdeniyetining negizgi tiregi bolghan. Keshegi otarshyldyq zamanda qazaq ruhaniyaty últ túlghalarynyng dәstýri qogham ómirinen kýshtep joyylghannan keyin  ruhany dýniyelerdi boyynda saqtap otyrghan. Osynyng saldarynan tariyhqa qatysty dýniyeler, mәdeny qúndylyqtarymyz tolyghymen joyylmaghan. Tarihta qazaqty tәuelsizdikten aiyruda patsha ókimetining jrgizgen sayasatynyng negizgi baghytyn osydan aq bilemiz.

Qazirgi tanda býgingi (ózimizding ómir sýrip otyrghan) uaqyt jaghdayynan bayqap otyrghanymyzday,  últtyng ruhany dýniyelerin saqtau úrpaqtyng ótken tarih pen keler uaqyt aldyndaghy jauapkershiligine tikeley qatysty. Últtyng ruhany dýniyelerin saqtau ýshin ony mengeru, iyelenu jәne bilimin iygeru qajet. Ahmet Baytúrsynov aitqanday, qoghamgha bәrinende búryn eng basty qajet dýnie últtyq minez. Búl qoghamnyng negizgi ýlken jetistigi bolyp sanalady. Búny iyelenu ýshin qoghamgha yqpal etetin tarihy sana.

Qazaqtyng úrpaqty eldikke tәrbiyeleu isinde de adamnyng minezin tәrbiyeleu jatyr.  Minezdin, adam bolmysynyng dengeyin kórsetetin kózqaras, oi-óris tarih taghylymy negizinde tolyqqandy aqparattanudan shyghady. Últtyq biregeylikting ózi qazaq qoghamynda ortaq tariyh, ortaq mәdeniyet, ortaq til men dәstýr, dindi saqtay bilu (taza ústau) negizinde qalyptasyp otyrghan.

Tarihy әngimeler, әsirese batyrlar jyry balany últtyq bolmysymen, elding túrmysymen biriktirip otyrsa, ózining qoghamymen ruhany biriguding negizinde túratyn dýnie atameken týsinigi, tabighatpen baylanysta bolu. Maghjan Júmabaev ózining «Batyr bayan» atty poemasynda somdap ketkendey:

Erlerdi úmytsa da el, sel úmytpas,

Erlerdi úmytsa da el, jel úmytpas.

El ýshin jannan keship, jaudy qughan

Erlerdi úmytsa da el, shól úmytpas.

El jauyn zerttep, órt bop, tynbay jortqan,

Erlerdi úmytsa da el, bel úmytps.

El ýshin tókken erler qanyn jútqan.

Erlerdi úmytsa da el, jer úmytpas.

Arqanyng seli, jeli, shóli, beli

Erlerdi úmytpasa, el de úmytpas!

Qiynshylyq sәtter men oqighalargha toly tarihy zaman uaqytynda qinalghan, kónili toryqqan balagha da, ýlken adamgha da oy men kýsh bertin dýnie osy atameken. Sebebi batyrlar sol atamekende dýniyege kelip, onyng taghdyry ýshin kýresip jatady. Atameken bolmasa últtyng últ bolyp, memleketting memleket bolyp túra almaytyndyghyn әr adam jete týsinedi. Sondyqtanda tarihtaghy qazaqtyng ruhany ómirindegi úrpaqtyng ziyalylyghy  tәuelsizdik, elding bolashaghy turaly tútas últtyq oilaudyng ónimi bolyp sanalady.  Últtyq oilaudyng negizinde tarihy sana jatyr.

Últtyq sanany iyelenu ýshin adam ómirding mektebinen ótui tiyis. Jana ósip kele jatqan bala birden ómir mektebinen ótpeydi. Adamdy tarihy uaqyttarda ómir mektebinen ótkizetin tәrbiye, bilim, tarihtyng taghylymyn (tәjiriybesin) bilu.  Osynyng negizinde ósip kele jatqan jastyng boyynda tarihy sana qalyptasady. Tarihy sana degenimiz (osy túrghydan zerdeleytin bolsaq) tarihtyng taghylymyn bayandau, tyndau, oqyp-bilu, oghan zer salu negizinde qalyptasatyn týsinik, zerde, oi, iydeya, kózaras, ústanym, erik-jigerge toly kórkem minezdi iyelenu.

Jeke adamnyng tanymynda, oy óristing shenberinde oryn alyp otyratyn tarihy sana qúbylysynyng basty belgileri tarihtyng ruhyn baghalau, taghylymyn eskeru, tәjiriybesin iyelenu,  ony ómirde dúrys paydalana bilu, qarapayym, janashyr bolu. Yaghny tarihy sana dep adamnyng oy órisi men talghamynyng tarih tәjiriybesine sýienuin aitamyz.

Tarihynyng tәjiriybesin jasaytyn últtyng ózi. Últ ózi tәrbiyelep ósirgen, qogham aldyna shygharghan ziyalylarynyng túlghalyq qasiyetteri negizinde qalyptastyrghan dýniyelerin saqtap otyrady. Tarihtyng tәjiriybesi degenimiz qaytalanuy yqtimal oqighalar, tarihtaghy oryn alghan oqighalardyng sebep - saldaryn bilu, kýni búryn aldyn alu, elding mýddesin qorghauda jinaqtaghan bilimi jәne ruhany qasiyet ýlgileri jәne t.b. Maghjan Júmabaev aityp ketkendey, últtyq qúndylyqtar men últ túlghalarynyng ruhany qasiyetterining tarih órisinde ómir sýretin qúbylysqa ainaluy úrpaqtan tarihy jәne últtyq sanany talap etedi:

Alty alash Abylayday arghymaghyn

Alashtyng aruaghyna par qylatyn.

Betine Abylayday ardagerdin

Keludi alty alashqa ar qylatyn.

Elding tarihy qoghamnyng ishindegi bәsekelestiktin, bir rudyng nemese bir aimaqtyng atyn shygharu ýshin, әr adamnyng atalyq tegining atyn shygharu, bedelin kóteruge padalanylatyn qúral emes. Últtyng tarihy elding taghdyryna tóngen qauippen kýresuden tughan dýniye. Sondyqtanda onyng tabighaty shyndyqty, әdil bagha berudi qalaydy. Osy mәselege qatysty alash ziyalylary «dýniyedegi әdil synshy halyq pen tariyh» degen. Tarih tәjiriybelerining qoghamgha qajet ekinshi jaghy adamgha shynayylyqty, әdiletti boludy ýiretedi.  Ádil synshy bolu ýshin úrpaqqa (tarihtan kele jatqan) ruhany dengeydi iyelenu qajet. Tól tarihynyng bolmys bitimin dúrys tany bilgen úrpaq óz zamanyndaghy tarihy oqighalargha әdil bagha beredi.

Tarihy sana negizinde qalyptasyp otyratyn kisilik búl tarihy oqighalardyng ishinde jýru, erlik kórsetu ghana emes, týzu minezi (shynayylyghy, tektiligi, adamgershiligi) arqyly kisilikting iyesi atanu. Qazaq ruhaniyatynda qoghamgha nasihattalatyn tarihy sanagha qatysty dýniyelerding biri osy. Yaghny qoghamnyng ruhany ómirinde aldymenen kisilikke jaraghan adam ghana týbinde erlikting iyesi atanady. Kóp jaghdayda ósip kele jatqan jastyng túlghalyq dәrejege jetuine yqpal etetini  ata-ananyng tilegining elding tilegimen úshtasyp otyruy. Mәselen qazaqtyng batyrlar jyryndaghy erlik iyesi atanatyn keyipker kóp jaghdayda ata-ananyng kópten kýtken perzenti bolyp jyrlanady jәne ýlken tilekpen dýniyege kelgen sәbiyding ata - anasy qartayghan bay adamdar. Biraq tilegi qabyl bolyp dýniyege kelgen sәbiyding ata-anasy bay bolghanymen, ol balanyng ósu jolyndaghy tilegi, maqsat-múraty әkesining dәuletimen shektelmeydi, odanda joghary túrghan últtyq mýddege baghyttalady. Eng sonynda sol bala últ isine qajetti dýniyelerdi mengerip elding ómirindegi últ taghdyryna qatysty mәselelerge aralasa bastaydy. «Ertek jyrdaghy batyrlar sipatyna qarasaq – degen Ahmet Baytúrsynov, - ol jyrlar halyqtyng ruhy naghyz kóterilgen shaghynda shyqqandyghyn bayqaymyz. Oshaq basy, ýy ishining qamy siyaqty ómirding úsaq maqsat jaghymen azamattary eseptespey úly maqsat, úly múratpen bolyp, júrt ýshin, kóp ýshin  qúrban qylmaytyn nәrsesi bolmaghanyn kóremiz. Áke sheshe, tuysqan-tughan, mal-mýlik, eng qymbat jan-solardyng bәrin júrt qamynyng jolynda bir tiyngha balamaghanyn bayqaymyz.

Toghay tolghan jylqysy, qora tolghan qoyy, jeli tolghan týiesi bar baylar, jasy 80-90 gha kelgenshe bala kórmey, zaryghyp, taryghyp .. jalghyz úl kórse, ol úl júrt júmysyna kerek bolghan jerde qartayghan, әlsiz ata-anam qalyp barady eken dep oghan qayrylu joq, toghay tolghan kóp malym qalyp barady, oghan qaytemin dep uayymdap qaraylamaydy» ».

Batyrlyqty tughyzatyn últtyq iydeya. IYdeya halyqtyng dengeyinen, últtyq zerdeden shyghady. Sol kezdegi halyqtyn, yaghny ózining tól mәdeniyeti men tarihyn qalyptastyrushy babalarymyzdyng dengeyi ýnemi úrpaqtyng sanasyn bir baghytta, bir  arnada, bir dengeyde ústaytyn taghylym ýlgilerin jasap qaldyruynda.

Taghylym basy últtyng tanymy bolyp tabylady. Últtyng tanymy ózin qorshaghan әlemdi tanu, zerdeleuden bastap, atameken territoriyasyn belgilep, iyegerip otyru jәne saqtau jolynda qabyldaghan ortaq iydeyamen jalghasady. Búl iydeya qazaq ruhaiyatynda el bolu iydeyasymen kózge týsedi.

El bolu qashanda úrpaqtan últ isine kelgende er boludy qajet etken. Erlikting basy minezde, azamattyq ústanymda, kisilik talghamda. Osy qasiyet ýlgilerining barlyghyn biriktirip otyratyn poeziya.

Jyr degenimiz tarihy sana qúbylysyn negizdep otyraty dýniye. «Adamnyng januarlardan ereksheligi  onyng eske týsiruinde, oilauynda» - dep aityp ketken Aristoteli. Qazaq danalyghynda Ánet babamyz aityp ketken «ósiyetke tereng bol» degen qanatty sóz bar.  Osy úghymmen zerdelsek, qazaq mәdeniyetindegi últtyq óner týrler, әsirese tarihy jyr ýlgileri danalyqtyng erekshe ýlgilerining biri sanalady. Búlay deytinimiz batyrlar jyrynda zerdelegen dýniyelerining nәtiyjesinde halyq tegisey el mýddesine jaqyn boldy. Qazaq qoghamynda tarihy jyr últtyq ruhyn tegistey kóterip otyratyn qúndylyq sanalghan. Álihan Bókeyhanov aitqan, «Jaqsy kórkem jyrda sol uaqyttaghy qazaqtyng bolmys-salty kórinip túrugha layyq» degen úghym osy shyndyqtan tuyndasa kerek.

Búghan deyinde toqtalyp ótkenimizdey, qazaq úzaq uaqytqa jalghasqan, san ghasyrlyq tarihty artqa tastaytyn mәdeniyet jolyn tandap alghan. Mәdeniyetting basty belgisi últtyng ómir sýrip otyrghan atamekenine jaqyn, sonymen birge ómir sýretin (ýndesken) bolmysty qalyptastyru. Búghan eng basty yqpal etip otyratyn tabighy orta, atamekenning klimat jaghdayy, onymen ýilesken últtyng tәjiriybesi. Memleketting territoriyasyn saqtau, memleket qúruda jәne onyng mýddesin qorghauda qoghamgha qajet, úrpaq iygiligine jarap otyratyn eng basty qúral  últtyng tútastyghy. Batyrlar jyryna jәne taghy da basqa ruhaniyat ýlgilerine qarap halqymyzdyng ómirge sauatty týrde, danalyq arqyly qarym-qatynas jasaghandyghyn bile alamyz.

Batyrlardyng ruhy, túlghalar ruhyn somdaghan jyr taghylymy beybitshilik uaqytta, ghylymy damyghan zamanda da qajet. Uaqyt algha basyp, adamzat qoghamy ózgergen sayyn әlemde bәsekelestikting qarqyny da kýshengde. Qazirgi jahandanu zamanyndaghy bәsekelestik talabynyng ereksheligi kózge kórine bermeydi. Biraq qoghamnyng ishine ornyghyp jatady. Osynday jana uaqyt jaghdayynda últtyq sanasy biyik adamdardyng qay salada bolmasyn ziyalylyghynyn  tarihy sana negizinde kýsh alyp otyratyndyghy bilinedi. Búghan bir ghana mysal keshegi kenes qoghamy túsynda ómir sýrgen Qanysh Sәtpaev syndy ghalymdarymyzdyng taghylymyn aitugha bolady. Memleketining biyligi ózgege qaraghan uaqytta ómir sýrse de olardyng ishki ústanymy bolghan.  Olar últ ruhaniyatyn erekshe jaqsy kórgen, últ mýddesine qyzmet etude mamandyghymen shektelmegen. Qazaq mәdeniyetining tarihynan, tarih órisinde túrghan qazaq ziyalylarynyng taghylymynan týietinimiz, kez kelgen memleket azamaty tarihty tereng zerdeleui tiyis. Búnday mindet әr elding tarihynda da bolghan, qoghamgha jýktelip otyrghan.

Álemdik mәdeniyet kenistiginde memleketining túlghasyn qalyptastyrudy kózdegen elder erte zamannyng ózinde qoghamynda tariyh, filosofiya ghylymdarynyng irgesin erte qalaghan. Búnyng basty sebebi memleket isine qajetti mol tәjiriybeni jinaqtau, úzaq uaqytqa jalghasatyn strategiyalyq jospar qúru bolsa kerek. Ókinishke oray bizding tarihymyzda búnday mýmkindik bolghan joq. Álemge ýlgi bolatyn, әlem mәdeniyetining qalyptasuyna yqpal etetin derbes últtyng tarihy men mәdeniyetin qalyptastyrghanymyzben, otandyq ghylymnyng damuyna tarihta otarshyldyq sayasat, odan keyingi kenes ókimetining iydeologiyasy jol bermedi. Mәselen Ahmet Júbanov otarshyldyq zamandaghy qazaq qoghamyndaghy talant iyelerining (qazaq jastarynyn) ómiri turaly bylay dep jazady: «...Er jetip, buyny qatqasyn Qúrmanghazy sol Shaghbalanyng qoyyn baqty. Bayaghy «kemistikteri» dombyra, toghysharlyq  әli onyng sonynan qalmaytyn әngime boldy. Biraq, onyng bәri de Qúrmanghazy ýshin aldaghy maqsatyna bóget bola almaydy. Qoyshylyghy tamaq asyrauy da, dombyrasy jan azyghy boldy.

Qúrmanghazy dalada jýrip sudyng syldyry, jelding suyly, qústyng shyryly, kókting kýrkiregeni siyaqty jaratylys ýnderin, әirese adam qoghamynyng әdilsizik әlpetterin kóz aldyna elestetin, san-aluan  mazmúndy qoyshylardyng ertegilerin tartqanda, «alpys eki tamyryndy» iyitetin sybyzghynyng ýnin asqan yntyzarlyqpen tyndaytyn...On sausaqtyng ónerimen ýstem tap ókilderining talay-talay soqqylaryn syndyrghan halyqtan shyqqan dombyrashylardyng kýilerin tyndaghanda óz basynyng taghdyry da sol bir kýy oqighalarynyng ortasyna týsip ketkendey bolyp, key kezderi úiqy, tamaqtan bezip te ketetin. Osynday kýy tyndaudan tughan auyr oi, alysty jaqyndatatyn súlu әngime, óz basyndaghy ómirding auyr salmaghy jan-jaqty tónse de, qajyrly jas, izdengish ónerpaz  ensesi týsip, moyy bermeytin. Jalghyz-aq qiyaldy kýiding ne bir qatpar-qatpar bolyp jatqan tereng syrlary biylegende, qoraly qoydyng kóz aldynan ghayyp bolyp ketkeninde sezbey, qoyshy «zanynyn» tarmaqtaryna daq týsirip alatyn. Auyl adamdarynyng kózine Qúrmanghazy qyzyl ógizdi erttep minip, janyna torsyghyn baylap alyp erteden keshke sheyin qoy sonynda jýretin kóp qoyshynyng biri bolyp kóringenimen – erding qasyndaghy kiyiz qapqa salghan dombyra, feodalizm dәuirining keybir ózderinshe ózgermes zandaryn tiyegen arbalaryn audaryp ketetin eleusiz shoqalaqtyng biri edi». Tarihtaghy qazaq qoghamynda túlghalar instituty kýshtep әlsiretilgenimen olardyng ruhy, iydeyasy, múralary  halyqtyng ruhany әleminde saqtalyp qaldy.

Tarihy sana adam boyynda jatatyn tektilik qasiyetting belgisi. Sebebi tarihty kez kelgen adam oqidy. Biraq tarihty oqyghanda kez kelgen adamnyng sezimtaldyghy oyana bermeydi. Últymyzdyng ruhany әlemine ainalghan dýniyeler qashanda tarihtyng taghylymyn zerdelegen ortada últtyq ruhtyng úrpaq boyynda ishtey jandanyp otyratyndyghyn dәleldegen. Qúrmanghazy syndy talant iyelerinin, onyng bergi jaghyndaghy alash ziyalylarynyng beynesi osy oiymyzdy negizdeydi.

Qazaq tarihty shejire maghynasynda týsingen.  Shejire últtyq týp tamyryn, mәdeniyetin, bolmysyn biriktirushi úghym. Búghan qarap últ mәdeniyetinde tarihy sana qúbylysynyng últtyq bolmys dengeyindi jәne onyng ziyalylarynyng bolmysy negizinde ómir sýretindigin anyq bayqaugha bolady.

Últtyq bolmys órisindegi tarihy sana qúbylysy ol últtyng dәstýri, mәdeniyeti, sharuashylyghy, dili, ana tili jәne t.b. qúndylyqtardy negizdeuden oryn alyp otyrsa, últ ziyalylarynyng túlghalyq bolmysy negizindegi tarihy sana últtyq mýdde isining qajettikteri men últtyq ruhqa negizdelgen iydeyadan tuyndap otyrghan.

Tarih bolmasa, últtyng tarihy úrpaq sanasynda saqtalmasa onyng bolmysy, ruhy әlsireydi. Últtyq qúndylyqtardy úrpaq boyynda saqtap, onyng órisin keneytip otyratyn tarih bilimi, tarihy sana kýshimen qalyptasatyn últtyq sana.

Qazaq mәdeniyetining qúndylyqtaryna, qazaq halqynyng ruhany dýniyelerine qarap ruhani  qúbylys, zerde, kózqaras, últtyq oilau, últtyq biregeylikke tәn erekshe qasiyet ekendigin bayqaymyz. Barlyq elde týrli qiynshylyqtardy basynan ótkizip otyrghan. Sol qiynshylyqtardy jenude qoghamgha qajet basty nәrse halyqtyng últtyq sanasyn, ruhyn kóteru bolghan.  Qoghamdy, әsirese halyqty uaqyt talabyna iykemdeude (baghyt berude) memleket ómirindegi gumanitarlyq baghyttaghy ghylym men intelliygensiya ókilderining ústanymy tarihilyq prinsip bolyp tabylady. Búl prinsip tarihy uaqytta jәne beybitshilik zamanda da eng basty qoghamgha qajet dýniye.

Sonymen qazaq mәdeniyetining tarihy kenistiginde memleket pen úrpaqty biriktirip, el mýddesining órisin keneytip otyratyn qúndylyqtardyng jaryqqa shyghuyna yqpal etetin bir ghana dýnie últtyq sana.  Osy últtyq sananyng úrpaq tarapynan (ruhany qyzmeti negizinde) mәdeny qúbylysqa ainalyp otyruy tarihtaghy qazaq bolmysynyng túlghalanu erekshelikterin kórsetedi.

Sәrsembin Ýmbetqan Quandyqúly

Abai.kz