Ardabek SOLDATBAY. Jer basyp alu
1-mamyrdy almatylyqtar erekshe qarsy aldy desek te bolady. Týn aua bir ret, tanerteng taghy bir ret jer silikinip elding ýreyin aldy. Gýrildep-dýrildegen zilzala ýninen shoshynghan almatylyqtar japatarmaghay dalagha qashyp shyqty. Ortalyq alanda ótetin merekelik sheruge qatysatyndar úiyqtap qalmasyn dep uayymdap jýrgen sheneunikterge búl jaqsy boldy. Tanghy segiz jarymda úiqylaryn zilzala búzghan túrghyndar da odan ary kósilip jatudyng oryny joq ekenin týsinip alangha aghyldy. 25 mynnan astam adam qatysqan alau-jalau әshekeyli sheru qazaq dalasyndaghy halyqtar dostyghyn pash etudi maqsat etken. Últtyq kiyimderin kiygen týrli úlystyng ókilderi qazaq elinde esh alansyz ósip-órkendep jatqandaryna dәn riza. Óz tilderinde sóilep, salt-dәstýrlerin ústanyp, últtyq naqyshtaryn joghaltpay әri asa auqatty túryp jatqan úlystar elde osynday sayasat jýrgizip otyrghan biylikke razy.
1-mamyrdy almatylyqtar erekshe qarsy aldy desek te bolady. Týn aua bir ret, tanerteng taghy bir ret jer silikinip elding ýreyin aldy. Gýrildep-dýrildegen zilzala ýninen shoshynghan almatylyqtar japatarmaghay dalagha qashyp shyqty. Ortalyq alanda ótetin merekelik sheruge qatysatyndar úiyqtap qalmasyn dep uayymdap jýrgen sheneunikterge búl jaqsy boldy. Tanghy segiz jarymda úiqylaryn zilzala búzghan túrghyndar da odan ary kósilip jatudyng oryny joq ekenin týsinip alangha aghyldy. 25 mynnan astam adam qatysqan alau-jalau әshekeyli sheru qazaq dalasyndaghy halyqtar dostyghyn pash etudi maqsat etken. Últtyq kiyimderin kiygen týrli úlystyng ókilderi qazaq elinde esh alansyz ósip-órkendep jatqandaryna dәn riza. Óz tilderinde sóilep, salt-dәstýrlerin ústanyp, últtyq naqyshtaryn joghaltpay әri asa auqatty túryp jatqan úlystar elde osynday sayasat jýrgizip otyrghan biylikke razy.
«Bireu toydy ainaldyrghanda, bireu qoydy ainaldyrady» demekshi, dәl osy kezde Almatynyng irgesindegi Talghar tas jolynyng boyyndaghy Duman yqsham audanynda da myndaghan adam jinalyp jatypty. Sherushilerge qaraghanda olar múnda tym erte kelgen. Keybiri tipti kesheden beri osynda eken. Tanghy saghat altydan bastap toptasqan kóp adamdy múnda merekelik kónil-kýy әkelmepti. Búlardyng barlyghy Dumanda pәter jaldap túratyn qazaqtar. Baspan qiyndyghynan әbden qajyghan adamdar Dumannyng irgesindegi bayaghydan beri bos jatqan jerdi bólisip almaqshy. Múnyng zansyz ekenin bilse de basqa amaldary qalmaghan.
Jiylghan halyqty shenber jasay qorshap túrghan tәrtip saqshylaryn audan әkimi qaytaryp jiberdi. Olar jaghdaydy jol boyyndaghy kólikterinde otyryp baqylady. Jiylghan júrtshylyqtyng qimylyn taspagha týsirip arnayy kólikteri de túr. Óitkeni, ashuly túrghyndar shataq shygharuy da әbden mýmkin edi. Ákim qalay bolghanda da halyqpen sóilesip, olargha jaghdaydy úqtyryp kórmekshi. Túrghyndardyng ashu-yzaly, ayanyshty-jalbaranyshty, ashynghan, nazalanghan sózderin ýlken sabyrlylyqpen tyndap shyqty.
Halyq jerdin iyesi bir týrik kәsipker desedi. Ol biraq qazir shetelde túrady eken. Pәlen jyldan beri osynda túryp jatqan túrghyndar eshqashan myna bos jerdi bireuding paydalanyp jatqanyn kórmegenderin aitady. Al eger ózderi bólisip alsa búl jerde 2500 ýy boy kótermekshi.
Talghardyng әkimi Talghat Ómirәliyev basqa pikirde. Ol kisi búl jerding iyesi bir adam emes, jýzdegen adam ekenin aitady. Onyng sózin Talghar qalasy Jer qatynastary bólimining bastyghy da rastady. Ákim búl mәselening bir-eki kýn emes, bir-eki jylda da sheshilip bitpeytinin aitady. «Jer dauy men jesir dauy qashan tolastap edi. Tek Talghar qalasynyng ózinde ghana jer alu kezeginde túrghan 36 myng adam bar. Al myna túrghyndar Almaty qalasyna qarasty Duman yqsham audanynda túrady, kópshligining tirkeui de joq. Olardyng zansyz jer basyp aluyn Talghar qalasynyng túrghyndary da qalamaydy» deydi әkim. Al túrghyndar basyp alyp jatqan jerdi zandy iyeleri nege paydalanbay otyr degen saualgha әkim de túrghyndardyng sózin qaytalap «bәlkim, jerding baghasy óskende satyp payda tapqysy keletin bolar» dedi. T.Ómirәliyev myna júrtshylyqty jaqsy týsinetinin, halyqtyng jaghdayyn etene biletinin, biraq olardy jarylqau ýshin qolynan eshteme kelmeytinin de jasyrmady. Óitkeni, Almatynyng tónireginde iyesiz bos jer joq. Bәrining qojasy bar. Zang boyynsha bireuding menshigindegi jerdi talan-tarajgha salugha jol joq. Meyli búl jerding iyesi bir adam bolsyn, myng adam bolsyn ne istese de óz erki bar degen pikirde. Degenmen, әkim de, Jer qatynastary bólimining bastyghy da jerding bireuding menshigi ekenin aighaqtaytyn qújattardy kórsetu talabyn jauapsyz qaldyrudy jón sanady.
Túrghyndar eki-ýsh jyl paydalanylmay jatqan jerdi әkimshilik oryndarynyng memleket menshiligine qaytaryp alatynyn óz mysaldarynan kóptep keltirdi. Al on bes jyl boyy ne egin egilmegen, ne qúrylys salynbaghan myna 30 gektargha juyq jerding iyesi jerge menshik qúqyqyghyn qalay saqtap kele jatqanyna tang qalady. Aytpaqshy, adamdardyng jer basyp alyp jatqandaryn estip reportaj jasaugha kelgen KTK arnasynyng tilshisi úyatqa qaldy. Mikrofon ústap jetken qarakóz qazaq qyzyn kórgen aghayyndar jan djaqtan jamyrasyp, aryz-shaghymdaryn aita bastap edi әriptesimiz olargha orys tilinde jeky sóilep, eshteme týsinbegenin, oryssha biletin bir adam ghana sóilep beruin talap etti. Onyng oryssha sóilender bәlsingenine ashulanghan halayyq tilshini quyp jiberdi.
Túrghyndar óz bilgenderimen jer telimderin ólshep, qazyqtaryn qaghyp, keybiri bolashaq ýilerining irgetasynyng orynyn dayyndap, bireuleri iyelengen jerlerine shatyrlaryn da qúryp alypty.
Jiylghan júrtshylyqtyng jalghyz talaby bar deydi myna jigit. «Bizge keregi bar bolghany 5-6 sotyq jer ghana. Eshkimnen basqa eshteme súramaymyz. Bizge 10-20 sotyq jerding tipti de qajeti joq. Ayaday ghana ýiimizdi salyp, baspana mәselesin sheship alatyn alaqanday jer kerek. Basqa eshteme súramaymyz. Bәrimiz adal enbegimizben kýn kórip jýrgen adamdarmyz. Kópshiligimiz auyldan kelgenbiz, balaly-shaghalymyz. Óziniz de bilesiz, Almatynyng ózin qoyyp, tónireginen ýi, jer satyp aludy auyl qazaghynyng qaltasy kótere bermeydi. Búl qadamgha amalsyz baryp otyrmyz. Qazaqstannyng әrbir azamaty 10 sotyq jerge ie bola alatyny Konstitusiyada naqty jazylghan. IYә, ras, auylda jerimiz, ýiimiz boldy. Biraq Arqa jyly bolsa, arqar aua ma? Búryn jering bolghan, Konstitusiyada qarastyrylghan qúqyghyndy búzghan joqpyz, al taghy jer alam deu zansyz degen biylik oryndarymen kelispeymiz. Óitkeni, auylda bәri jaqsy bolsa Almatygha kelip pәtershi bolatynday aqymaq emespiz ghoy. Biz myna jerding iyesi týrik bolghany ýshin osynday әreketke baryp otyr degen oy bolmasyn. Eshqanday últarazdyghyn qozdyru oiymyz joq. Atalarymyz olar aryp-ashyp kelgende jarty nandaryn bólip bergen. Sol qazaqy qalpymyzdamyz. Últtar men úlystardyng beybit ómir sýrgenin biz de qalaymyz. Myna týrik jigit te alsyn jerin. Bolsyn kórshimiz. Tipti, mәsele onyng jerinde de emes. Myna jýrgender 100 payyz qazaqtar ekenin kórip túrsyzdar. Mәsele halyqtyng baspana qiyndyghynan әbden qajyghandyghynda. Búl jer bolmasa basqa jerden bersin, әiteuir baspana salatyn últaraqtay jer kerek. Búl stihiyaly týrde bastalghan nәrse emes. Túrghyndar birneshe kýn boyy aqyldastyq. Keshe de osynda jiylyp kenesip, barlyghymyz birigip biylikke talabymyzdy jetkizudi jón sanadyq. Endigi oiymyz óz aramyzdan arnayy komissiya qúryp búdan bylay sol adamdar ghana әkimshilikpen kezdesip, mәseleni beybit jolmen sheshsek deymiz» deydi ol.
Talghardyng әkimi T.Ómirәliyev oblys basshylary da mәseleni beybit týrde sheshu qajet dep tapsyrma bergenin aitady. Sondyqtan әzirge tәrtip saqshylary jaghdaydy tek syrttan baqylap otyr. Biraq, túrghyndar qazyq qaghyp alyp zansyz iyelenip jatqan jerlerinde qúrylys júmystaryn bastasa qúqyq qorghaushylardyng qarap otyrmaytynyn, ýy salugha jol bermeytinderin jetkizdi.
Shanyraqtaghy shataqty jaqsy biletin taraptardyng qay-qaysysy da artyq qimyl, oghash qylyq kórsete qoyghan joq. Biraq túrghyndar mәsele sheshilmey búl aradan tarqamaymyz deydi. Týndi osynda ótkizuge bel buypty.
