- Jaqynda «Melomannan» dizayny kelisken, sapasy da joghary «Kózderine ghashyqpyn» atty jana stilide jasalghan diskiniz jaryqqa shyqty. Búryn-sondy múnday diskini kózimiz shalmap edi, iydeya avtory kim?
- «Kózderine ghashyqpyn» atty diskini key әnime qayta aranjirovka jasatyp, jana әnderimdi, әli efirge shyqpaghan әnderimdi, búrynghy tanymal әnderimdi qosyp qayta shyghardym. Jasaryp kele jatqan joqpyz. Barghan jerlerde «Efirge kóp shyqpaysyz. Diskiniz bar ma? Qaydan alamyz?», - dep súrap jatady. Bireuge syilyqqa berseng de, kerek dýnie eken. Disk 2000 danamen shyqty. Búl tek әn jazylghan disk qana emes, jastyq shaqta jazghan jyrlarym men keyingi jazghan ólenderim toptasqan poeziya kitapshasy da bolyp shyqty. Sonymen oryssha aitqanda «dva v odnom» boldy. Ári disk, әri kitapsha muzyka әleminde keyingi jyldary payda bolghan janalyqtardyng barshasy qoldanyla otyryp, janasha saltpen jaryq kórdi. IYdeya ózimdiki. Búl ýshin qayta-qayta Almatygha barugha, qadaghalap otyrugha, biraz adamdarmen júmys isteuge tura keldi. Nәtiyjesinde kórgen adam qyzyghatynday, úyalmay úsyna alatynday kórkem dýnie jasaldy.
- Nege «Kózderine ghashyqpyn» dep ataldy?
- Óitkeni «Kózderine ghashyqpyn» әni - mening «pasportym», al «Esine meni alghaysyn» - «zagranichnyy pasportym».
- Sizding muzykadan habarynyz mol bolghanymen, qaynaghan ortasynda jýruge nege talpynbaysyz? Ne kedergi?
- Men kórinip jýrmin ghoy.
- Joq, efirden kóp bayqay bermeymiz.
- Teledidardan týspeytin әnshiler óte kóp, biraq kópshiligining birde-bir әni qúlaghynda qalmaydy. Mәsele teledidardyng betin bermeude emes, bir әn jazyp, tyndaushym yqylaspen qabyl alyp jatsa, sapaly kórinu sol bolmaq. Júrt mening didarymdy tany bermese de, әnderimdi jaqsy biledi. Ómir, taghdyr degen bolady, muzykagha ýsh qaynasa, sorpasy qosylmaytyn mekemelerde júmys istedim. Sahnadan syrt qalatynymnyng sebebi kóp. Birinshiden, kәsiby muzykant emespin, arnayy sauatym joq. Sondyqtan búl ortagha qosyla bermeymin. Ózimning әn salatynymdy bilemin, júrttyng ony jyly qabyl alatynyn bilemin, sol sebepti el aldyna saghyndyryp baryp, siyrek shyqqandy jón sanaymyn. Bala emessin, shagha emessin, izetpen shaqyrghan, qúrmetpen qabyl alatyn jer bolmasa nemese ózing josparlap shyqqan arnayy saparyng bolmasa, kópshilikti mezi etu dúrys emes. Onyng ýstine, bireu jazyp bergen әndi jattap alyp, fonogrammagha jazdyryp alyp ondy-soldy aityp jýrgen әnshi emespin. Aytatyn әnimdi ózim jazam, oghan aranjirovka jazamyn dep jýrgen uaqytta birshama uaqyt ótedi, ony radiogha beru kerek, televiziyagha beru kerek dep jýrgende taghy uaqyt jiberip alasyn. Jyl on eki ay tolghatyp jýrgende, taghy bir kóldeneng jaghdaylar tuyp qalady. Áytse de ózimning kónilim qalaghan jerden qalyp kórgen emespin.
- Ánderinizde múnnyng saryny basym. Jadyraghan-jaynaghan, quanyshtan tasyp tógilgen kónilding kýiin jyrlaugha ne kedergi? Múnly әn sizdi birsaryndylyqqa úryndyryp jýrmey me?
- Joq. Asqar Sýleymenovting «Adasqaq» degen shygharmasyn oqysanyz, Aqan men Birjannyng arasyndaghy dialogta bireui: «Án degen - zar», - deydi. Bireui: «Án - minәjat. Án jazghan adam namaz oqymay-aq qoysa da bolady», - deydi. Qazaq qarny shirep toyghannan, kýmpiyip bayyghannan әn jazghan halyq emes qoy. Qayghyrghannan әn jazghan. «Elim-aydy» alyp qaranyz. Ádebiyetimiz ben tarihymyzgha kóz jýgirtsek, qazaqtyng basynda kileng alasapyran almaghayyp uaqyt, shapqynshylyq kezen, el men jer ýshin kýres, soghan baylanysty tughan joqtau, zarlau ólender. Ras, qazaq qymyzdy ishedi, qyzgha úryn barady, kelinshekti qaljynmen qaghytady. Biraq әdebiyetke kelgende qazaq onday mastyqqa barmaghan. Ádebiyetining әr jolyn qorghasynday salmaqty sózben qúiyp bekitken. Sol sekildi men de jyrlarymdy, әnderimdi ishim pysqannan, kónilim kóterilgennen jazbaymyn. Ózim qandaymyn - jyrlarym da sonday. Án adamgha oy saluy kerek. Jan dýniyesin astan-kesteng etip, tolqytyp-tebirentip, týrli sezimge bóleu kerek. Tyndaushy sol әnnen ózin tapsa, ózin tanysa, tipti keremet.
- Ánderinizding oryndaushysy - ózinizsiz. Nege basqalardyng oryndauyna bermeysiz?
- Bilesiz be, nege? Ózim oryndasam ghana әnimning qatpar-qatpary, aitqym kelgen syry, minezi ashylady. Múny maghan bәri aitady. Tipti Roza Rymbaeva da birde: «Lena, sening әnderindi tek ózing ghana aituyng kerek. Basqalar bәribir ózindey jetkize almaydy», - degen edi. Ózim de sony anyq sezemin.
- Sizding әri әnshi, әri kompozitor, әri jazba aqyn, әri aitys aqyny ekeninizdi bilemiz, tipti birdi-ekili prozalyq dýniyeleriniz de jaryq kórdi. Mәdeniyet ministrligining jә degen sheneunigi bolghanynyzdy bilemiz. Búnymen qosa jazba aitystyng tabighatyn zerttep, ghylym kandidaty atanypsyz, endi doktor bolugha dayyndalyp jatqan kórinesiz. Osylardyng ishinde qaysysy sizding janynyzgha jaqyn?
- Qúdaydyng bergen ónerinen artyq eshnәrse joq! Qyzmet quyp, kariera jasaudy maqsat etsem, búl salada da jolymnyng bolatynyna senimdimin. Memlekettik qyzmet atqaryp jýrgende de senip tapsyrylghan sharua qolymyzdan kelmey «aykәpir» atanyp kórgen joqpyz. Qúday maghan bir ghana ónerdi emes, birneshe ónerding tizginin ústatty. Búdan artyq qanday baylyq boluy mýmkin? Sahnagha shyghuym kerek ekenin týsindim. Ánshining sahnadaghy ómiri sanauly uaqytqa ghana beriledi. «Alla-taghala myndaghan adamdardyng ishinen tandap túryp, mening jýregime óner salyp berdi, endeshe nege men ony halyqqa taratpaymyn», - degen oy keldi. Sóitip ministrliktegi júmysymdy tastap, ónerge qayta keldim.
- Memlekettik qyzmetten óziniz ýshin bir nәrse ýirendiniz be?
- Áriyne, memlekettik qyzmet adamgha kóp nәrseni ýiretedi. Jauapkershilikke, bir júmysty qolgha alyp, sony tiyanaqty oryndap shyghugha, uaqytyndy dúrys josparlap, tәrtippen jýrip-túrugha ýirenu ýshin taptyrmas oryn. Biz otbasy, oshaq qasynda otyryp alyp «anau nege olay emes», «mynau nege búlay emes», «tanysyng bolmasa, ómiring qaran» dep bireulerdi jazghyryp, sógip sóileuge ýirenip alghanbyz. Al ishinde jýrgennen keyin osynday nәrsege basqasha qaray bastaydy ekensin. Osy qoghamda ómir sýrip otyrghanyndy, zang ayasynda sóilep, zang ayasynda júmys isteudi sezinu basymyraq bolady. Aldyna neshe týrli mazmúndaghy hattar, aluan týrli adamdar keledi. Bireudi jaqtaydy, bireudi jamandaydy, solardyng ara-jigin ashugha, aq-qarasyn anyqtaugha tura keledi. Bireuding taghdyryna aralasasyn, qisayyp bara jatqan jerin týzep jiberesin, kenes beresin. Osynyng bәri ózinning azamattyq bolmysyna әserin tiygizetin dýniyeler eken. Sondyqtan memlekettik qyzmetting maghan paydasy bolmasa, ziyany tiygen joq.
- Sizding 90-jyldarda aitystyng dýrildep túrghan shaghyndaghy keziniz kóbirek eske týsedi. Ásirese, manghystaulyq aqyn Mels Qosymbaevpen aitysqanynyz. Qazir aitysa alasyz ba? Sóz jekpe-jegin saghynyp, qayta shyqqynyz keletin kez bola ma?
- Shyndasam, aitysa alamyn. Juyrda ghana Manghystauda ótken respublikalyq aqyndar aitysyna meni әdilqazylar tórayymy etip shaqyrdy. Aqynnyng qarsylasy sózden tosylyp, esesin jiberip alyp jatqanda, «qap, qap, men bolsam bylay uәj qaytarar edim» dep delebem qozyp, qopandap-aq qalyp otyrdym. Tyndap otyryp, qarnyng ashady. Bizding zamanymyzda Áselhan Qalybekova, Ásiya Berkenova, Qonysbay Ábilevter suyryp salatyn edi, qazir aqyndar dayyndalyp aitysady. Dayyndyghy óz aldyna, kelisip aitysatyn kelensiz kórinister de bayqalady. Jas kýnimnen qalghan bir әdet, onasha qalsam, ishtey ózimmen ózim aitysyp jýremin. Ózim súraq berem, ózim jauap berem, ózim jenem. Aytysta ghana kezdesetin sóz tirkesteri, óleng iyirimderi lyqsyp kelip túratyn kezder jii bolady. Aytysty alansyz tastap kettim demeymin. Týbinde ýlken aitystargha qatysatynymdy ishim sezedi. Óitkeni aitysty saghynamyn...
- «Aytysty alastau kerek» degen pikirge qosylmaytynynyz belgili...
- Áriyne, qosylmaymyn. Óitkeni aitys - qazaqtyng brendi. Aytysty alastau degen sóz qazaqtyng boyynan sózdi sypyryp alyp, mylqau etip qoy degen sóz. Aytysty shougha ainaldyrudyng qajeti joq, oghan ýkimettik qoldau kórsetip, memlekettik túrghydan qamqorlyqqa alynuy tiyis. Biraq ýkimet qoldady eken dep, aqyndardyng auzyn qaqpaqyldaugha bolmaydy. Aqyndargha erkindik berilu kerek.
- Al siz zerttegen jazba aitys degen ne, zertteuding tobyqtay týiini nede?
- Syrdyng boyy qazaq kóp shoghyrlanghan meken. Olar әdebiyetti taghylym týrinde túrmysynda paydalanghan. Jazba aitys, әsirese, Syr boyynda kóp damyghan. Onyng qalyptasyp, damuyna múryndyq bolghan aqyn Túrmaghambet Iztileuov. Asa oqymysty, bilimdi, dindar bolghan ol Shyghys iydeologiyasyn, Shyghys sujetterin Syr boyyna órbituge barynsha kýsh salghan. Nәtiyjesinde, «Syr sýleyleri» degen qazaq aqyndarynyng shoghyry, ózindik mektebi qalyptasa bastaydy. HIH ghasyrdyng orta sheninen bastap aqyndardyng biliktiligin, ózara bәsekelestigin arttyru ýshin jazba aitysty qoldan úiymdastyrdy dep oilaymyn. Óitkeni qaranyz, eki Jýsipting aitysy әldeneshe jyldargha sozylghan. Býgingidey telefon, Internet, SMS joq, eki aqyn bir-birimen hat arqyly sóz, oi, shyndyq talastyrghan. Onda bosteki әngime bolmaydy. Bastapqyda eki aqynnyng arasynda: «sen aqyn emessin, men - aqynmyn», - dep bastalghan aitys bara-bara parasatty, ghibratty renkpen rulyq, eldik sipat ala bastaydy, qyza kele, olargha aralyq basalqy sóz aitatyn basqa aqyndar da qosylyp ketip, ayasy keny týsken. Solardyng bәrining basyn qúrap, jinap oqyghanda, sol kezdegi tarihtan, sol kezdegi aqyndardyng biliktiliginen habar beretin úzaq qissa, dastan shyqqan. Syrdyng qazaq әdebiyetine qosqan ýlesi, ol shyghystyq sipattaghy (europalyq emes) ólen-jyrlar, nasihat ólender, termeler, dastandar alyp keldi. Mening dissertasiyam sol bay múranyng jay alghysózi siyaqty kishkentay bir bóligi ghana. Al jalpy jazba aitystyng tarihy tura bir ghasyrgha sozylghan. Terme men jyrsyz qazaq әdebiyetin kózge elestetu óte qiyn, alyp tastasanyz, bir býiiri onbay oisyrap qalady.
- Ángimenizge rahmet!
Súhbattasqan - Aygýl AHANBAYQYZY

«Halyq sózi» gazeti