Esep Týgelov. Eki tuyp eki alghan «Vecherniy Almaty»
Kýni keshe ghana Almaty qalasynyng әkimi «Vecherniy Almaty» gazetining 75-jyldyq mereytoyyna qatysyp, әriptesterimizdi shyn jýrekten qúttyqtap, sóz sóiledi. Ákimnen keyin qalanyng yghayy men syghayy kezekke túryp, ýnge - ýn, syigha - syy qosty. Quanarlyq jaghday, әriyne. Ákimning jýrekjardy sózderine Almaty túrghyndary retinde bizder de birauyzdan qosylamyz. Alayda...
Gazet újymynyng sózine sener bolsaq, býgingi «Vecherniy Almaty» basylymy ózining tarihyn 1936 jyldyng 28 sәuirinde alghash jaryq kórgen «Sosialisticheskaya Alma-Ata» gazetining shyghu kýninen bastaydy-mys. Artynan ne bolghanyn kim bilsin, әiteuir, «Kazpravdanyn» almatylyq «qaryndasy» 1968 jyldyng 2-shi qantarynan bastap «Vechernyaya Alma-Ata» dep shyghady. Búl kýndi gazet újymy ózining veb-saytynda «ekinshi tughan kýnimiz» dep atap jýr.
Kemeline jetken kezderinde aptasyna alty ret 200-myndyq taralymmen shyqqan gazetke taghar minimiz joq. 1968 jyldan beri basylymnyng 12200 nómiri 300 millionnan astam danamen taraghan kórinedi. Gazet qala óz oqyrmandaryn qala ómirinde bolyp jatqan barlyq jaghdaylarmen tanystyryp, óz qyzmetin adal atqaryp keledi. Oghan taghar minimiz joq.
Kýni keshe ghana Almaty qalasynyng әkimi «Vecherniy Almaty» gazetining 75-jyldyq mereytoyyna qatysyp, әriptesterimizdi shyn jýrekten qúttyqtap, sóz sóiledi. Ákimnen keyin qalanyng yghayy men syghayy kezekke túryp, ýnge - ýn, syigha - syy qosty. Quanarlyq jaghday, әriyne. Ákimning jýrekjardy sózderine Almaty túrghyndary retinde bizder de birauyzdan qosylamyz. Alayda...
Gazet újymynyng sózine sener bolsaq, býgingi «Vecherniy Almaty» basylymy ózining tarihyn 1936 jyldyng 28 sәuirinde alghash jaryq kórgen «Sosialisticheskaya Alma-Ata» gazetining shyghu kýninen bastaydy-mys. Artynan ne bolghanyn kim bilsin, әiteuir, «Kazpravdanyn» almatylyq «qaryndasy» 1968 jyldyng 2-shi qantarynan bastap «Vechernyaya Alma-Ata» dep shyghady. Búl kýndi gazet újymy ózining veb-saytynda «ekinshi tughan kýnimiz» dep atap jýr.
Kemeline jetken kezderinde aptasyna alty ret 200-myndyq taralymmen shyqqan gazetke taghar minimiz joq. 1968 jyldan beri basylymnyng 12200 nómiri 300 millionnan astam danamen taraghan kórinedi. Gazet qala óz oqyrmandaryn qala ómirinde bolyp jatqan barlyq jaghdaylarmen tanystyryp, óz qyzmetin adal atqaryp keledi. Oghan taghar minimiz joq.
Mәsele, dәl osy gazetting tughan kýnine qatysty bolyp otyr. Esimizde bolsa, osydan birer jyl búryn, dәlirek aitsaq, 2008 jyldyng kókteminde atalmysh gazetting 40 jyldyq toyy dýrkirep ótken bolatyn. Sol kezde de Almaty qalasynyng әkimshiligi men mәslihaty arnayy qaulylaryn qabyldap, mereytoydy ótkizuge budjetten biraz qarajat qarastyrghan edi. Sol kezdegi qala әkimi Imanghaly Tasmaghambetov jiyngha qatysyp, dәl býgingidey jalyndy sózderdin aityp, dәl býgingi sifrlardy dәlel retinde keltirgen bolatyn.
Endi, mine, aragha ýsh jyl salyp basylym 35 jylgha «kónerip» shygha keldi! Qyzyq! Elimizding bas megapoliysining tarihshylar men arheologtar izdengen sayyn, tarihy qatparlaryn qazghan sayyn «kónere» týsetin әdeti bar edi. Orystar qalanyng tarihy tek Vernyy bekinisin saludan bastalady dep shektegen sayyn tarihshylar men sheneunikter terenge boylay beredi, terendey beredi. Býgingi kýni Almatynyng tarihy kem degende bir myng jyldyng kóleminde. Taghy izdensek Babyldyng «qúrdasy» qylugha da tolyq mýmkindigimiz bar sekildi. Yshqynsaq, Núh payghambardyng kemesi Qazyghúrtqa emes, Kóktebe qonghanyn «dәleldeuge» de bolar...
Osynday sanqúmarlyq pen toyqúmarlyqty qashan qoyamyz? Árbir әkim kelgen sayyn qalany «kónerte» berse, onyng gazetining jasyn «úlghaytsa» qayda baramyz? Jәy ghana «kónertip», «úlghayta» bergeni eshtene emes, oghan memlekettin, salyq tóleushilerding qarajatyn milliondap tóge beredi! Sudyng da súrauy bar emes pe? Qala qazynasy su ma, әlde? Ákimder auysar, keler-keter, al qala túrghyndarynyng kózi men qúlaghy bolyp jatqan Almaty qalalyq mәslihat deputattary ay qarap otyr ma? Olar nege «Azamattar! Keshe ghana osynshama million aqsha júmsap toylaghan edik. Júrttan úyat emes pe?» demeydi? Almatynyng ekonomikalyq, әleumettik mәseleleri jetip jatyr. Sol qarajatty naqty sharuagha júmsasaq netti?
Erteng gazetke basqa bas redaktor, qalagha jana әkim keledi. Olar da qarap otyrmas. Sonda ne isteymiz? «Gazet general-gubernatordyng gazetining izin jalghastyrushy, atam zamandaghy bәlensheke han-súltannyng sózin jetkizushi» dep jýrse she? Taghy da shashylamyz ba? Toy-toy dep atoylap jýrgen sheneunikterge qarap qalyng búqara ne dep oilauy tiyis? Ashynghannan basqa amaly bar ma?
«Abay-aqparat»