Qalamger Ghabbas agha Qabyshúlymen aldynghy kýni ertengisin telefon arqyly habarlasyp:

- Ghaba, Sizben kezdesip, azdap әngimelessem deymin, densaulyghynyz, uaqytynyz rúqsat bere me? - dedim, ózining ynghayyna qaray әzildep.

- Qonagha kelip, tang atqansha shýkildesseng de erkin. Densaulyghym Almatynyng aua rayynsha bir kýn «janbyr», bir kýn «qar» bolyp, bir apta «erkelep» edi, aqyrynda ekeuimiz «til tabysyp», Qúdaygha shýkir, kesheden beri tәp-tәuirmin. Dauysym tap bolghan qyryl-syrylynan qútylyp, «qúdashalap» әn salugha jarap qaldy. Al uaqyt shirkinim múnay men gazymyzday mәngilik mol, - dedi.

Ghabannyng әrqashanghysynday qaltaryssyz kóniline riza boldym. Ýiine bardym. Ashyq-jarqyn sóilestik. Sol jolghy әngimemizdi, qadirmendi oqyrmandar, mine, sizderge úsyndym. 

- Ghaba, «Dat – Obshestvennaya pozisiya» gazetining 13-jeltoqsan kýngi sanynan Ánuar Álimjanovting «Pravda o Janaozene» degen maqalasyn oqyp, shynymdy aitayyn, qatty tolqydym. Ol kisining osynda, memlekettik uniyversiytette oqyghanyn, qayda qyzmet istegenin bilemin. Biraq, radioteleviydeniyemizde qansha jyl júmys jasap jýrgenimde Ánekenmen әngimelesuding reti kelmepti. Sol «әttenimnin» esesin qaytarudy, «eshten kesh jaqsy» dep, oilap keldim, kómektesseniz deymin, siz ol kisimen kóp jyl qyzmettes boldynyz ghoy?

- Taghdyrdyng qúqayyn kóp kórgen qazaqtyng kedey otbasynda tuyp-ósken, Jetisudyng Taldyqorghan ónirindegi Qarlyghash auylynan úshyp, әlemning alpys shaqty elinde bolyp, qazaq atty kóne halyqtyng baryn, onyng әdebiyeti de, óneri de, ghylymy da kóne, tarihy túnghan taghlym ekenin perzenttik úly sezimmen jetkizip aita bilgen, ókshesin basqan ini-qaryndastaryna sózimen de, shygharmalarymen de ýlgi-ónege bolghan Ánekenning «Liyteraturnaya gazeta» men «Pravda» gazetining Qazaqstan men Orta Aziyadaghy menshikti tilshisi qyzmetine qosa memleket, qogham qayratkeri retinde atqarghan bir tarihy isi - 1991-jylghy jeltoqsannyng 26-synda KSRO-nyng ydyratylghany jónindegi qaulygha qol qoyghany ekenin, әriyne, bilesinder. Sol jyldyng kýzinde KSRO halyq deputattarynyng birinshi qúryltayy shaqyryldy ghoy. Sonda KSRO boyynsha býkilodaqtyq dәrejedegi 8 komiytet Ánuardy Jogharghy Kenes basshylyghyna úsyndy. Basqa birde-bir deputatqa onday senim kórsetilgen joq. Ánekeng qazan aiynyng 29-yndaghy mәjiliste KSRO Jogharghy Kenesining Respublika Kenesi tóraghalyghyna bir auyzdan saylandy. Sheshushi dauysy bar 131 ókilding 130-y jaqtady! Qalghan bireu dauys bermepti, sirә, ol ózimizding qazekeng shyghar. Azamat, Jazushy bedeli syngha týskende Ánekenning sonshama abyroygha bólengeni onyng kim ekenin aityp berdi emes pe?! «Zapisky preziydenta» degen kitabynda, 1994-jyly shyqqan, Boris Elisiyn: «26 dekabrya 1991 goda v zdaniy Kremlya, nad kotorym uje ne razvevalsya flag SSSR, Verhnyaya palata soyznogo parlamenta prinyala deklarasii, v kotoroy obiyavila o prekrasheniy sushestvovaniya SSSR. Predsedateli palaty A. Alimjanov skazal, chto ony vypolnyaly «svoy deputatskiy y grajdanskiy dolg» dep jazypty.

- Ras qoy! Al student Ánuarding 1953 jyly Ústazy Múhandy – Múhtar Áuezovti KGB-nyng qúruly qaqpanyna týsip qaludan aman saqtap, Mәskeudegi dostaryna jasyryn attandyryp jibergen erligin Mәdiyding óleng tarmaghyn taqyryp etken: «Sayynnan sayaq qúrly saya tappay...» degen derekti hikayatynyzdan oqydym. Marqúm aghamyzdyng myna maqalasyna jazghan alghy sózinizde aitqan, 1989-jyly shilde aiynda Semey qalasynda ótkizilgen halyqaralyq konferensiyada, sonday-aq, 1991-jyly qarasha aiynda Angliya parlamentining Qauymdar palatasynda Semey poligonyn jabudy talap etip sóilegen sózderin de siz jaryqqa shyghardynyz, solay ghoy? Al sonda ol maqalalary kezinde nege jariyalanbady?

- Ánekenmen ómirining songhy 23 jylynda aralas-qúralas, niyettes, syrlas boldym. Ol eshqashan, eshbir biylikke jaltaqtaghan joq. Oi-pikirin ashyq, batyl aitatyn. Janaózenge sapary turaly myna maqalasyn biylikke de, onyng gazetine de joldady, biraq, Ánekeng jazghanday, Janaózenning jaghdayyn ózderi ushyqtyrghan biylik aiylyn jimady. Ánekenning sonda qyjylmen kýlip: «Keruenimizding keri búrylghanyna kózim taghyda jetti» degeni әli esimde.

- Odan búrynda kimge sózi ótpep edi?

- Dinmúhammed Menliahmetúly Qonaevqa. Ol oqigha turaly jazghanymdy oqymaghan ekensing ghoy?

- Qalayda... kózime týspepti. Ghaba, sizben habarlasuyma, shynynda, sebepshi bolghan myna maqalasyn oqyghan son, gazet ýstelinizde jatyr eken ghoy, Ánekeng jayynda kenirek әngimeleskim, sayt oqyrmandaryna aityp bergim keldi. Men sózinizdi bóle bermeyin, al siz Ánekeng turaly aityluy qajet degeninizdi baptap aityp beriniz, jaray ma?

- Jaraydy. Uaqytym mol dedim emes pe. Al «Dattyn» ýstelimde jatatyn bolghanyna ýsh jyl, ýige jazdyryp qoyghanmyn, búl gazet Ánekeng siyaqty: aqiqatty naqty, batyl jazady, tabandy. Anau әlgi tarysy kóp tabaqtylardyng qara soyyldary tiyip ketpese eken dep tilep te otyramyn. Al Ánuar Túrlybekúly Álimjanov haqynda aitylugha tiyis jaqsy sóz kóp, múraghatyndaghy әdeby múrasyn aqtarghan sayyn kózim jetude. Kórip-bilgenimdi ekshep aityp ta, jazyp ta jýrmin. Áytkenmen, saghan birer jәitti ghana yqshamdap bayandayyn...

Ánekenning jasy endi eki jyldan keyin 90-gha tolar edi... 63 jasynda auruhanada kóz júmdy... Onyng biylikting yzgharyna alghash úshyraghany 1984-jyldyng qazan aiynda. Iliyas Jansýgirovting tughanyna 90 jyl toluyna oray respublika partiya men ýkimetining qaulysy shyqty, jyl basynda. Shilde aiynyng 5-i kýni Múhtar Áuezov atyndaghy drama teatrymyzda saltanatty jinalys ótkizu, basqa da iygi sharalar jasau jayynda. Sonymen, mausym aiynyng songhy aptasynda odaqtas respublikalardan, Mәskeu men Leningrad qalalarynan delegasiya keldi. Sosialistik elderden 5-6 aqyn boldy. Mәskeudegi dos-joldastyrynda meyman bolyp jýrip, solarmen birge kelgender. Sóitip, toydyng bastaluyna ýsh kýn qalghanda partiya men ýkimetimiz tosyn qauly qabyldap, Iliyas Jansýgirovting 90 jyldyghyn ataudy qazan aiyna shegerdi de, Ilekenning әruaghy sol ekiarada kimge nendey jamanshylyq istep qoyghanyn «bir qúday» bilsin, Kenen Ázirbaevtyng tughanyna 100 jyl toluy belgili merziminen dereu ilgeriletip, jiyny 100 shamaly meyman Qordaygha attandyryldy. Oqys ózgeriske, basqalardy bylay qoyghanda, Jambyl oblysynyng basshylary qatty tanyrqap, sasqalaqtap qalghanyn obkomnyng iydeologiya jónindegi hatshysy Ghayniyken Bibatyrovadan estidim.
Ilekene arnalghan shara qazan aiynda ótkizildi. Áuezov teatrynda emes, Lermontov atyndaghy orys drama teatrynyng kishi zalynda. Oghan odaqtas respublikalardan eshkim shaqyrylmady. Syighany zaldaghy, syimaghany esik aldyndaghy kópshilik, әriyne, narazy. Biz, bir top dos-joldas aqyn-jazushy jigitter zalgha erterek enip, ekinshi qatargha jayghasqanbyz. «Saltanatty jiyn ashyq» dep jariyalanyp, bayandamashy minberge shyghyp: «on bes miynótten asyrmaymyn» dep alyp, jazyp әkelgenin oqugha kirisken. Sol mezette býiir esikten Ánuar Álimjanov kirdi. Ýstinde – súrghylt týsti sulyq. Biz ortamyzgha shaqyryp, syghylysyp oryn berdik. Ánekene kóz tastap edim: óni quqyldanyp, qabaghy týiilinkirep, múrny qusyrylyp otyr. Prezidium jaqty kózimen tintip shyqty. Kónili búzylyp kelgenin sezdim.

Bayandama bitip, sóileushilerge kezek tiydi. Ekinshi sóileushi sózin ayaqtay bere Ánuar ornynan shapshang túryp, minberge bettedi. Prezidiumdaghylardan, onda Qonaevtan basqa dókeylerding on shaqtysy otyrghan, kóz almaghan kýii kóterilip, olargha ong qolynyng súqsausaghyn oqtap túryp: «Sender qazaq әdebiyetining shyn mәnindegi klassiygi Iliyas Jansýgirovting 90 jyldyghyn jetim qyzdyng toyynday etip ótkizip otyrsyndar! Múny búl qiyanattaryna qarsylyq jasaudan jasqanghan býgingi biz amalsyz keshirsek te, ertengi úrpaq keshirmeydi, osy esterinde bolsyn!» - dedi de, minberden týsken kýii zaldan shyghyp kete bardy.

Ádiletsizdikke kýiingen sәtte Ánekenning jayshylyqtaghy qarapayym qalpy kýrt ózgerip, qúdirettenip ketetinine sol joly da kuә boldym. Erteninde Ortalyq komiytetting mәdeniyet bóliminde bir sharuam bolyp bara qalsam («Ara-Shmeli» jurnalynyng Bas redaktory kezim), bólim mengerushisi Mәrken Shayjýnisov, «múrnyna su jetpey», alas-kýles bolyp otyr eken. Amandasyp bola bere:

- Bir-eki kýnnen keyin kelshi! - dedi.

- E, ne bop qaldy? Monshadan jana shyqqandaysyng ghoy? - dedim.

- Oibay, Ánuarding keshegi sózi qiyn boldy, Dimash Ahmetovich: -Álimjanovting sózining stenogrammasyn srochno әkel, - depti sekretargha, sonsong bәrimiz… sen renjime, jaray ma, ertender habarlasshy! - dedi.

- Ánuar shyndyqty aitty, onyng nesine shala býlinesinder? - dedim.

- Bireuge shyndyq ekinshi bireuge shyndyq bolmaytynyn bilesing ghoy, qosyla qajamashy meni! - dep nalyghan song kidirmedim, sol sәtte kelip kirgen Súltan Orazalinov, Mәrkenning orynbasary, ekeuine amandyq tiledim de, shyghyp kettim.

Sol kýnnen bastap Ánuar kәdimgi qaqpaqylgha dushar boldy. Birese anau qyzmetke, birese mynau qyzmetke auystyrylyp, eki jyl óte bere, 56 jasynda, júmyssyz, zeynetaqysyz qaldyryldy. Qonaev onyng Ilekeng toyy turaly ózderine qarata tik aitqan oryndy synyn keshire almady. «Liyteraturnaya gazetanyn» menshikti tilshisi bola sala ózimen súhbattasyp, odaqtyq dengeyde sheshim tabuy kerek nebir auqymdy mәselelerdi kóterip, respublikagha kóp kómegi tiygenine riza bolyp, «Qazaq әdebiyeti» gazetine Bas redaktor, odan keyin Jazushylar odaghy basqarmasyna birinshi hatshy etip taghayyndaghan, sodan son, Jazushylar odaghy basshysynyng Jarghy boyynsha eki merzimi ótkende, Tabighy eskertkishterdi qorghau jónindegi respublikalyq qoghamnyng prezidiumyna tóragha etken (ondaghy Sabyr Niyazbekovti dereu bosatyp) Qonaev Ánekenning búrynghy enbekterin esinen shygharyp, syrt ainaldy.

Teatrdaghy «oqighadan» song Ortalyq Komiytetke Ánekene «baghyshtalghan» bir «ghajap» minezdeme jetkenin keyinirek bildim. Anquy joq, mýnkui kóp ol «partiyalyq qújattyn» birer sóilemi bylaysha: «...Ostraya podozriytelinosti, melochnosti, mstiytelinosti, neobektivnosti, ne delovoy podhod. Sposoben razlojiti kollektiyv, rassoriti ludey. Doveryaet sluham, sam uchastvuet v ih organizasiy y rasprostraneniy...». Qalay eken?

- Ata jauyn ayanbay múqatqan siyaqty ma, kim jazghan ózi?

- IYә, múnday minezdeme 1937-38 jyldarda ghana jazylghan shyghar... Ánuardan tez qútyludy kózdegen «kósem» kerek etken «qújat». Ózi Jazushylar odaghynyng tizgin-shylbyryn ústata qoyghan, biylikting qas-qabaghyn baghuy qashanda qapysyz Oljas Sýleymenovining qat-qabat «úshqyr» sózderi. Odaq partkomynyng hatshysy Ahmetjan Áshirov, kәsipodaq úiymynyng tóraghasy Qalihan Ysqaqaov ýsheui qol qoyghan eken, songhy ekeuine kezekpen telefon shalyp: «Múraghattan mynanday minezdeme tauyp aldym, - dep oqyp berdim de: - Búnyng ne? Ánuar shynymen osynday ma edi?» - dedim. Birinshisi: «Biz, úighyr jazushylary, Ánekennen kóp jaqsylyq kórdik, ony әrqashan rizashylyqpen aityp jýremiz. Al andaghy minezdeme... Oljas shaqyrtyp alyp, Ortalyq komiytet Ánuargha minezdeme súratqanyn aityp, ony jazudy maghan tapsyrdy. Men, әriyne, shyndyqqa sýienip, Ánekendi maqtap jazdym. Onym Oljasqa únamady, ózi redaksiyalap, qayta bastyryp, qol qoydyrdy» dedi. Ekinshisi: «Partkomnyng qoly túrghan song oqymastan qoya salyp edim, qap, Ánekene obal jasappyz ghoy?! Áy, ittik-ay!» dep kýiindi. Aqyn-jazushy eki qúrdasymnyng sol tústa: «Álimjanov – aryzqoy» dep jýrgenderin estidim, biraq «eseptesuge» zauqym bolmady.

Ánekenning qiyanatqa úshyraghanyn estigen KSRO Jazushylar odaghy ony Mәskeuge, ózderine qyzmetke shaqyrdy, biraq Ánuar barmady. «Áneke-au, barsanshy, mynalar tilderin tistep qalsyn» degenimde, basyn shayqay, salqyn ýnmen: «Barmaymyn. «Bitke ókpelep tonymdy otqa tastar» jayym joq. Kóshten qalmaspyn, ashtan ólmespin!» dedi.

- Namysy kýshti eken ghoy!

- Al Ánekenning 1986-jylghy jeltoqsan aiynda bolghan qantógisting sebep-saldaryn odaq, halyqaralyq dengeylerde ashynyp pash etken maqala-súhbattary ile-shala «Liyteraturnaya gazeta» men «Komsomoliskaya pravda» gazetinde shyqty. Ánekenning ashyq oilaryn týsine almaghan, ne týsingisi kelmegen dýbәrәlar: «Oybay! Álimjanov jastarymyzdy jazghyrdy!» dep shulay bastady. Áneken: «...K tolpe primknuly huligany, piyanisy y drugie antiobshestvennye lisa. Razgulyavshiyesya deboshiry, voorujivshisi metallicheskimy sterjnyami, palkami, kamnyami, izbivaly y oskorblyaly grajdan, orprokidyvaly y podjigaly avtomobiliy...», degen bolatyn. «K tolpe primknuli» degeni student jastar emestigin, olargha arandatushylyq pighylmen qosyla jónelgen onbaghandar ekenin dittegen. Dýnie jýzining barsha qúrlyghynda bolghan Ánuarding qay elde, qashanda biylik ataulygha narazylyqpen kóshege shyqqan ereuilshilerdin, kóterilisshilerding tobyna búzyq-sotqarlardy biylikting ózi әdeyi qosyp ta jiberetini jazylmaghan zang ekenin bilgeni sózsiz.

- Áriyne! Bizde de solay bolghanyn keyinde bildik qoy. Búzaqylardyng orys nәsildilerden әdeyi iriktelgen toptary alangha alyp kelgen armaturalar osyndaghy zauyttarda jasalypty.

- Halyqpen sanaspaytyn biylikting óz sayasatyna narazylyq tanyta alangha jinalghan jastarymyzdy ózimbilemdik óktemdikpen qorlaghanyn... qazir, Júmash myrza, qazir, kerek bola qalatyn kitaptar men qújattar myna shkafymda.

- Shkafynyz ýstelinizding qatarynda, qol sozymda, rahat eken.

- Á, mine, myna kitapta, oqyp bereyin, orys tilindegi núsqasy: «...A dekabriskie sobytiya vselily v nas trevogu, otchujdennosti, pokazali, naskoliko zacherstveli, zaplesnevely nashy dushi. Zaraza prisposoblenchestva y potrebiytelistva, proteksionizma y rodofilistva ocheni jivucha. Ona porojdaet klanovosti, vojdizm... V moralino-nravstvennom padeniy vysshih krugov nashego respublikanskogo rukovodstva, v korrupsiy y traybalizme, zemlyachestve y vzyatnichestve, ohvativshim vysshie sfery nashego obshestva, priyvedshih k tragicheskim sobytiyam, vinovna ne molodeji, otchasty vinovny y my s vami, no bolishe vse te je chinovniki, siydevshie na holme vlastiy!» dep jayyp salghan. Ol shyndyq biylikting býiirine shanshuday qadaldy!..

- Áriyne!

- Ánuarding múraghatyndaghy qyruar jazba-qújattar arasynda: «Ey, ty, Alimjanov! Ty – nasionalist, zashitnik svoih bestolkovyh molodyh sorodichey! Esly hocheshi jiti, nemedlenno uezjay iz Alma-Ata, ischezniy!», «Áy, Álimjanov, sen – shoqynshysyn! Basshylarymyzgha til tiygizdin! Semiyandy al da, Almatydan tayyp túr!» degen zúlymdyq hattar bar.

- Ánekeng sonda da tyrp etpegen, ә?

- Mysaly, maghan onday hattar alghanyn aitqan da emes. Endi ekinshi jәit bylaysha. Qonaevtyn, Kolbinning dәurenderi ótip, Elisin men Gorbachev, ózing bilesin, «suveriniytet paradyn» jasady, odaqtas respublikalar tәuelsiz elderge ainala bastady. Biri, Baltyq boyyndaghylar, kýnibúryn talap etken kýrespen alsa, biri, mәselen, biz Sovet ókimetining ydyratylghanyna ókinip, Gorbachevqa jaltaqtap, әiteuir, eng sonynda alyp tynyshtaldyq. Keyin preziydentimiz: «Biz tәuelsizdikti ata jolymen aldyq, aqylmen aldyq» dep ózi de ilanyp, ózgelerdi de ilandyryp baqty. Ádette jana biylikting de jazylmaghan zany bolady, ol – búrynghy biylikke narazy bolghan qayratkerlerdi bauyryna tartu. Qonaev qudalaghan Ánekeng preziydent Nazarbaevtyng qúzyryna mәdeniyet mәseleleri jónindegi kenesshi qyzmetine shaqyryldy. Biraq onda túraqtamady. Jana biylikting auyldy «prihvatizasiyalaudan» bastaghan sayasatyn qoldamady. Kelisimpazdyqqa úrynbady. Synay bastady. Kommunistik partiyanyng múrageri dep Sosialistik partiyany úiymdastyryp, qazaq tilinde «Qazaq memleketi», orys tilinde «Respublika» gazetterin shygharudy qolgha aldy. Birde, eger janylyspasam, 1993-jyly tamyz aiynda «Respublika» gazetinde Ánuarding súhbaty jariyalandy.

- Ánekeng ana tilinde taza sóileytin edi, sonda jalpy orys tilinde jazghany qalay, súramadynyz ba?

- Súradym. Ol әzildep sóilerdegi әdetinshe sylq-sylq kýle otyryp: «Mysaly, sen әngimelerindi orys oqyrmandaryna jetkizu ýshin әueli jolma-jol audarma, odan song әdeby audarma jasatasyn, eger sonyng ózi sәtti bola alsa. Al men tótesinen tartamyn» dedi. Endi janaghy súhbatynyng songhy sóilemderin oqiyn, mineki, tynda: «Byvshie rabotnikik partiynyh verhov staly prichastnymy k delejku – kto v menishey, kto v bolishey stepeny byvshey partiynoy kazny, eyo imushestva. Na denigy partiy otkryty kommercheskie struktury. Rasprodaetsya nasionalinoe bogatstvo... My ne protiv rynochnyh otnosheniy, no nelizya je dopuskati bezuderjnogo hishnichestva, totalinoy korrupsii, vopiishego bezzakoniya, bespredela!.. U nas proizoshloe chto-to antiistoricheskoe. My unichtojily vse do osnovaniya. Ne toliko ekonomiku, no y nauku, y kulituru, y liyteraturu toje. Polnoe edinonachalie y podchiynenie sverhu do nizu... Da, my vsyo razrushili. A chto predlojily v zamen? Govoryat, seychas perehodnyy period. No kuda perehodiym-to? K sivilizovannomu rynku li? A mojet, v feodalinoe proshloe? Poka chto perestupily porog dikogo kapitalizma, osnovannyy na perekuple, pereprodaje, na spekulyasii, gde utverjdaetsya zakon djungley. Staly stranoy vorov!». Qalay, Júmash myrza, týsinikti me?

- Oipyrym-ay, qalay dәl aitqan, qalay batyl aitqan, a?! Qazaqtyng «jýrek jútqan» degeni ghoy?!

- Mine, Ánuarding kim bolghany osy әdil tújyrymynan-aq túnyp kórinip túrghan joq pa? Qayran Áneken!.. Býgingi bizdegi keybir «әlemge әigili klassiktershe» biylikting aulasynda arsalandap jýrmedi, «kýshtilerim sóz aitsa, bas iyzeymin shybyndap» bolmady, at-ataq, orden-medali týsine kirip terlemedi, siynghan iyesi siyrdy núsqap: «Mynau sәigýlik!» dese, «IYә, iyә, sәigýlik bolghanda qanday!» dep sayray jónelmedi. Ánekenning mynau tújyrymdaryna qazirde de qol qoyyp otyryp aitarym: bizde mәnsiz maqtannyng jelkenin jaghympazdyqtyng jeli kerip-aq túr. «Biylikting tabanyna batar tas mening mandayyma tiyse eken!» deytin bayghústar kóbeyip barady. Olardyng «súlu» sózderine qúlaq salsan, «jarqyldaq» jazbalaryna kóz jýgirtsen, Qazaqstan quayaq Hrushev ornatugha uәde etken kommunizmning tórine jaqyndap qalghanday.

- Ghaba, preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng «Úly dalanyng jeti qyry» degen maqalasyn oqydynyz ba? Oiynyz ne deydi?

- Ázirshe oqyghan joqpyn. Áp degende-aq «2030» dep bastalghan baghdarlamadan beride: pәlen jylgha, týglen jylgha jasalghan jana baghdarlamalar, josparlar boldy, asular, qadamdar belgilendi, preziydentting jyl sayynghy joldauy óz aldyna. Al endi Ánuar Álimjanovtyn: «Da, my vsyo razrushiliyine» oralsaq, biylikting bauyryndaghy búqaralyq aqparattar bizding ekonomikamyzdyng әlemdik dengeyde erekshe damyp, tipti «Ekonomikanyng qazaqstandyq damu joly» dýnie jýzin tandantyp otyrghanyna» oray bir ghana súraq mynau: búiyrghan tәuelsizdikting kók tuyn kótergenimizden bergi 27 jylda aldymyzdaghy asymyzdyn, ýstimizdegi kiyimimizding arzandaghanyn kórdik pe? Esep-qisaptyng advokat «ghúlamalary»: «Kórdik qoy?!» dep yshqynar bolsa, qaysysy, qashan jәne qansha payyzgha arzandaghanyn maghan aityp bersinshi! Mýmkin olar halyqtyng qymbatshylyqtan kóz ashpay kele jatqanyn: «Beker!» dep dәleldey de alar?

- Qaydaghy dәlel?!

- Tapqyshtardyng tauyp alulary mýmkin, olar bir milliongha juyghy júmyssyz otyrghan kedey halyqtan bólek, ashyq-astyrtyn alpys shaqty millioneri, jiyrmagha juyq milliarderi bar biylikting auylynda. Damudyng halyqqa soqpaytyn beymәlim joldaryn zerttep, tauyp alghan shyghar, kim biledi. Endi, sózdi kóbeytpey, Ánuar sanap bergen salalardyng keybirine toqtalayyn. Ekeuimizge de etene kórkem әdebiyetti alsaq, Jazushylar odaghyna ege bola qalghandar songhy 10-15 jylda odaq mýshesining sanyn kóbeytu men syilyqty kýitteuden asa alghan joq. 1996-jyly mýshe sany 400 shamaly bolsa, 2017-jyly eki ese derlik kóbeydi. Odaq basqarmasynyng hatshylar alqasy búdan 11-12 jyl búryn 80 shamaly aqyn-jazushyny mýshelikke birden qabyldasa, 3-4 jyl búrynda Halyqaralyq әdeby «Alash» syilyghyn bir kýnde 42 aqyn-jazushygha taratyp beripti, estigen bolarsyn.

- Á, iyә, esimde. Jyly orynyn suytqysy kelmeytin basekenderde kezekti qúryltay, saylau aldynda sóitip shýlen taratatyn aramqulyq bolady ghoy.

- Aqyn atamyz Shәkәrim Qúdayberdiúlynyng ólen-dastandaryn 1988 jyly qaytadan jinaqtap shygharghan «bәrinbilgishter» marqúm qajyny ateist – qúdaysyzgha ainaldyryp jiberdi. Iliyas Esenberlinning «Kóshpendileri» aghylshyn tiline shala-shiyki audaryldy. Ol turaly Qayym Múhamedhanov bastaghan әdebiyetshilerimiz dabyl qagha maqala jazdy, men de qarap otyrmadym.

- Bilem, oqyghanmyn.

- Odaq basshylyghyna osy eki soraqylyqty dúrystau ýshin jeke-jeke plenum ótkizelik dep resmy úsynys hat jazdym. Selt etpedi. Sirә, әdebiyetting olardan da manyzdy mәselerin sheshken shyghar deyin desem, onday eshtenesin estigen de, kórgen de emespin.

- Masqara!

- Jana «shýlen taratatyn aramqulyq» dedin, onyng kókesin, byltyr ma edi, Ghylym akademiyamyzdyn, qazir «Ghylym akademiyasy» dey me, «Ghylym ordasy» dey me, bilmeymin, sonyng basshylyghy kórsetti emes pe?!

- Kórsetti, bir kýnde 67 me, 69 ba, kisige akademik ataghyn bir-aq berdi.

- «Kisige» dep jay aita salghanyng dúrys. Solardyng jartysy ortaqol ghalym bolsa, ol da az emes.

Mәdeniyet desek, teatrlarymyzdyng sahnalaryn alas-kýles, aibaq-saybaq «bezendirudi», alaókpelik, jelókpelik «konsertterdi» kórip jýrmiz. Ánshi-biyshi qyz-kelinshekterimiz sahnagha jarghaq shalbarmen byrtiyp-tyrtiyp shygha keludi azaytsa da, shashtaryn shashyp, omyraularyn ashyp tastap shyghudan qymsynar emes. Shash demekshi, sahnalarymyzda qazaqy qara shash «defisiyt» bolyp ketti. Búzaudyng tonghaghymen sylaghanday ma, әlde sabannan jasalghan jasandy shash – parik kie me, әiteuir, sabalaq sary shash «ghasyr modasy» bolyp túr. Kishi «jeti qyr», әne solarda: bәrining beti opa-dalappen óndelgen, birkelki appaq, jyp-jyltyr, al qas pen kirpik degenderi de bir fabrikten shyqqanday, qayqiyp-qayqiyp túr. Erinderi shiqanday. Osynday «tiri robot» tipti kóshelerimizge de tola bastady. Qaydasyn, qazaqy beyne?!.

Sodan keyin bizde ne kóp, sheteldik telearna kóp, al olardaghy «әn-biydin» kóbi - kәdimgi qútyryqtyng arghy-bergisi. Bizding «mәdeniyetshilder» solargha elikteu-solyqtaugha qúmar. Attary әp-әdemi «Gәkku», «Toybastar» degenderimiz keyde sol batystyq «ústazdarynan» aumay qalady. Jalpy bizding telearnalarda reseylik kespir basym bolyp barady. Kórermen kópshilikting kókeyindegi týitkilderdi tap basyp aitu, kórsetu joq. Bizding «elkezekter» solardan kóshirme jasaugha әues pe, әlde satyp ala ma, әiteuir, «egiz» derlik baghdarma kóp.

- Shynynda solay!

- Bizde júmyssyz, baspanasyz jýrgen jastar jýz myndap bar. Auyzsusyz, jylusyz, elektrsiz, tipti dәrigerlik jәrdemsiz otyrghan auyl-selo az emes. Ol qalay? Jekemenshiginde 3-4 ýii, 5-6 automәshini bar «myqtylar» adal enbegimen bayydy ma? Halyqty tityqtatqan paraqorlyq, jemqorlyq, úrlyq-qarlyq qaydan, qalay shyghyp jatyr, anau millioner-milliarder ataulylardyng qaysysy adal enbegimen bayydy? Búl turaly jaq ashu joq. Bayaghy «ógiz ólmes, arba synbas». Ol da túrypty-au, bizding eliktegish-solyqtaghyshtar keyingi kezde reseylik telearnalardyng birnesheuin jaylap alghan «aqiqatty aitu» degenge jerik bolyp jýrmese jarar edi. Ózing kórgen bolarsyn, olarda Armen Djigarhanyan, Spartak Mishuliyn, Vasiliy Shukshiyn, Evgeniy Petrosyan siyaqty ataqty, qúrmetti adamdardyn, basqa da qaysybir kórnektilerding otbastary turaly shyndyq pen jalghandyq qoyyrtpaqtalghan aitys-tartys «bazary» bolyp jatyr. Kimning neshe ashynasy boldy, olardan neshe balasy bar, qaysysy qayda, pәleni ne ýshin ózara sottasyp jýr, týgleni shyndyqty nege izdemeydi, nege sottaspaydy degendey «óte manyzdy mәseleler» talqylanuda. Ondaydyng kimge, nege keregi bar? Olardyng әrqaysysyn aqtaushy, ghaybattaushy eki toptyng payda bolghany, dau-damaylary, meninshe, jikteuden, arandatudan ózge eshte emes!
Ghylym-bilim desek, olardyng óresi men órisi anau: «akademikterdi» arbalap kóbeytip, ana tilimizdi aghylshyn tilining qanjyghasyna baylap qoydy da, endi, ol azday, qytay tiline esigimizdi keng ashu kerektigin aita bastady. Yaghny Jana jylda mektepterimizge tórttúghyrly til baghdarlamasy jasap berilui mýmkin.

- Ol jaghday aitylyp ta, jazylyp ta jatyr, biraq...

- Bar pәle osy «biraqta» emes pe, Júmash. Bizding ministrlerimizge әdil syn jebesin jolatpaydy. Jalpy, Ánuarmen әngimelerimde angharghanym: ghasyrlar boyy qalyptasqan halyqaralyq eki qaghida bar. Biri – memleket basshylary qashan, qayda bolsyn ana tilinde sóilemese, ol memleket últtyq memleket emes. Ekinshisi – bilim berui men dәrigerlik jәrdemi tegin bolmasa, ol ókimet halyqtyq ókimet emes! Sovet Odaghyn, sosialistik lageridi joidy 1946 jyldan bastap resmy josparly jýrgizgen amerikan sayasatshylary osy eki qaghidany nysana etken. Jә, Júmash myrza, «әngime búzau emizip...» jýrer, sening Ánuar Álimjanovty bilmegine oray myna bir jәitti aitayyn da, toqtayyn.

- Maqúl.

- Ánuar Túrlybekúly, iyә, ózimizding qazirgi әl-Faraby atyndaghy Últtyq memlekettik uniyversiytette oqydy. Qazaqstan Komsomoly men Memlekettik syilyqtaryn alghan Halyq jazushymyz. Álemdik dәrejede tanymal jurnalshy-jazushy bolyp, Djavaharlar Neru, Agostino Neto atyndaghy, «Lotos» jurnalynyn, Kongo respublikasynyng halyqaralyq syilyqtarymen marapattaldy. Aziya men Afrika elderi jazushylarynyng Almaty konferensiyasyn ótkizuge, onymen jalghastyra әl-Farabiyding 1100 jyldyghyn toylaugha birden-bir sebepshi boldy. Ghúlama babamyzdyng Mysyrda saqtauly keskin-suretin tauyp, elimizge alghash jetkizdi, «Ústazdyng oraluy» dep roman jazdy, sóitip, Farabitanudyng negizin qalaghan Aqjan Mashany aghamyzgha kómektesti. Ánekenning el, halyq aldyndaghy osynshama enbegin, ókinishke qaray, Últtyq uniyversiytetimizding rektoraty songhy jyldary mýlde úmytty. Qazaqstanyn, qazaghyn perzenttik pәk sezimmen oryndy dәriptep ótken Ánekenning mýsheltoylaryn atap ótudi qajet etpedi. Ol ol ma, uniyversiytet rektory Mútanovqa 2014-jyly osyny qysqasha aita hat joldap, uniyversiytet shygharyp kele jatqan «Ónegeli ómir» kitap toptamasyna Ánuardy da engizudi ótindim, ol kitapqa kerek maqala, estelik, foto-suretterdi aqy-púlsyz bere alatynymdy aitqanyma ol lәm-mim demedi.

- Uniyversiytette oqymaghan «tiri klassikterdi» qolpashtap jýr emes pe?

- E, meyli, әrkimning bir esebi bar. Marqúm Ánuardan endi kimge, qanday payda bar?.. Osymen, kәne, «esen-sau bol» deselik te, habarlasyp jýrelik, a?

- Álbette, habarlasatyn bolamyn, Ghaba, rahmet!

Júmash Kókbóri

Abai.kz