Júma, 22 Qarasha 2024
Aqiqatqa qiyanat 7771 30 pikir 3 Qantar, 2019 saghat 15:45

Ánning atyn úrlau – qylmysqa barabar is

Keyingi jyldary «Ómir-ózen» degen atpen segiz әn jariyalanypty.Búl әn osydan 48 jyl búryn dýniyege kelgen. Sózin jazghan men bolsam, әnin shygharghan Shәmshi Qaldayaqov edi.

1979 jyly Eskendir Hasanghaliyev ekeumiz birlesip, «Aynalayyn» degen halyqqa keng taraghan әn jazghanbyz. Qazir birneshe «Aynalayyn» degen әn saltanat qúryp túr.

Ándi notagha týsiru jәne oqu jaghynan eng tómennen sanaghanda birinshi oryn alsam da, әnin de, sózin de ózim jazghan, bir kezdegi tyndarmandardyng qúrmetine bólengen «Júbaylar jyry», «Gýldәuren», «Men saghan ghashyq edim», «Qazaq dastarhany», «Qazaq tili», «Tughan kýn keshinde» atty әnderim bar-tyn. Býgingi tanda naq osynday atpen birneshe әnder oryndalyp jýr. Ótken jyly mening «Tughan kýn keshinde» degen әnimdi, әn oryndau jaghynan býkil dýnie jýzinde tendesi joq abyroy biyigine kóterilgen Dimash Qúdaybergenning qazaq, aghylshyn tilinde oryndaghanyn kórip, júrttyng kóbi sýisindi.

Taghy bir qyzyq oqigha. «Tughan kýn keshinde» atty әnimdi Qytay elinde túratyn sany 20 millionnan astam úighyr halqynyng bir ókili úrlap alyp, óz әni etip jiberipti. Az jylda әn úighyr bauyrlarymyzdyng eng kóp aitylatyn sýiikti әnine ainalypty. Sol ólkedegi mening bir janashyrym «Búl ne masqara, úry jigit әn avtorynan býkil halyq aldynda keshirim súramasa, halyqaralyq sotqa shaghymdanamyz!» dep aiqay kóteripti. Qytaydaghy Ýrimshi qalasynda telearnadan kórsetilgen mening ýlken әn-jyr keshime әlgi jigit arnayy kelip, «Tughan kýn keshinde» әnin úighyr tilinde nәshine keltire oryndap, menen jәne tyndarmandardan keshirim súrady.

Án – qysqa ghana dýniye. Onyng taqyrybyn úrlap әn shygharu –qylmysqa barabar is.

Jankýierlerimning biri – Sәule Ahmetova Almatydaghy Qazaqstan avtorlary qoghamyna baryp, jogharyda attary atalghan әnderdi teksertken eken, maghan bir tiyn qalamaqy týspepti. Bәri keyingi taqyryp úrlaghan adamdardyng qaltasyna qúiylypty.

Mening jan ayaspas agha-dosymnyng Shynghys Aytmatov bolghanyn sol kezdegi júrttyng bәri biledi. Ekeumiz birlesip, «Qúz basyndaghy anshynyng zary» («Ghasyr aiyryghyndaghy syrlasu») atty kitap jazghanbyz. Búl kitap dýniyejýzining barlyq basty tilderine audaryldy.

Sh.Aytmatov shygharmalary әlemning 191 tilinde jariyalanypty. Kózi tiri shaghynda ghalamnyng osynshama kóp tiline audarylghan Aytmatovtan ózge eshkim joq eken.

Al men әlemning 120-aq memleketining syilyqtaryn alyppyn. Ár memleket ýsh-tórt syilyqtan beripti. Búghan qosa Amerika, Angliya, Fransiya, Germaniya, Japoniya, Resey, Ukraina, Mongholiya, Týrkiya, Pәkistan, Qyrghyzstan, Ázirbayjan, Ózbekstan jәne basqa da memleketter meni ghylym doktory, professory, akademiygi ataqtarymen marapattapty. Alghan syilyqtarymnyng bәrin sanasaq, birneshe myngha jetip qalady eken.

Kóp jyl búryn Qazaqstan maghan «Halyq qaharmany» ataghyn bergende: «Búl kýnde elimizdegi týrmede shiruge tiyisti kez-kelgen úrynyng eng kem degende eki orden, ýsh medali bar. Solardyng qatarynda jýrgim kelmeydi!» dep ataqtan bas tartqanymdy sol kezdegi júrttyng kóbi biledi.

Sh.Aytmatovtyng o dýnie saparyna attanghanyna 10 jyldan asyp barady. Ótken jyly Qyrghyzstan astanasy Bishkek qalasynda Sh.Aytmatovtyng 90 jyldyghyna oray, otyzgha juyq memleketterding ókilderi qatysqan ýlken jiyn boldy. Sol jiynda jasaghan bayandamamda men Sh.Aytmatovtyng keyingi әieli Mariyamnyng pendeshiligine airyqsha toqtaldym.

Sh.Aytmatov ekeumiz birlesip jazghan «Qúz basyndaghy anshynyng zary» («Ghasyr aiyryghyndaghy syrlasu») atty kitaptyng qyrghyzsha shyqqan núsqasynda da jәne Aytmatovtyng 9 tom bolyp oryssha basylghan shygharmalar jinaghyna engen bizding ortaq enbegimizding 25 paraghy, yaghny Aytmatovtyng erekshe qadir tútqan ghashyghy, qaterli isikten kóz júmghan Býbisara turaly aitqandary, әri ony ekeumizding birlesip talqylaghandarymyz týgel alynyp tastalghan. Eng qyzyghy, Sh.Aytmatovtyng muzeyinde de, tipti tughan ýiinde de, ekeumiz birge týsken jýzden astam suretterding biri de qoyylmaghan. Eger Mariyam múny Aytmatovtyng tiri kezinde jasasa, әngime basqa. «Osynday pendeshiligi ýshin Mariyam jәne onyng kenje úly Elidar halyq aldynda keshirim súramasa, kitap iyesi qos avtordyng biri retinde halyqaralyq sotqa shaghymdanamyn!» dep mәlimdedim.

Qyrghyzstan respublikasynyng qazirgi Preziydenti Sooranbay Shәripúly Jeenbekov erekshe azamattyq minez kórsetip, meni qoldap sóilep, Mariyamnyng pendeshiligin syngha aldy.

2015 jyly Qytay Halyq Respublikasynyng Shanhay qalasynda 150-ge juyq memleketterding ókilderi qatysqan halyqaralyq kitap jәrmenkesinde, qytay tiline Qaysha Tәbәrikqyzy audarghan «Qúz basyndaghy anshynyng zary» («Ghasyr aiyryghyndaghy syrlasu»)  «HHI ghasyrdyng eng ozyq, parasatty kitaby» degen ataqqa ie boldy. Biraq búl turaly Qazaqstannyng bir de bir baspasózi, telearnasy júmghan auzyn ashqan joq. Bazbireuler ózi tughan kishkene audannyng «Qúrmetti azamaty» atansa, ony baspasóz de, telearnalar da jarysa habarlaydy.

Mening óte ýlken «kemshiligim» bar. Ol qanday «kemshilik?». Ol – eshkimning bet-jýzine qaramay,  shyndyqty aityp salatynym. Basshylardyng birinin: «Baspasózde, telearnalarda M.Shahanovtyng esimin jәne onyng atqarghan isterin atap kórsetuge qatang tiym salynady!» degen jasyryn tapsyrmasy bar. Yaghni, men óz elimde Kenester Odaghy kezindegi «halyq jauy» dep baghalanghan adamdar sekildimin.

Endi 2007 jyly 2 myngha juyq adam qatysqan, Bishkek qalasynda Sh.Aytmatov ekeumizben ótken ýlken kezdesude aitqan jәne baspasózde jariyalanghan Shynghys Aytmatovtyng myna sózine nazar búryp kórinizdershi:

«M.ShAHANOV TURALY AShY ShYNDYQ

Múhtar Shahanovtyng ólenmen jazylghan «Órkeniyetting adasuy» jәne «Jazager jady kosmoformulasy» («Shynghyshannyng pendelik qúpiyasy») atty romandaryn YuNESKO «Álemdik poeziyanyng osyzamandyq biyigi dep baghalady». Bir shygharmanyng ózine otyzgha, qyryqqa juyq romandardyng oqighasyn sheberlikpen syidyrghan búl tuyndylar turaly az uaqyt ishinde Germaniyada 400-den astam biyik mazmúndy maqalalar shyqqanyn, tipti «Jazager jady kosmoformulasy» («Shynghyshannyng pendelik qúpiyasy») atty romanyn nemis aghayyndardyn  Nobeli syilyghyna úsynghanyn júrttyng kóbi bile bermeui mýmkin.

Jasyryp qaytemiz, YuNESKO-da M.Shahanov shygharmashylyghyna arnalghan, men bayandama jasaghan ýlken jiyngha 9 Nobeli syilyghynyng mýsheleri kelip qatysyp otyrdy. Sonda olardyng biri Shahanovqa jaqyndap, audarmashy arqyly «Biz sizge Nobeli syilyghyn berudi sheship qoydyq!» dedi. M.Shahanovtyng qasynda Qazaqstannyng Fransiyadaghy Elshisi otyrghan. Ol bolghan әngimeni sol kezdegi basshylardyng birine jetkizipti. Olar «Jazager jady kosmoformulasy» («Shynghyshannyng pendelik qúpiyasy») romanyna baylanysty 80 gazetti japty. Shynghyshannyng qazaq ekendigi, oghan Shahanovtyng jala jauyp otyrghandyghy jayly maqalalar qaptady. Sol kezde men: «Búl әlemdik dengeyde moyyndalghan shygharma ghoy» dep Shahanovty qorghap maqala jazyp edim, býkil Qazaqstan gazetteri maghan jabyldy. Men jazushy emes ekenmin, alayaq ekenmin, shygharmalarymnyng kópshiligin qazaq jazushylarynan úrlappyn...

Sol kezdegi meni, Shahanovty jamandaghan jәne Qasym Qaysenovten, Safuan Shaymerdenovten bastap bizdi qorghaghan, qoldaghan qalamgerlerdin, qogham qayratkerlerining maqalalaryn jinaqtasaq, qarny qabaqtay 25 tomnan asady eken. Tek qazaq, orys tilderinde baspasózde Múhtar Shahanovtyng «Jazager jady kosmoformulasy» («Shynghys hannyng pendelik qúpiyasy») atty romanyn dattap nemese qorghap, maqtap, 52 myng 700 adam pikir bildirgen eken. Men Múhtargha «Býkil jer sharynda dau men daqpyrttyn, jalanyng astynda qalghan, saghan úqsas bir de bir aqyn, jazushy joq shyghar...» degenim bar. Búl aina-qatesiz ashy shyndyq...

Shynghys Aytmatov

Erte me, kesh pe júrt biluge tiyisti mening ómirimning osynday ókinishti әri qyzyq tústary bar...

Múhtar Shahanov,

Qazaqstannyng halyq jazushysy,
Qyrghyzstannyng halyq aqyny,
«Týrkitildes halyqtar arasyndaghy
eng ýzdik әlem aqyny» syilyghynyng iyegeri

Abai.kz

30 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1455
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3218
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5270