Biyl Qazaqstan men birqatar Ortalyq Aziya elderi jergilikti Tilder turaly zandarynyng 20 jyldyghyn atap ótedi. Dәl osydan 20 jyl búryn, 1989 jyly Qazaqstan, Ózbekstan men Qyrghyzstan ózderining últtyq tilderin memlekettik til dengeyine jetkizse de, Kenes Odaghy ýkimetining qysymymen orys tiline «KSRO halyqtarynyng últaralyq qatynas tili» degen statusty bekitip beruge mәjbýr boldy. Biraq tәuelsizdikke qol jetkizgen son, ózge de TMD jәne Baltyq jaghalauy elderi siyaqty Ózbekstan 1995 jyly tiyesili zangha ózgerister engizip, «últaralyq qatynas tilinin» mәrtebesin alyp tastady.
Ózbek-qyrghyzda – Memlekettik til turaly zan,qazaqta – Til turaly zan...
1989 jyl. Kenes odaghy. To¬ta¬liy¬tarlyq rejimning әli de búl¬qa¬nyp, uysynda ústap otyrghan ha¬lyq¬tardy ýrey men qorqynyshqa du¬shar etken kezen. Sol kezding ózin¬de Ózbekstan men Qyrghyzstan jer¬gilikti tilderge basymdyq berip, «Mem¬lekettik til turaly» zan¬da¬ryn qabyldady. Ózbekstannyng «Memlekettik til turaly» zany 1989 jyldyng 21 qazanynda qabyl¬dan¬sa, Qyrghyzstannyng «Qyrghyz SSR-indegi Memlekettik tili tu¬ra¬ly» zany sol jyldyng 23 qyr¬ký¬yeginde bekitildi. Áriyne, qazaqtar qyr¬gh¬yz ben ózbekten az ghana erte «Til¬der turaly zanyn» qabyl¬da¬ghany ras. Qyzyghy sol, «Qazaq SSR-ning Tilder turaly» zany 1989 jyl¬dyng 22 qyrkýieginde bekitilse de, is jýzinde óz kýshine 1990 jyl¬dyng 1 shildesinen bastap endi. So¬ra¬qysy sol, biz tәuelsizdik al¬ghan¬nan beri 20 jyl boyy «Mem¬le¬ket¬tik til turaly» zang qabyldaymyz dep nәtiyjesiz mәseleni sozbalap kó¬terip kelsek, bizding qos kór¬shi¬miz «Memlekettik til turaly» zan¬da¬ryn Kenes odaghynyng túsynda qa¬byldap ketken. Yaghni, olarda biz¬den góri bir problema kem. Biz til dep basymyzdy qatyryp jat¬qanda, bauyrlas elder últtyq til¬de¬rin tek qana kýsheytumen keledi.
Áriyne, býgingi tanda Óz¬bek¬stan¬nyng til sayasaty qazaqqa da, qyr¬ghyzgha da ýlgi. Osydan 20 jyl bú¬ryn qabyldanghan «Ózbekstan Res¬pub¬likasynyng Memlekettik til tu¬raly» zany 1995 jyly qayta re¬dak¬siyalanyp, 2004 jyly óz¬gerister men tolyqtyrulargha ie bol¬¬dy. Mәselen, atalghan zannyng 1989 jylghy núsqasynyng 1-ba¬byn¬da: «Ózbekstan Respublikasynyng mem¬lekettik tili bolyp ózbek tili ta¬nylady. Ózbekstan Respub¬liy¬kasy ózbek tilining sayasi, әleu¬met¬tik, ekonomikalyq jәne mәdeny ómi¬rinde júmys istep, damuyn qam¬tamasyz etedi» dey kele: «Óz¬bek¬¬stan Respublikasy KSRO ha¬lyq¬tarynyng últaralyq qatynas ti¬li orys tilining damuy men erkin pay¬¬dalanyluy ýshin bar jaghday ja¬¬saydy» degen. Al atalghan zan¬nyng 1995 jylghy redaksiyasynda bos sózderding bәri alynyp tas¬ta¬lyp, onda bir ghana manyzdy mәsele qam¬tylghan: «Ózbekstan Respub¬liy¬k¬asynyng memlekettik tili – ózbek tili». Olarda bizdikindey «KSRO-nyng últaralyq qatynas tili» av¬tomatty týrde «tәuelsiz respub¬liy¬kanyng últaralyq qatynas tiline», mú¬nyng artynsha «resmy til» sta¬tu¬syna ie bolmady. «Eki qoshqardyng ba¬sy bir qazangha syimaydy» – de¬mekshi, qazirshe Qazaqstannyng «til¬dik qazanynda» әlsiz qoshqardy kýsh¬ti qoshqar sýzgileumen keledi...
Qazaqstannyng «Til turaly» za¬nyna 1997 jyldyng 11 shildesinde tiyesili ózgerister men tolyq¬ty¬ru¬lar en¬gizilse de, jalpy songhy óz¬ge¬ris¬ter 2007 jyly tolyq qamtylsa da, búl zang shyn mә¬nin¬de bir qo¬ly¬men memlekettik tildi qol¬¬day oty¬ryp, ekinshi qolymen orys tiline mem¬lekettik tilmen bir¬dey ba¬sym¬dyqtar beredi. Bir my¬sal, tiyesili zan¬nyng 4-baby mem¬lekettik til¬ding mәr¬tebesin ai¬qyn¬daydy: «Qa¬zaq¬stan Respub¬lika¬sy¬nyng mem¬leket¬tik tili – qazaq tili. M¬em¬le¬kettik til – memleketting bý¬kil au¬maghynda qo¬ghamdyq qatynas¬tar¬dyng bar¬lyq sa¬lasynda qolda¬ny¬latyn mem¬le¬ket¬tik basqaru, zang shy¬gharu, sot isin jýr¬gizu jәne is qa¬ghaz¬daryn jýr¬gizu tili». Biraq mem¬leket qazaq ti¬linde bas¬qarylyp ja¬tyr ma? Qa¬zaq ti¬lin¬de qansha zang shygharyldy? Fut¬bol tilimen ait¬saq, qazirshe esep orys tilining úpa¬yynda 2:3000. Key¬bir derekterge sen¬sek, osy kýnge deyin resmy tilde 3 mynnan as¬tam zang qabyldanghan. Ziya¬ly qa¬uym ókilderining aituyn¬sha, býginde «qa¬zaq tilinde qabyl¬dan¬dy» degen zan¬nyng aty bar da, zaty joq. Al sot isteri tolyqqandy mem¬lekettik til¬de jýrgizilip jatyr ma? Otan¬dyq zangerlerding ai¬tuynsha, bәri de sot organdaryna be¬rilgen talap-aryzgha baryp tire¬ledi. Ókinishke qa¬ray, talap-aryzdyng orys tilin¬degi núsqalary onay bolghan son, qú¬jatty qabyl¬dau¬shylardyng óz¬deri orys tilindegi ýl¬gilerdi aryz¬da¬nushylargha úsy¬na¬tyn kórinedi. Mem¬lekettik til – is qaghazdar tili me? «Memlekettik tilge әne kó¬shemiz, mine kóshemiz» dep jýr¬gen me¬kender taghy bar, al kósh¬kenderi qú¬jattyng sapa mәselesine na¬zar au¬darmaydy... Al múnyng bә¬rine bir gha¬na bap jauapty. By¬laysha ait¬saq, memlekettik tilding kó¬segesin kó¬gertkisi keletin 4-bap¬tyng betin orys tilin qoldaytyn 5-bap qay¬ta¬ra¬dy! Búl nonsens!
«Til turaly Zannyn» 5-baby «Orys tilin qoldanu» dep jeke-da¬ra aishyqtalghan. Bizding ziyaly qa¬uym ókilderi men birqatar de¬pu¬tattardyng narazylyghyn tughyzyp otyrghan da osy bap. Onda bylay de¬lingen: «Memlekettik úiymdarda jә¬ne jergilikti ózin-ózi basqaru or¬gandarynda orys tili resmy týr¬de qazaq tilimen teng qolda¬ny¬la¬dy». Búdan keyin kýni keshe «KSRO-nyng últaralyq tili» bop kel¬gen tilge bir emes, birneshe bapta ba¬symdyq beriledi. «Til turaly» zan¬nyng 8-bap, 9-bap jәne 10-bap¬taryn saraptap kórseniz, syrt kóz¬ge múny óz zamanynda Reseyge qat¬ty jaltaqtaghan deputattar qa¬byldaghan siyaqty kórinedi.
«Til turaly» Zannyng 8-baby. Til¬derding qoldanyluy.
«Memlekettik til Qazaqstan Res¬publikasy memlekettik orga¬n¬da¬rynyn, úiymdarynyng jәne jer¬gilikti ózin-ózi basqaru organ¬da¬rynyng júmys jәne is qaghaz¬da¬ryn jýrgizu tili bolyp tabylady, orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady».
9-bap. Memlekettik organdar ak¬tilerining tili.
«Memlekettik organdardyng ak¬tileri memlekettik tilde әzirlenip, qa¬byldanady, qajet bolghan jagh¬day¬da, mýmkindiginshe, basqa til¬der¬ge audaryluy qamtamasyz etile oty¬ryp, olardy әzirleu orys ti¬lind¬e jýrgizilui mýmkin».
10-bap. Qújattama jýrgizu tili.
«Qazaqstan Respublikasynyng mem¬lekettik organdary jýiesinde, úiym¬darynda, menshik nysanyna qa¬ramastan, statistikalyq-esep, qar¬jy jәne tehnikalyq qú¬jat¬tama jýrgizu memlekettik tilde jә¬ne orys tilinde qamtamasyz eti¬ledi».
Qarap otyrsanyz, atalghan bap¬tarda orys tiline «mýmkindiginshe», «qa¬jet bolghan jaghdayda» basym¬dyq beru arqyly shyntuaytynda mem¬lekettik tilding tynysy tary¬lyp otyr.
Osynday «alpauyt» baptardan ke¬yin qalaysha memlekettik til da¬mymaydy dep tandanamyz? Tiyesili zang Kenes Odaghynda 70 jyl boyy ta¬myr jayyp ýlgergen, al tәuel¬siz¬dikten beri 20 jyl boyy óz den¬ge¬yinde memlekettik organdarda da¬myp jatqan orys tiline osy¬lay¬sha basymdyq berilgen. Kezinde bizg¬e súhbat bergen bilikti zanger Qa¬bylsayat Ábishev múndaghy bar mә¬selening bir-aq bapqa, jogharyda ai¬tylghan 5-baptaghy: «Memlekettik úiym¬darda jәne jergilikti ózin-ózi bas¬qaru organdarynda orys tili res¬my týrde qazaq tilimen teng qol¬da¬nylady» degen mәselege tirelip túr¬ghanyn aitqan edi. Zangerding ai¬tuynsha, dәl osy bap alynyp tas¬ta¬l¬sa, bәri óz ornyna týsip, me¬m¬lekettik til óz túghyryna jetedi. Búl baptyng artynsha, odan tuyn¬day¬tyn ózge de baptar kýshin joyy tiyis. Yaghny «Tilder turaly» za¬ny¬myz naghyz «Memlekettik til tu¬ra¬ly» zang bop shyghady.
Al «Memlekettik til turaly» ar¬nayy zang qabyldaudy qol¬daushylardyng biri Mәjilis de¬putaty Aldan Smayyl bizge bergen súh¬batynda osy kýnge deyin әrtýrli qo¬ghamdyq úiymdar men jastar bir¬lestikterining bastamasymen «Memlekettik til turaly» Zannyng ýsh birdey núsqasynyng dayyn¬dal¬ghanyn jetkizgen edi. Búl orayda ol: «Ýkimet basshysy Ádilet miy¬nistr¬ligi men ózge de tiyesili qú¬ry¬lym¬dargha «Memlekettik til tu¬raly» arnayy zang jobasyn da¬yyn¬dau jóninde tiyisti tapsyrma ber¬gen bolatyn. Bizding talabymyz – búl zang jobasynyng óte sapaly, to¬lyqqandy dayyndalyp shy¬ghuyn¬da. Biz óz kezegimizde ony qarap, to¬lyqtyrugha tyrysamyz» – dep mә¬lim¬degen.
Eng soraqysy, Qazaqstan biyl 1 mausymda «Tilder turaly» za¬ny¬nyng kýshine engenine 19 jyl, al 22 qyr¬kýiekte zannyng qabyl¬dan¬gha¬nyna 20 jyl toluyn atap ótse de, til salasynda 20 jyl týgili 2 jylgh¬a tatityn nәtiyjelermen maq¬tana almaydy. Til mәselesi – qa¬zaq¬tyng jan jarasyna ainaldy. Esh¬kim de til mәselesin kóter¬gen¬der¬di «últshylsyn» dep aiyptay al¬mas. Biraq 67 payyzdan asqan qa¬zaq últy til mәselesining she¬shi¬luin talap etedi. Áleu¬met¬ta¬nu¬shylardyng aituynsha, songhy jyl¬dary el ishindegi últshyldyq ta keng óris aluda. Búl tústa Qazaq memle¬ke¬tining iyesi, qojasy – qazaq halqy óz ana tilinde sóilep, biylikten qa¬zaqsha zandar men esep alugha qú¬qyly. Til janashyry Múhtar Sha¬ha¬nov aitpaqshy, biylikten tilge qa¬tysty tanerteng bir auyz tapsyrma be¬rilse, týs qayta býkil Qazaqstan, әkimdikter men ministrlikter, qú¬zyrly oryndar men qoghamdyq sa¬lalar memlekettik tilde sóilep-aq ketedi. Tek qazaq tiline túnghysh ret mem¬lekettik til statusyn syilaghan «Tilder turaly zanymyzdyn» 20 jyl¬dyghyn nәtiyjesiz, ókinishti jagh¬dayda qarsy alyp jat¬qa¬ny¬myz – eldigimizge syn. Keler úrpaq mú¬ny keshpeydi.

Kәmshat TASBOLAT
«Ayqyn» gazeti, 11 mausym 2009 jyl