Senbi, 23 Qarasha 2024
Túlgha 5104 14 pikir 21 Qantar, 2019 saghat 05:37

Qazaq kóshining boztorghayy!

Abai.kz aqparattyq portalynyng túraqty avtory Auyt Múqiybek ómirding asyl asuy sanalatyn elu jasqa tolyp otyr. "Erding jasy - elude" deytin qazaq Auyttay úlynan әli talay erlik kýtedi. Sebebi, Auyttyng elge etken enbegin birer maqalagha syighyzyp aitu mýmkin emes.

Auyt – aqyn. Auyt – qogham qayratkeri. Auyt – qazaq kóshining shyryldaghan boztorghayy. Jiyrmadan endi asa salyp, Qytaydaghy tughan auylyna qazaq mektebin salghyzghan Aukeng sodan bergi shiyrek ghasyr uaqytta bir ret te bolsa tynshyp, qol qusyryp otyrghan kezi joq. Qazaqtyng alyp aqyny Túmanbay Moldaghaliyevting bel balasynday bolghan aqyn Aukeng "Baldyrghan" jurnalynda qyzmet etip jýrgende qazaq býldirshinderine arnap qanshama jyr jazdy. Jas óskin balapandar Auyttyng ólenderimen ómirge kóz saldy, Aukendey bolmaqqa qúlshyndy.

Túmaghang ómirden ozghannan keyin Múqiybekting úly birynghay qoghamdyq isterde belsendilik tanytyp, qazaq kóshining týzeluine baryn saldy. Mәselening bәri zanmen sheshiletinin erte úghyp, "Kóshi-qon turaly" Zannyng qayta jazyluyna múryndyq boldy. Bizding Abai.kz aqparattyq portalyna jýzden asa maqala jazdy. Kýlteginshe aitsaq, "týn úiyqtamady, kýn otyrmady"... 

1969 jyly Shyghys Týrkistannyng Qúlja audanynda dýniyege kelgen shynashaqtay sәbi, 1993 jyly Kýitin qalasyndaghy pedagogikalyq instituttyng Ádebiyet fakulitetin bitirgen bala aqyn, 1995 jyly 26 jasynda mektepting diyrektory bolghan ústaz-jigit  qazaqtyng Ata-mekenine kelip «Jas jýrek jayyp sausaghyn», «Qalqataygha qaray-qaray taldy kóz», «Móldir» atty jyr jinaqtaryn búrqyratyp jazyp ýlken aqyngha ainaldy. Ýlken aqynnyng jýregi de keng bolary anyq. Sol keng jýrek qazir "Qazaq kóshi onalsyn" dep dýrs-dýrs soghyp túr. 

Ol jýrekke Alash balasy qaryz ekenin týsiner kez keler. Oghan deyin bir auyz bolsyn jyly sóz arnaudy ózimizge paryz sanadyq. Sóittik te, aqynnyng jan joldasy Qaster Sarqytqannyng maqalasyn oqyrman nazaryna úsyndyq.

Abai.kz aqparattyq portaly

 

 Osydan shiyrek ghasyr ilgeri, 1990 jyldardyng bas kezinde,  Qytaydyng Ile qazaq avtonomiyaly oblysyna qarasty pedagogikalyq institutynyng “Oqytu basqarmasynda” júmys istep jýrdim. Sol tústa, institutta oblystyng әr týkpirinen kelgen, әr týrly jastaghy múghalimder bilim jetildiruge kelip, eki jyl oqyp qaytatyn. Sonday kurstyng birinde aqyn Auyt Múqiybek oqydy. Súnghaq boyly, taldyrmash deneli, aq sary jýzdi, ýnemi kýlimsirep jýretin jaydary jigit instituttyng qoghamdyq ómirine belsene aralasushy edi. Biri kelip, biri ketip sapyrylysyp jatqan institut ómirinde Auyt ta oquyn bitirip auylyna qaytty. Sodan keyin aragha jyldar salyp baryp, ol ekeuimiz Atamekende qayta jýzdestik. Keyin ol Almatydan Astanagha qonys audarsa da, aradaghy hat-habar almasuymyz ýzilmedi. Shynayy týsinistik pen jyly qarym-qatynas әli de jalghasyn tauyp keledi.

"Ózimnen ózim úrlanyp baram,

Kýnderden jarqyn úyalyp qalam.

Syrlargha jýkti jyldardan әiteu,

Sәbiydey taza jyr alyp qalam" dep bastalatyn «Uaqyt» jayly ólenim  bar edi. Sol jyrdaghyday ózimizden - ózimizdi eptep, esh bildirmey úrlaghan siqyr uaqyt ekeuimizdi de 50 degen beleske qalay “aldap” alyp kelgenin shynymen sezbey qaldyq. Al kónil shirkin bayaghy pedinstitutta jýrgen jyldarday ýmitke toly....

Elu jas adam ghúmyrynyng eng shyrqau biyigi tәrizdi. Aqyl tolyqsyp, kónil tolyp, sana shalqyp, dýniyening basy men ayaghyna erkin kóz salyp, tereng oimen tolghanatyn shaq. Boydaghy búla quattyng da qayta qoymaghan, alysa ketseng әli de alyp úrarday ekpining bar kez. Bir sózben aitqanda “Ómirding asyl asuy”. Osy jasqa jetkende adam bir sәt bolsa da, artyna qayyrylyp soghan deyin qúiyndatyp, dauyldatyp ótken ómirine alghash ret syny kózben qaraydy eken. Abaysha aitqanda: “Ózinnen ózing oisha esep alyp” ar aldynda tútas ghúmyryndy tarazygha tartasyn. Tarazygha sen tartqanynmen tu syrtynda baspalap, baghyp el-júrtyng túrady. Baghasyn berushiler әne solar. Sonday aghayyndar arasynda "Auyt myrza elu jyldyq sanaly ghúmyrynda, eli men jeri ýshin ne istep berdi eken?" dep men de moyynymdy sozyp, onyng “tarazysyna” ózimshe ýnilip kórdim...

Ázir el arasynda, әleumettik jeliler de “Últqa qyzmet etu” degen әdemi tirkes, maghanaly úghym qalaptasyp keledi. Dúrys-aq, últqa qyzmet etu әr azamattyng mindeti. Biraq, әrkimning jaghdayy aluan, mýmkindigi qyily. Sondyqtan “El nege men istegendey istep, men aitqanday aitpaydy?” dep naludyng qajeti joq. Sebebi, últqa qyzmet etu - shet-shegarasy, pishin men erejesi joq úshan-teniz dýniye. Halyqtyng әleumettik, qúqyqtyq, ekonomikalyq mәseleleri qansha úlan-asyr bolsa, olar ýshin qyzmet etude әne sonday sheksiz, san týrli. Kósemder kósile, batyrlar tósele jýrip, eli men jeri ýshin qyzmet etedi. Biraq elding bәri olar emes. Árkim óz mamandyghy salasynda jýrip-aq eli ýshin enbek etedi. Tipti, oshaq qasynan úzamaghan әiel de eng kemi, bir azamatynyng týtinin týtetip, ertengi jauyngerdi, ghalymdy nemese sharuany tәrbiyelep últqa enbek etip otyr. Ángime, qyzmet etude, bar  mýmkindigin tolyq paydalanbaushylar qynjyltady. Alayda, joq «mýmkindikti» bar etip, óz-ózine jol ashyp, qolynan kelgenshe el-júrtyna júmys isteytin jandar da bolady. Bizding Auyt mine osy topqa jatatyn sanauly da, sanaly azamattardyng biri.

Ol elge enbek etuding tóte, әri úrymtal túsyn alghyrlyqpen taba bildi. Ol aqyn, ziyaly qauym ókili, sonysymen de, óz ýlesin qosyp ómir sýre beruine bolatyn edi. Biraq azamatymyz olay istemedi. Sol kezdegi kýiip túrghan kóshi-qon, azamattyq alu, túraqty tirkelu sekildi kýrmeui kóp, alayda, qarapayym halyq ýshin asa manyzdy zandargha ózgerister men tolyqtyrular enuine zor enbek kórsetti. "Núr Otannyn" qoghamdyq qabyldau bóliminde qyzmet ete jýrip, shettegi aghayyndardyng aryz-armanyn qatysty mekemelerge tabystap olardyng mәselesining ong sheshim tabuyna da yqpal jasady. Onyng osy júmystargha qatysty qúzyrly oryndar men azamattargha jazghan maqalalary men әleumettik jelilerde ýzdiksiz jariyalaghan janalyqtarynyng ózi bir tóbe dýniye.

Jalpy Auyt Múqiybekúly, onyng nendey enbek etkeni turaly kóp jazudyng qajeti shamaly, ony qúlaghy týrik halyqtyng bәri jaqsy biledi. Biraq halyq danalyghy "Jaqsynyng jaqsylyghyn ait, núry tasysyn" demey me? Men ony kópten biletin adam retinde, onyng 50 jyldyq mereytoyy túsynda bir auyz oi-pikirimdi aitqym keldi. Mening sózime jaqtaytyn nemese kerisinshe sóz qozghaytyn azamattar boluy mýmkin. Áriyne pende balasy bolghandyqtan bәrimizding azdy-kópti minimizding bary ras. Dana Abay:

"Boydaghy mindi sanasam,

Tau tasynan az emes.

Jýregimdi bayqasam,

IYnedeyin taza emes.

Arshyp alyp tastaugha,

Apandaghy saz emes" demey me «Oygha týstim, tolghandym»-atty óleninde.

Sondyqtan kimde bolmasyn azamattarymyzdyng boyyndaghy týimedey minin, týiedey etuding ornyna, týiirdey jaqsylyghyn baghalaghanymyz jón. "Óser elding balasy birin-biri batyr der" degen sózding salmaghyn sezineyik. Jasyrary joq, halyq bolghan son, keser minezderding de boluy tabighi. Jikshildikke, jershildikke, rushyldyqqa bólinu az bolghanday, diny jәne ekonomikalyq jaqtaghy alshaqtyq ta ósip keledi. Bizding halyqta: "Óz júrtyng kýnshil, naghashy júrtyng synshyl, qayyn júrtyng minshil keledi" degen sóz bar. Osy boyynsha qarap otyrsang jigitting ýsh júrty da "onyp túrghany joq" sekildi. Belgili mәnnen alghanda dúrys bolyp kóringenimen, ýlken jaqtan "yntymaq pen birlikke" shaqyratyn tirkes emes. Sol ýshin: "Óz júrtyng – qorghanyn, naghyshy júrtyng – ormanyn, qayyn júrtyng - qormalyn" dep nege ózgertpeske? "Sóz týzelmey, min týzelmes" degen bar ghoy, sondyqtan azamattarymyz ýshin tek jaqsy sózde bolayyq, sonda ghana eldigimiz bayandy bolady. Qazirgi geosayasy jaghday bizden sony talap etip túr.

Sonymen, Auyt bauyrym, merey toyyng qútty bolsyn! Sening boyynda sayasatkerlerge tәn – sheshendik pen izdengishtik, diplomattargha tәn- syilasymdylyq pen jaysandyq, aqyndargha tәn – alghyrlyq pen órshildik, azamattargha tәn – qarapayymdylyq pen qayyrymdylyq  bar. Mine osy asyl qasiyetterinning arqasynda әli alysqa shauyp, eling men jering ýshin talay-talay asulardy baghyndyratynyna senemiz. "Otyzynda orda búzbaghan, qyrqynda qamal almaydy" degen dala danalyghy taghy bar. Qúrmetti Auyt Múqiybekúly: Otyzynda orda búzyp, elge keldin. Qyrqynda "qyrsyghy" kóp qamaldardy alyp, eline iygilik ettin. Eluinde eli tanyghan, sózi ótimdi, iske bekimdi, syily azamatqa ainaldyn. "Sanaly ghúmyrynda, ne istep berdi eken?" dep moyyn sozyp qaraghan maghan, kózime týskeni osy –  alghan asularyng boldy. Mine ómiring eng asyl belesine shyqtyng azamatym, artynda tarihta qalar izderin, kóz aldyng da arman men ýmitke toly kókjiyeging kólbeydi.

Algha azamat!

(sony)

Qaster Sarqytqan

Abai.kz

 

 

 

 

14 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1470
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3245
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5407