Óz elinde qújatsyz jýrgender sanaqqa iline me?
Biyl býkilhalyqtyq sanaq bastalady. Búrynghydan ózgerek . Túrghyndar ghalamtor arqyly tirkeledi. .
Meni mazalaytyn bir súraq bar.
Qany qazaq ,qújaty ózge eldiki. Ózbekstan ,Týrikmenstan ,Qaraqalpaqstan, Mongholiyadan elge oralyp, 18-20 jyl boyy azamattyq almaghan, tólqújatynyng merzimi ótip ketken qandastarymyzdyng týiitkili qalay sheshiledi?
Olar bala-shaghasyn qazaq tilinde oqytyp, óz elinde baqytty ómir sýremiz degen ýmitpen oralghan qansha aghayyn eki elding ortasynda sendelip jýr. Olardyng balalary da, nemereleri de qazaq. Qújatyn auystyru mashaqaty shash-etekten.
Olardyng balalary 9 jyl bilim alady. Ári qaray qújatsyz shәkirtti oqytugha mektep әkimshiligining de qúqyghy joq. .
Búl shegi joq , mәngi-baqy sheshilmeytin problema siyaqty. Qazaqtyng problemasy. Ata-júrtyna oralyp, jetimsiregen jandargha qalay kómektesemiz? Ne isteu kerek?
Sanaq bastalghansha olardyng týiitkili sheshilmese taghy da sanaqqa ilinbeytini anyq.
Shetelden oralghan, qújaty joq qazaqtar qazirgi tanda әleumettik kómek, zeynetaqy alu, medisinalyq kómek, bilim alu ,túraqty júmysqa ornalasu ,mýgedektigi boyynsha jәrdemaqy alu sekildi elimizdegi sanaluan әleumetttik jәrdem -kómekten qaghylghan.
Tipti ýilengenimen neke turaly kuәligin almaydy.
Byltyr 23 aqpanda Týrikmenstannan kelgen otbasynyng mәselesin sheshuge kiristim. Ókinishke qaray Syrtqy Ister ministrligi , Dýniyejýziqazaqtary qauymdastyghyna joldaghan hattargha jauap almadym. Týrikmenstan konsulidyghy semka týsiru ýshin SIQ rúqsat alynyz dedi.
Ókinishke qaray ministrlikpen baylanysqa shyghu mýmkin emes. Telefon tútqasyn eshkim almaydy.
Amalym tausylghan song , Birikken Últtar úiymynyng ókiline habarlasyp, kómek súradym. Bastapqyda seng qozghalghanymen jergilikti kóshi-qon polisiyasyna kelgende is siyrqúiymshaqtanyp ketedi. Onyng sebebin eshkim týsindirmeydi.
Qazir Jambyl oblysynyng Qorday audanyndaghy Aral audanynda ýsh mýmkindigi shekteuli jandy auyldyng zeynetkerleri baghyp otyr. Qariyalar ay sayyn zeynetaqysynan 200-100 tengeden aqsha jinap, ýsh mýgedekke azyq-týlik satyp alyp, asyrap otyr. Auyl әkimdigi kómirmen qamtamasyz etipti.
Olar Qaraqalpaqstannan qonys audarghan. Ata-anasy azamattyq alyp, zeynetaqysymen solardyng qújatyn jasau ýshin shapqylap-shapqylap, qaytys bolyp ketken. Túrghyndar ýsh mýsәpirdi mýgedekter ýiine ornalastyrugha da úmtylghan. Biraq qújatsyz olar da qabyldamaghan.
Eger tizbektey bersem, olardyng mashaqaty kóp.
Halyq sanaghy qarsanynda óz júrtynda jәutendep jýrgen qarakózderding mәselesi eleusiz qalmasa eken.
Jazira Begalynyng facebook paraqshasynan
Abai.kz
