Juyrda Resey baspasózinde ekinshi dýniyejýzilik soghys kezindegi “KSRO músylman halyqtarynyn”  nemis reyhimen yntymaqtastyghy turaly maqala jariyalandy. Onda Kenes әskery tútqyndarynyng últshyldary qúrghan Týrkistan legiony jayly jazghan polyak últynyng ókili Adam Kachinskiyding derekteri negizge alynghan.

Búl maqalany “Karavan” gazeti “Kazahstanskiy istorik rasskazala o voevavshih za tretiy reyh kazahah”  atty taqyryppen tolyqtyra týsken. Maqalada gazet tilshisi Ál-Faraby atyndaghy Qazaq Últtyq uniyversiytetining professory, tarih ghylymdarynyng doktory Lәilә Seysembekqyzy Ahmetovadan Týrkistan legiony jәne ondaghy qazaqtardyng róli jayly pikirin alghan.

Lәilә Seysembekqyzynyng aituynsha, "Týrkistan legionyn qúrghan sol últshyldar  óz antyn búzyp, Otanyna satqyndyq jasaghandar" deydi.

- Mening kózqarasym kóptegen adamdargha únamauy da mýmkin: men adamdardy qútqaru kerek ekenin týsinemin, biraq bizding sarbazdar óz elining antyn qabyldady. Ashtyqtan, suyqtan jәne aurudan saqtana otyryp, germandyq Reyhting antyn qabyldap, olar óz antyn búzdy. Sol kezenning kózqarasymen nemese qazirgi kózqaraspen qarasaq ta olar – Otan satqyndary. 

Áriyne, búl materialdy "Karavan" gazeti óz mýddelerine sәikes jariyalap otyrghany belgili.

Al, shyn mәninde Týrkistan legionynyng maqsaty  –  Týrkistandy orys imperiyasynyng zúlymdyghynan azat etip, Úly Týrkistan memleketin qúru edi. Jәne búl úiym tek týrki últtarynan qúryldy. Keybir derekterde, múnday úiym ashudy nemister 1933 jyly josparlaghan desedi. Negizinen, Týrkistan Legiony Shyghys legionynyng bir bóligi bolghan. Al, onyng tizginin ústaudy Mústafa Shoqaygha tapsyrghan. Alayda, ol kelispegendikten, búl oryngha Uәly Qayymdy saylaydy. Týrkistan legionynyng qúramynda kenes әskeri jaghynda kýresip, tútqyngha týsken әskerler men Europa men Týrkiyada qonys audaryp ketken týrki últtarynan qúryldy. Sonday-aq, onyng qúramyna Orta Aziya, Bashqúrtstan, Edil boyy, Ázirbayjan, Soltýstik Kavkaz jәne Shynjang ólkeleri qosylady dep josparlanghan.

Áriyne, qazir ekinshi dýniyejýzilik soghysqa basqasha kózqaraspen qaraugha tiyispiz. Birinshiden, qazirgidey tәuelsiz kezende “Úly Otan”, “Úly Jenis” degen sózderding esh mәni joq. Sebebi, býgingi úrpaqtyng ol “Otangha” esh qatysy joq.

Ekinshiden, Kenes odaghynyng qazaq halqyna jasaghan otarlyq ezgisin esepke alsaq, sol kezdegi Týrkistan legionyndaghy sarbazdardyng is әreketi satqyndyq emes, óz últyn otarlyqtan qútqarugha baghyttalghan batyl әreket.

Ýshinshiden, týrki júrtyn týgel bolugha ýndep, sol jolda kýresip ótken Mústafa Shoqay keybir orysqúldar aitqanday satqyn emes, shyn mәninde, týrki últtarynyng azattyghyn ansap ketken últ qayratkeri.

Salystyrmaly týrde qaraytyn bolsaq, sol kezdegi Kenes odaghynyn, onyng sayasatyn jýrgizip otyrghan Stalinning adamzat aldyndaghy qylmysy Gitlerden artyq bolmasa, esh kem emes. Al, sol odaqtyng tútas últty joyyp jiberuge baghyttalghan genosid sayasaty әlem tarihynan әli de óz baghasyn alar kez keledi. Solay ekenin bile túra bizding tarihshylardyng eski kózqaraspen "ruhany janghyra" almay otyrghany qalay? Qashanghy Reseyding aitqanymen jýrip, aitaghyna eruimiz kerek?...

Núrbiyke Beksúltanqyzy

Abai.kz