Qazir kóp júrt saylau jayyn sóz ete bastady. Áleumettik jelide gýbir-gýbir әngime... Bәrining aitatyny bir, ol – saylau. «Jaqynda saylau bolady eken» degen jel sóz jeline kezip jýrgeli de biraz boldy. Sayasatkerler de saylau bolatynyn boljap otyr.

Mysaly, sayasatker Ámirjan Qosanov: «Meninshe, saylau bolady. Oghan birneshe sebep bar. Ekonomikalyq jaghday tym qiyndap barady. Tipti, biylikke bir taban jaqyn ekspertterding ózi osy jyldyng qiyn bolatynyn aityp otyr. Jaghday qiyndaghan sayyn, saylau ótkizu de qiynday týsedi. Sondyqtan, osy jyly bolmasa da, keler jyly saylau bolady» deydi.

Al sayasattanushy Aydos Sarym «qazaqtimes.com» saytyna bergen súhbatynda: «Eger halyqtyng qaltasy qaghylyp jatsa, jighan-tergen qorlary joq bolyp jatsa, eki ret devalivasiya bolsa, ertengi kýnim ne bolmaq dep kóshede jýrgen halyqtyng kónil-kýii basqasha bolady. Eger biylik osyny týsinse, saylau ótkizgen kýnning ózinde dauystardy eseptegen kezde biylikting 20-30 payyzgha reytingi týskenin anyqtauy kerek. Biylikke, Nazarbaevqa da, basqasyna da 98 payyzdyng qajeti joq. 70 payyzben de, 51,1 payyzben de preziydent, premier bolyp otyrghan elderdi kórip otyrmyz. Olardyng jaghdayy bizdikinen jaqsy. Qayta sening 60 payyz dauys alghanyng el ýshin jaqsy. Sen tyrashtanyp jýresin. Mening bolashaghym qalay bolar eken? Maghan osy joly 60 payyz ghana dauys berdi. Erteng anau 40 payyz 60 payyzgha auysyp ketpey me eken dep. Búl seni halyqqa jaqyn bolugha mәjbýrleydi. Al sen 98 payyz dauys jinap otyrsan, eshtene isteuge mýddeli emessing ghoy. Bәri ghajap degen sóz. Al elde bәri ghajap pa? Ghajap emes» depti.

Preziydentting el basqaru ókileti 2020 jyly ayaqtalady. Sóitip, saylau bolady. Saylaudyng naqty qashan bolatyny jayly boljam da kóp. Bireuler saylau uaqytyly bolady dese, endi bireuleri әdetkidey «kezekten tys» ótui mýmkin degendi aitady.

Juyrda «Núr Otan» partiyasy siezd ótkizetinin habarlady. Aqpannyng ayaghynda «núr otandyqtar» jiylyp jiyn ótkizbek. Partiya tóraghasy qaulygha qol qoyghanyn orynbasar Mәulen Áshimbaev aitty.

Mine, dәl osy jiynda «jýrek jútqan» partiyager Preziydentke úsynys aityp, kezeksiz saylau ótkizuin, oghan ózi qatysuyn qiylyp súraydy degen boljam bar. Búl boljamdy teristey almaymyz. Sebebi – búghan deyin múnday jaghdaylar bolghan.

Sonymen saylau bolghan son, sayasy opponentter de boluy shart. Qazaqstanda búghan deyin bes ret saylau ótken. Biz eski saylaulardy eske týsireyik... Preziydent Nazarbaevtyng saylaudaghy sayasy opponentteri kimder boldy? Olar qazir ne istep jýr?

1991 jylghy saylau.

Núrsúltan Nazarbaev saylaugha qatysqan jalghyz ýmitker boldy. 98 payyz dauys jighan ol el memleket basqaru isin qolgha aldy. 1991 jyly kýiregen KSRO qúramynda bolghan elderding deninde saylau ótken-di.

1999 jylghy saylau.

Arada segiz jyl ótkende Tәuelsiz Qazaqstan ekinshi saylauyn ótkizdi. Saylau 1999 jyldyng 10 qantarynda ótti.

Núrsúltan Nazarbaev - 81%,

Serikbolsyn Ábdildiyn - 11,9%,

Ghany Qasymov - 4,7%,

Engelis Ghabbasov 0,8 %.

Sayasy opponentter qazir ne istep jýr?

Serikbolsyn Ábdildiyn biyl 82 jasta. Qazir Almatyda túryp jatyr.

Ghany Qasymov qazir Patriottar partiyasynan ketken. Deputat boldy. Ol jaqtan da bayyz tappady. Qazir eks-deputat - belgili bloger. Ara-túra әndetip túrady.

Engelis Ghabbasov dýniyeden qaytqan.

2005 jylghy saylau.

Qazaqstandaghy ýshinshi Preziydent saylauy 2005 jyly 4 jeltoqsanda ótti. Eki mәrte Preziydent bolghan Núrsúltan Nazarbaevtyng búl jolghy qarsylastary - Jarmahan Túyaqbay, Álihan Baymenov, Erasyl Abylqasymov pen Mels Eleusinov boldy.

Núrsúltan Nazarbaev – 91,15%,

Jarmahan Túyaqbay – 6,61%,

Álihan Baymenov – 1,61%,

Erasyl Abylqasymov – 0,34%,

Mels Eleusizov – 0,28%.

Sayasy opponentter qazir ne istep jýr?

Jarmahan Túyaqbay JSDP partiyasyn basqaryp otyr. Tek saylau nauqany kezinde tirilip, basqa uaqta dymyn shygharmaytyn fiktivti partiya - oppozisiya auylynda esepte túr.

Álihan Baymenov qazir Memlekettik qyzmet jónindegi aimatyq komiytetting basqarma tóraghasy.

Erasyl Abylqasymovtyn qayda jýrgeni belgisiz. Keyingi kezderi ol kisige kóripkeldik qasiyet júqqan deydi biletinder.

Mels Eleusinov ekologiya mәselelerimen shúghyldanyp jýr.

2011 jylghy saylau.

Núrsúltan Nazarbaev 2011 jyldyng 3 sәuirinde ótken preziydent saylauyna óz kandidaturasyn taghy úsyndy. Búl saylau merziminen búryn ótti. Búl jolghy bәsekelesteri - Jambyl Ahmetbekov, Ghany Qasymov jәne ómir baqighy ýmitker Mels Eleusizov edi.

Núrsúltan Nazarbaev – 95,55%,

Ghany Qasymov – 1,94%,

Jambyl Ahmetbekov – 1,36%,

Mels Eleusizov – 1,15%.

Sayasy opponentter qazir ne istep jýr?

Núrsúltan Nazarbaevpen birge saylaugha eki mәrte týsken Ghany Qasymov pen ekolog Eleusizovtin qazir ne istep jýrgenin jogharyda aittyq. Qaytalap jatpayyq...

Jambyl Ahmetbekov qazir deputat. Mәjilistegi kommunister partiyasynyng ókili. 2012 jyly Parlamentting Mәjilisine ótken. Sodan beri sol auylda.

Al búl saylaugha "dopusk" ala almaghan ýmitkerler - Serik Saparghali, Qanat Túrageldi jәne Sәlem Óten boldy.

2015 jylghy saylau.

El tarihyndaghy besinshi Preziydent saylauy 2015 jyldyng 26 sәuirinde ótti. Búl jolghy saylauda Preziydent Nazarbaevtyng sayasy opponentteri - Ábilghazy Qúsayynov pen Túrghyn Syzdyqov boldy.

Núrsúltan Nazarbaev – 97,75%,

Túrghyn Syzdyqov – 1,61%,

Ábilghazy Qúsayynov – 0,64%.

Sayasy opponentter qazir ne istep jýr?

Bir qyzyghy búl eki kanditatty el-júrt búryndary mýlde kórmegen edi. Biri - birneshe ret viyse-ministr bolghan, biri - kommunist edi.

Qazir Túrghyn Syzdyqov QR Parlamenti Mәjilisining deputaty. Al Ábilghazy Qúsayynov saylaudan keyin QR Enbek jәne әleumettik qorghau ministrligi janyndaghy Kәsipodaqtar Federasiyasyn basqardy.

Saylaugha týsip, Preziydent bolmaqqa bekigen Ábilghazy Qúsayynovtyng Vikiypediyadaghy ómirbayanyna nazar audardyq. Ábekenning ýlgi tútar sayasatkeri - Núrsúltan Nazarbaev eken. Al hobbii - sayasat dep jazylypty.

Búghan qosa, 2015 jylghy saylaugha Limana Qoyshybaeva deytin kelinshek qatysty. Ol Memlekettik tildi bilmeytindikten, dodagha jiberilgen joq.

Ózin Qazaqstan Músylmandar odaghynyng basshysymyn dep tanystyratyn Múrat Telibekov te Preziydent bolamyn dep shyqty.

Búl joly Mels Eleusizov ózi bas tartty. Aqshasy joq eken.

Búlardyng barlyghy eski ereje boyynsha ózderin-ózderi úsynghan kandidattar edi. Búl saylaulargha "Núr Otan" (eskidegi - Otan), "Aqjol", "Qazaqstan kommunisteri", "Qazaqstan patroittary", "JSDP" partiyalary baq synasqan-dy.

Endigi saylau 2020 jyly dep kýtilude. Saylau sharty da ózgergen. Endi kez kelgen Qazaqstan azamaty saylaugha ýmitker bola almaydy. Búghan qosa, sayasy partiyada mýshelikte boluyng shart. Qazaqstanda túrghanyna 5 jyl bolghan, memlekettik qyzmette, onda da sayasy partiyada mýshelikte bar adam ghana preziydenttikten ýmitkerlerding qataryna enui mýmkin.   Al búl demokratiya qaghidasyna qanshalyqty say?

Biz eski saylaulardy eske týsirip kórdik. 27 jyldan astam ýzdiksiz el basqaryp kele jatqan Núrsúltan Nazarbaevtyng esimi sózsiz tarihta qalady. Ázirding ózinde әlem tarihyndaghy eng úzaq el basqarghan preziydentter tiziminde túrghan,  79 jasqa tolatyn Núrsúltan Ábishúlynyng esimi dәriptelip-aq jatyr. 2020 jyly preziydent Nazarbaev 80 jasqa tolady. Endigi saylaudaghy sayasy opponentter kimder bolmaq? Búl da qyzyq súraq...

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz