Senbi, 23 Qarasha 2024
Alashorda 11202 8 pikir 23 Qantar, 2019 saghat 14:30

«Úrlanghan aimaqtar» hәm ýrey...

Búrynghy 15 odaqtas respublikanyng altauynda Resey 1989-2014 jyldar aralyghynda shartty jәne naqty «úrlanghan aimaqtar» úghymyn ornyqtyrdy. Ári ol jerlerde astyrtyn sayasy jәne ekonomikalyq shpionaj jýrgizuden tayynghan emes. Endi osy «úrlanghan aimaqtargha» ne jatatyna kóz jibereyik.

Moldovodaghy – Tiraspoli, Armeniya bauyryna basqan Ázerbayjandaghy Qarabaq, Gruziyadaghy – Abhaziya men Ontýstik Alaniya (Osetiya), Ukrainadaghy – Qyrym men Janarossiya (Donbas jәne Lugansk), shartty týrde Qazaqstannyng – Shyghysy, Soltýstigi jәne Jetisuy.

Al, orekender Tәjikstandaghy azamattyq soghysqa aralasyp, Tauly Badahshandy jeke elge ainaldyryp, óz biyligin jýrgizuge tyrysqanymen túmsyghy tasqa soghyldy. Olar osy «úrlanghan aimaqtardyn» ishinde Qazaqstannyng – Shyghysy, Soltýstigi jәne Jetisuynan basqasyn qaytaryp, búl orys diplomatiyasynyng TMD kenistigindegi zor jetistigi dep aitudan jalyqpay keledi.

Qazaq jerine kózalartudy qiytúrqygha salyp, jeke túlghalardyng ózdik kózqarasy dep týlkibúlandyqpen ýnemi kóterip keledi. Ári osylaysha qazaqqqa ketken búlardyng barlyghy Resey imperiyasynyng qúramyndaghy jerler dep júrt sanasyna sinirilude. Biraq qazaqtar ózderining de Ózbekstan, Týrkimenstan jәne RF men Qytay aumaghyndaghy «úrlanghan aimaqtary» bar ekenin pash ete bildi. Osy karta qazaqtyng әr ýiinde túrsa biz kóp nәrse útar edik...

Gruziya men Ukraina «Resey úrlanghan» aimaqtaryn týrlishe qaytarudyng jolyna týsti.  Gýrjiler beybit týrde әreket etse, kekildiler kýshke salyp jatyr. Eki elde de «Tartyp alynghan jerler turaly» Zang bar. Ári onda túryp jatqan qarapayym túrghyndardyng qolynda eki elding de tólqújattary bar. Bizding elimizding atalghan aimaqtarynda reseyshil «úiqydaghy tynshylar» (búrynghy KGB qazirgi FSB salpanqúlaqtary) әli qalghuda olar oyansa, oryn alatyn dýniyening betin ary qylsyn.

Resey BAQ Ukraina men Gruziyagha qatysty «Gýrji pyshaghyn artyna jasyrsa, Hohol qanjaryn beline baylauda» dep baybalam salyp keledi. Qazaqtar jayly aitpay-aq qoyalyq.

Ukraina yadrolyq qarudan biz siyaqty bas tartyp, el tútastyghyna kepil berilgen edi. Arty ne boldy? Qazaqty qorqytatyn bir ýrey – dilge bólingen qosdildilik. Bir dildilikke qol jetkizuge biylik 2014 jyly ghana kiristi. «Ruhany janghyru» siyaqty baghdarlamalar ómirge keldi. El Ýkimetining osy qadamynyng baghy ashylysyn deyik!

Ábil-Serik Áliakpar

Abai.kz

 

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377