Birden ashyghyn aitayyn, búl maqalamda janalyq ashayyn dep otyrghan joqpyn. Eldegi oryn alyp jatqan kelensizdikterdi, jónsizdikterdi, asqynyp bara jatqan әleumettik tensizdikterdi qarasha halyq bilip qana qoymay, shekten shyqqan bassyzdyqtardy moyyndarymen kóterip sharasyzdyq tanytyp otyr.

Men, múnayly ólkening bayyrghy túrghyny retinde azdy-kópti múnay-gaz salasynan habardar bolghandyqtan, «qara altyn» óndirisi jóninde óz oi-pikirlerimdi búqaralyq aqparat qúraldarynda talay ret kóterdim. Jazghan-tergenimdi jinaqtap «Múnayym bar – múnym bar» atty kitap ta shyghardym. Biraq, múnayly aimaqtyng halqyna bәri bir eken, «sen tiymesen, men tiymen, badyraq kóz» dep jýre beredi.

Mening kóp jylghy jýrgizgen esebimshe, egemendik alghanan bastap 2015 jylgha deyin tәuelsiz elimizde ata-babalarymnyng bilekting kýshimen, nayzanyng úshymen qorghap keyingi úrpaqqa mirasqa qaldyryp ketken jerinen kem degende bir milliard jarym tonnagha juyq múnay óndirildi (býgingi tanda shamamen barlyghy eki milliard tonnaday «qara altyn» óndirildi deu de negizsiz emes). Búl – fakt. Eger de, qarsylar bolsa, men naqty derektermen dәleldeuge dayynmyn.

Búl halyqty osynday shash-etekten óndirilgen múnaydyng qúny qansha qarjygha baghalanghany (trillion dollardan kem emes deuge әbden bolady), qayda júmsalghany nege oilandyrmaydy? Býgingi zamanda ghalamtordaghy naqty derekterdi eshkimnen jasyra almaysyng (óndirilgen múnaydyng kólemi belgili, әlemdik naryqtaghy «qara altynnyn» ortasha baghasy taghy da belgili emes pe?). Búnday aghyl-tegil dýnie elimizding ekonomikasyn әrtaraptandyrugha nege septigin tiygizbedi? Egerde útymdy da, tiyimdi paydalanghanda damyghan elderding qatarynda bolar edik dep armandaudan basqa amal joq. Osynshama úshan-teniz qazyna baylyqty kimder talan-tarajgha saldy? Qazirgi millardersymaqtar ayaqastynan qalay payda boldy? Aspannan salbyrap týsti me? Al, mening azyp-tozyp jýrisim mynau degendey adamda oitýrtki bolu kerek emes pe? Biylik bolsa olardy tәrbiyelep, mәpelep ósirip osynday dәrejege jetkizdik dep kýlimsireydi. Alghan tәrbiyesinde sharuam joq, biraq, Otanyn tonap, úrlyq-qarlyqpen ainalysqanyn qalay týsinuge bolady?

2000-shy jyldardyng basynda bizding әdiletsiz biylik halyqty ótpeli kezennen ótip jatyrmyz, әli shyday túrynyzdar dep aldarqatty. Búl uәjderi sol kezendegi BAQ-da jazylyp, hattalyp qaldy. Senbesender qaraugha bolady. Sóite túra keybir pysyqaylar úrlyqpen bylghanghan kapitalyn, basqa da tyqqan mýlikterin eki mәrte asyghys ótken legalizasiya (2001, 2006 j.j., yaghny bas ayaghy 4-5 jyldyng ishinde ótkize saldy) nәtiyjesinde zandastyryp, milliarder atanyp shygha keldi. Osy zandastyrular solar ýshin әdeyi úiymdastyrylghan ba dep qalasyn. Sebebi, qara halyqtyng óz problemalary ózderine jetip jatqan kez emes pe? Jalpy әlemdik tәjiriybede  onday ýrdis bar. Biraq bizdegidey opyr-topyr, asyghys ótpeydi. Qalay bolghanda da, búl alayaqtardyng búqara halyqqa jasaghan ozbyrlyqtarynyng aq-qarasyn talap etetin uaqyt әldeqashan jetti. Olardyng istegen qylmystyq әreketteri esh uaqytta keshirilmeydi. Tipti jazagha tartylu uaqyty da eskermeydi. Búl óz qúlqyndaryn oilap, Otanyn tonaghan biyliktegi jebirlerdi jauapqa tartpau el-júrtty qorghaghan babalarymyzdyng әruaqtarynyng aldynda kýnәgha batqandyq. Qarandarshy, osynday adam sengisiz mol baylyqty (jyl sayyn 80 mln. tonnanyng shamasynda múnay óndiriledi, bir barreli 147 dollargha deyin sharyqtap, qazynamyzdy toltyrdy) iygerip otyrghan eldegi bassyzdyq.

Endi byltyrghy jylghy qarasha aiynda mәjiliste ótken ýkimet saghatyndaghy enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministri Mәdina Ábilqasymovanyng aitqan derekterine ýnilip kóreyikshi. Elimizde halyqtyng 4,7 payyzy - 504 myng adam kedeylik sheginde ómir sýredi jәne olardyng әrbirine atauly әleumettik kómek retinde memleketten aiyna 14 myng tengege deyin aqsha tólenedi («DAT» gazeti, 8.11.2018 j.). Qalaysha ishing órtenbeydi? Múnaydan týsetin qarajatty shamalap bolsa da bilemiz ghoy. Qayda? Tap osy ministr hanymnyng uәjderi ózegimdi órtep, namysyma tiydi desem artyq aitpaghan bolarmyn. Ózim jýregime ota jasatyp qinalyp jýr edim, onysy «jyghylghangha júdyryq» boldy. On tórt myng tengeden kómek berildi dep auyzdary qisaymay qalay aitady? Sonda deymin-au, adamnyng týsine kiretin mol dýniyeni (múnay-gazdan basqasyn bylay qoyghanda) azghantay halyqqa jetkize almaytynday búl biylikke ne kýn tudy? Qarap otyrsaq, qazirde ekonomikasy onyp túrmaghan Italiya elinde kedeyshilik shegi retinde beriletin jәrdemaqy 780 evro, «sanksiyamen» baylanghan kórshimiz Reseyde 300 dollar. Al bizding memlekettegi ótken jylghy atauly әleumettik kómek retinde tólengen mardymsyz tengeni sol mezettegi dollar baghamyna shaqqanda 38-40 kók qaghazdyng shamasynda. Búdan artyq qanday qorlyq kerek?

Búryndary elimizde 5 payyzdyng tónireginde júmyssyz bar deytin edi, endi onday derekterdi biylik aitudy qoyghan. Sebebi kedey-kepshigining ózi bes payyzgha jaqyndady. Júmyssyzdar qatary kýnnen kýnge kóbeyip, olargha ózin-ózi asyraytyndar qosylyp (búlardy da júmyssyz sanatyna qosugha әbden bolady), jalpy alghanda barlyghynyng qarasy 30-40 payyzdy jobalap qaldy. Búl neni kórsetedi? Búl, halyqtyng әleumettik-túrmystyq jaghdayy nasharlap, kýneltisi qúldyrap barady degen sóz. Qúldyramaghanda ne istesin, múnay-gaz óndirisining 40 payyzgha juyghyn Qytay iyelense, altyn men uran óndirisining aksiyalaryn Reseyding jekemenshik kompaniyalary satyp alyp jatsa. Búl faktiler tek berjaghy ghana. Altyn demekshi, keybir mamandardyng pikirinshe aldaghy jyldary altynnyng qadir-qasiyeti artyp, búl qúndy dýniyeden qomaqty qor jinaghandardyng aty ozatyn kórinedi.

Aqparat qúraldaryna ýnilsek, Qazaq elining qorynda ótken jylghy derek boyynsha bar bolghany 342 tonna altyn bar, naryqtaghy qúny memleketimizding jarty jyldyq budjetine de jetpeytin kórinedi (múnay qoryndaghy qarajattyng jetisip túrghany da shamaly). Al, alpauyt elderding qorlarynda altyn myndaghan tonnamen ólshenedi. Mysaly, Amerika Qúrama Shtattarynyng qorynda 8 myng tonnadan astam altyn bar dep kórsetedi derekkóz («Jas Alash», 22.11.2018 j). Bizding biylik bolsa kerisinshe altyn ken oryndaryn sauda-sattyqqa saluda. Búny qalay týsinuge bolady? 200-ge tarta altyn kenishterimizding birqatarynyng aksiyalaryn soltýstik kórshimizding bay-manaptary iyelenude. Endi kelip ishing qalay auyrmaydy? Myna týrimizben qaytip altyn qorymyzdy kóbeytemiz? Myna baghytpen qara halyqtyng túrmysy qalay kógersin? Ekonomikasy damyghan batys elderindegi kedey-kepshikterining qartayghan shaghynda alatyn zeynetaqysynyng ózi bizding qarttargha arman bolyp túr. Olardyng jarly-jaqybaylarynyng ózderi el qatarly zeynetaqy alyp ómir sýredi.

Endi qarandarshy, «DAT» gazetindegi (29.11.2018 j.) mәlimetter biz qúsghan paqyrlardy týn úiqysynan aiyrady. Jer kólemi Qazaq elining bir aimaghymen para-par Daniya memleketi (osy batys elining baylyghyn Qazaqstanmen salystyrugha kele me?) kedeylerine 2800 dollar kóleminde zeynetaqy tólese, Finlyandiya – 1900 dollar, Norvegiya – 1550 dollar, Izraili – 1350 dollar, Germaniya – 1200 dollar beredi. Ári qaray tizbektey bersek auzymyzdan su aghyp, qan qysymymyz kóterilip, jýrekke salmaq týsiremiz. Mine әdildik qayda jatyr! Bizding eldegi kedey-kepshikter ólip-talyp zeynet jasyna jetkende 50-60 myng tenge tónireginde zeynetaqymen qanaghattanady. Onda da enbek ótiling jetinkiremeydi, zeynet qorynda jinaghyng joq dep әlekteydi. Júmyssyz beysharalarda jinaq qaydan bolsyn?!. Songhy jyldary bizding biylikting әdetke ainaldyrghan janalyghy jyl sayyn zeynetaqyny 7-8 payyzgha ósirip, búqara halyqty aldarqatu. Yaghni, «itke sýiek tastaghanday» aldamshy tiyn-tebenge mәz bolamyz. Osynday mardymsyz aqshagha mәz bolyp jýrgenimizde, biyliktegi toyymsyzdar jekeshelendiruding ekinshi kezeni dep jeleuletip strategiyalyq manyzdy ónerkәsip oryndaryn qúlqyndaryna qylghytu ýshin jantalasuda. Qarandarshy, «QazMúnayGaz», «Qazaqstan Temir Joly», «KazAtomProm» (qúramynda MAEK te bar) t.b. elding tirshiligine qajetti nysandar.

Búl qular, osy kompaniyalardyng aksiyalaryn sheteldik investorlar satyp alady, sóitip qarjygha kenelemiz dep qara halyqtyng basyn ainaldyruda. Investor dese Qytay men Reseydi aityp halyqty jarylqamaq, tipti shyndyqty býrkemelep, nandyrmaq. Meninshe qytay dep jýrgender ózimizding úry sheneunikterimizding kólenkeleri, yaghny «Gonkong» aimaghynda jasyryn atpen tirkelgen kompaniyalary barlar. Búl әkki úry-qarylar batystaghy baylyqtaryn shyghys Aziyadaghy damyghan elderge audaryp ústauy ol jaqtaghy tergeu-tekseristerding kýsheyip bara jatqanynan qoryqqany. Qúdaydyng aldynda qúnyker bolsamda aitayyn, bizding elge deni dúrys, yaghny adal investorlar kelmeydi. Sebebi, bylyq-shylyqqa olar qoldaryn bylghamaydy. Taghy da qaytalaymyn, qytay dep jýrgen investorlardyng kópshiligi ózimizding kәnigi alayaqtar. Yaghni, Otanynan úrlaghan kapitalyn óz eline keri әkelip jaratyp jýrgen. Olar shet jerlerdegi tyqqan aqshalaryn «investisiya» esebinde qazirgi ótip jatqan jekeshelendiru nauqanyna tartyp, óz sybaghalaryn alyp qaludy kózdeydi. Áytpese, jogharyda kórsetilgen «jilikting basynday» demekshi, milliardttaghan qarjy túratyn kompaniyalardyng aksiyalaryn kim kóringen kók attygha kózderi qiyp qalay satady? Oilanynyzdarshy? Bizding eldegi sauda-sattyqtyng mәn jayy belgili emes pe? Songhy kezderi tym qytayshyl bolyp kettik, tipti qytay tilin ýireninder degende de bir gәp bar. Ol bólek әngime.

Aytpaqshy, sauda-sattyq demekshi, 1997 jyly «Manghystaumúnaygaz» jekeshelendirip, aksiyalaryn indoneziyalyq investor «Sentral Aziya Petroleum-LTD» kompaniyasy satyp aldy dep jergilikti halyqty bir shulatty. Biraq, manghystaulyqtar kompaniyanyng diyrektorlar kenesining tóraghasy Rashid Sarsenovtan basqa indoneziyalyq basshy-qosshylardy kórgen joq. Dúrysynda satyp alghan qojayyn óz dýniyesin rettemeytin be edi? Qalay bolghanda da, kim iyelense de Manghystau halqyna obal jasady. Olay dep qalay aitpaymyn, aimaq óndirisining kýre tamyry sanalatyn kәsiporyndy iygerilmegen qorymen jekege ótkizip alsa. Sodan 2000-shy jyldyng ortasynan bastap «MMG» birneshe ret saudagha týsip, talaylardyng qoyyn-qonyshyn dollarmen toltyrdy. Eng sonynda qytaylarmen auyz jalasyp kezekpen basqaratyn boldy. Búl jerde de bir kiltipan bar siyaqty. Sirә, sauda ainalasyndaghy kelisimsharttardy kórmey búl ómirden ótetin bolarmyz (osy qújattardyng ashyqtyghyn talap etu, dau-damaygha súranyp-aq túr). Alghashqy saudagha týskende «MMG» kompaniyasynyng qúny barlyq «aktiyv-pasivterimen» 300 mln. dollargha juyq qarjygha baghalanghany kezinde BAQ-ta talay jyr boldy (sol kezdegi kiris ministri Zeynolla Kәkimjanovtyng derekteri biraz mәselening betin aiday qyldy.).

Sonday-aq «Qarajanbasmúnay» kәsiporny jekeshelengennen keyin qoldan-qolgha ótip sauda-sattyqtyng kórigin qyzdyryp, aqyrynda qytaymen bólisti. Búl kәsiporynnyng da qayta-qayta saudagha týsui de jaydan-jay emes. Mine bizding eldegi saudanyng siqy. Kórdinder me, tek qytaymen ghana auyz jalasyp jatamyz. Qytaysyz múnay-gaz óndire almaytyn kýige jettik pe? (qazaqtar patshalyq Resey kezinde de, sonau 1911 j. bastap Dossor, Maqat kenishterinde múnay óndirudi iygergen joq pa?!). Búl neni bildiredi? Mening jalghan investorlar dep shyryldaytynym beker emes-au. Sóitip barlyq dýniye-baylyghymyzdy qytaymen bylyqtyryp kýn kóretindey basymyzgha ne kýn tudy? Áriyne, qarjy tapshylyghyna silteytinder bar, búl mәsele «medalidin» bir jaghy ghana. Jalpy bizding biylikting ústanymy múnayly ólkelerding baylyghyn jergilikti túrghyndargha búiyrtpau, qaytken kýnde de jekege ótkizip, ózderining iyelikterinen shygharmau. Mysaly, biylik әnebir jyldary «Uzenmúnaygaz» ben «Embimúnaygazdy» qosyp «Qazmúnaygaz» Barlau Óndiru» aksionerlik qoghamyn qúrdy. Sol uaqytta Janaózen qalasynda birqatar jiyndar ótip, búl jana qúrylymgha qarsy sharalar ótti. Biylik bolsa bәri dúrys bolady, qalanyng әleumettik-túrmystyq jaghdayy jaqsarady, múnayshylardyng tabystary ósip, kýneltisi ózgeredi dep aldarqatty. Bәribir halyqty tyndaghan eshkim bolghan joq, biylik óz degenderin istedi. Arty ne boldy? «Qazmúnaygaz» BÓ» qúrylghannan keyin, kóp úzamay osy kompaniyanyng birshama aksiyalary London qor birjasynda satyla bastady. «Baqsaq baqa eken» demekshi, biylikting әu bastan oilaghan maqsaty jyl sayyn milliondaghan tonna «qara altyn» beretin kәsiporyndardyng aksiyalaryn jekege ótkizu eken. Jekemenshikke óte bastaghannan keyin múnayshylardyng hal-ahualy nasharlap, arty mitingi, ashtyq jariyalaugha úlasyp, qandy qyrghyngha soqtyrdy. Aqparat kózderi kórsetkendey, sauda-sattyqtyng ainalasynda múnay barondarymen qatar qytaydyng qúlaghy qyltiyady. Áyteuir, qay sauda da qytay jýredi. Búl sonda ne júmbaq? Onyng ýstine naqty derekterdi bilu bizde «qúpiya» ghoy. Býgingi kýni búl kompaniyanyng bar-joghy belgisiz (keybir derekterde taratylyp, jabylyp tynghanday) jәne aksiyalaryn kimder iyelendi, týpki qojayyndary kimder, bәri-bәri jabyq. Endi últtyq dep jýrgen «QazMúnayGaz» kompaniyasynyng aksiyalary saudagha týsude.

Myna baghytpen bolashaghymyz búlynghyr bolmay qaytedi? El bolyp, býkil júrtshylyq bolyp, jyry kóp jekeshelendiruding jón-josyghyn bilgenge ne jetsn. Múnay-gaz salasyndaghy ótken-ketken jәne basqa da el ekonomikasy ýshin manyzdy sanalatyn nysandargha qatysty kontraktilerding ashyqtyghyn talap etetin uaqyt pisip jetildi dep esepteymin jәne sol talapty barsha halyq bolyp qoldaugha shaqyramyn. Qazaqta «eshten kesh jaqsy» demeytin be edi. Úiqydan oyanatyn uaqyt jetken joq pa? Jalyp, 90-shy jyldardyng ayaghyna qaray Qazaq elindegi ótken jappay jekeshelendirudi sheteldik basylymdar búryn-sondy eshbir elde bolyp kórmegen, óte las, adam aitqysyz soraqylyq dep kórsetken. Qalay senbeysin? Tek qana bir mysal keltireyik. Tórt-týlik mal ósirip kýneltken qazakende 40 mln-day qoy talan-tarajgha týsip, bar bolghany 10 mln. bas qalghan. Jer jútyp qoydy ma? Endi senbey kór. Álem elderining ekonomikasyndaghy menshiktik qatynastargha zer salyp qarayyqshy. Bizding el kóp jyrlaytyn Qytay ekonomikasynyng 96 payyzy memlekettik, AQSh-ta 51 payyz bolsa, Angliyada 56 payyz memleket qaramaghynda. Keybir elderde, atap aitqanda Fransiyada sheteldikterding egelik etuine tek qana el parlamentining rúqsaty kerek eken. Mine, eldik mýddeni osylay qorghau kerek. Bizde she? Al Qazaq eline keletin bolsaq ekonomikasynyng 96 payyzy býgingi uaqytta jeke menshikke ainalyp otyr («DAT», № 43, 29.11.2018 j.). Qytayda kerisinshe osynshama ýles memleket iyeliginde. Sonda Qytaydan tartylyp jatqan aqsha-qarajat «investisiya» olardyng memlekettik kompaniyalaryniki bolghany ma? Álde basqa «júmbaq» bar ma? Endi memleket menshiginde qalghan azdy-kópti el ýshin manyzdy nysandardy jekeshelendiru bastalyp ketti.

Sonda memlekette ne qaldy, halqyn qalay asyraydy? Búqara halyq aldyn oilap ta, boljap ta otyrghan joq, kýndelikti tirshiligimen әure. Sonday kýige týsirip qoysa qaytesing endi. Biyliktegiler bolsa bar dýniyemizdi jekeshelendirip alyp, endi damyghan 30 elding qataryna qosylamyz dep shalqayady (kózge ilinetin paydaly nysandardyng bәri solardyng iyeliginde). 20-30 jyldan keyin býginde ósip kele jatqan bala-shaghalarymyz  olardyng oryssha shýldirleytin múragerlerine qúl bolmasyna kim kepil? Myna baghytpen, myna sayasatpen elimizde bara-bara oryssha shýldirlemeytin adam qalmaytyn shyghar. Ótken jyldyng ayaghyndaghy Fransiya elindegi aiqay-shu ekonomikalyq-әleumettik jaghdaydan tughan joq pa? Negizinen janar-jagharmaygha qatysty salyqtyng kóterilui, enbek aqynyng jetkiliksizdigi t.b. mәseleler de joq emes. Jekening aty jeke dep nege qaqsaymyz? Baylardyng qaltalarynan onaylyqpen aqshasyn shygharu qiynyng qiyny ekenin ózderinde bilesinder. Uaqyt degen zulap óte shyghady. Kýni erteng úrpaqtarymyz júmys izdep sabylady. Qayda barady?

Eldi tonap bayyghan ózimizding alayaqtardyng izbasarlarynyng qol astyna barady. Kýmәndaryng bolsa aityndar, jauabyn bereyin. Ótken jyly qarasha aiynyng ayaghynda «DAT» gazetinde (№43, 29.11.2018 j.) elge tanymal ekonomist Aydar Seyt-qoja Seydaliyevting «Blesk y Niysheta Kazahstana ily K voprosu  o rassloeniy sosiuma» atty maqalasy jariyalandy. Elimizdegi ekonomikalyq jaghdaydy, halyqtyng әleumettik-túrmystyq ahualyn dóp basyp, naqty derekter keltirgen. Maqalany oqyp otyrsang eldegi statderekterge senuden qalady ekensin. Sol uaqyttan beri birshama mezgil ótti, biylik lәm-mim dep auyz ashpady. Álde qarsy uәj aitatyn dәlelderi joq pa? Mine, jappay jekeshelendiru saldarynyng halyqqa tiygizgen qayghy-qasireti. Osy nauqannyng saldarynan, yaghny óndiris oshaqtary jeke menshikke ótkennen keyin, elimizde túrmys tauqymetining kýizelisinen kedey-kepshik qalyptasa bastady (biylikting resmy derekterinde 405 myng adam, әleumettik salany zertteytin mamandardyng esebinshe 850-900 myng adam, BÚÚ t.b. sheteldik qarjy instituttarynyng boljamynsha 2,5 mln. adam bar kórinedi). Qayghyrmaghanda qaytedi, elimizdegi eng tómengi kýnkóris dengeyine tólenetin qarjy bar-joghy 42 myng tenge bolsa (búl somanyng jartysynday aqsha túrmysy tómen, yaghny jarly-jaqybaylargha tólenedi). Qay jyrtyghyna jetkizedi? Negizinde, jogharyda kórsetilgen somanyng tónireginde kedey-kepshigi bar, júmyssyzdar bar, barlyghy 1,3 mln. adam qamtylady eken.

Búl jyry kóp jekeshelendiruding kesirinen eldegi barlyq telearnalar jeke menshikke ótip, biylikting sayasatyn «uralatyp», qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghanday zaman tudyrady. Odan qalsa, bay-baghlandardyng jetistikterin dәripteydi, әiteuir olargha shang tiygizbeydi. Keyde jerigip ketedi ekensin. «31 arna» degen bar, arasynda keshki janalyqtaryn tyndaysyn-au. Tyndaghan qúrly kijinip bolasyn, nege janalyqtardy memlekettik tilden bastamaydy dep. Búl arna qazaq memleketining shanyraghyn syilamaytyn bolghanyma? Bankterdi alsaq, qyz-kýieulerding joly bolyp túr. Ana bank Esimovtyng kýieubalasyniki, myna bank  Tasmaghambetovting kýieubalasy degendey. Taghy-taghysyn el ishinde shúbyrtyp aityp jýredi. Olar bankke ie bolatynday kapitaldy qalay jinady? Qaydan qarjy jinady? Ómir derekterine qarap otyrsang kýni keshe jogharghy oqu oryndaryn bitirip, el qatarly júmystaryn bastaghan azamattar. Bank desek, elimizding milliondaghan túrghyndarynyng alghan nesiyesin jaba almay qinalyp jýrgeni esimizge týsedi. Sonymen shendi-shekpendilerimiz paydagha asatyn barlyq dýniye-mýlikterdi bank, telearnalardy jekeshelendirip alyp, óz oilaghandaryn istep jympiyp otyr? Keyde kógildir ekrannan olardyng yrqyldaghan eriksiz kýlkilerinen bir týrli jaghymsyz keyip bayqaysyn. Ekonomikalyq menshiktik qatynastargha baylanysty jogharyda kórsetkenimdey, Fransiya memleketinde sheteldikterding egelik etuine tek qana el parlamentining rúqsaty kerek eken.

Al bizding halyq qalaulylarymyz bolsa eldegi ekonomikalyq, әleumettik-túrmystyq jaghdaydy kórip-bilip otyrsa da jaq ashpaydy.  Jappay jekeshelendiru nauqanynyng halyqqa tiygizgen ziyanyn týsinedi. Biraq memlekettik mýddeni qorghaugha kelgende qauqarsyzdyq tanytady. Aldynghy jyldary baspasózde jariyalanghan «Panamageyt» materialdary t.b. ofshorlyq aimaqtardaghy bizding elimizden úrlyq jolmen shetel asqan qarjy-qarajat jónindegi derekterge baylanysty auyzdaryn ashpady (búlardyng ishinde ministrler, alpauyt kompaniyalardyng top-menedjirleri, tipti deputattardyng ózderi de, baldary da joq emes). Mine, osy faktilerding aq-qarasyn ashugha belsendilik tanytpady. Nege? Anajyly jer mәselesi kóterilip, el miytingilep jatqanda, Jer anany qorghaugha qatysty auyzdaryn ashpady, biren-sarany bolmasa. El ishinde halyq qalaulylary jóninde gu-gu әngime kóp. Bizding deputtardy «quyrshaq» atandyryp qoyghan. Parlament otyrystaryn spektakli kórip jýrgendey әserleydi. Sonda búl deputattardy saylauda kimder qoldap, kimder qolpashtap jýr? Búqara halyq pa?Saylau demekshi, ótken jyly Armeniyanyng biyligi auysyp, qayta saylau bolghanda, osy elding búrynghy biylik partiyasy 4,7 payyz dauys jinap Parlamentke ótpey qaldy. Al biylikke jana kelgen N. Pashinyanyng jaqtastary 70 payyz dauys alyp, memleketti basqarudy qolgha aldy. Búghan deyin biylik qúrghan partiya búrynghy saylaularda bәigening aldyn  bermey jýrgen bolatyn. Sýringende onbay sýrindi. Mine әdil saylau osylay ótedi. Bizge de keregi osy emes pe? Birin aityp,birine ketemiz-au. Shynynda da jekeshelendiruding elge әkelgen ziyany esinnen ketpeydi eken.

Baspasóz derekterine sýiensek, tәuelsizdik jyldary elimizden 200 mlrd. dollar shetel asqan, qaysibir basylymdarda odanda kóp. Jekeshelendiruding paydasyn kórgenderdinshetel asyrghan aram aqshalary jónindegi batystyng keybir bankterindegi mәlimetterge jýgineyik. «DAT» gazetinde kórsetkendey, ShveysariyanynCredit Suisse bankisining derekterine qaraghanda Qazaq elining 6000 myng azamatynyng әrbiruining kem degende 1 (bir) millionnan joghary, al 162 azamattyng eng az degende 50 mln. dollardan kóp qarjysy saqtalghan. Búl kózge ilingen bir fakt ghana. Halyqaralyq tәuelsiz jurnalister qauymy qanshama búnday derekterdi jazyp jatyr, ony bәring bilesinder. Búghan endi «Forbs» jurnalynyng tizimine engen 5-6 alayaq milliarderlerding kapitalyn qosyndar (búlar, 2008-2009 j.j. әlemdik ekonomikada daghdarys dep shulap jatqanda milliarder atandy. Qalay?). Osy faktiler biraz jaytty anghartatyny kózge úryp túrghan joq pa? Mine, qazaqtyng qanyn tespey sorghandar dep osylardy aitugha әbden bolady.Sheteldikter, milliarder atanu ýshin biraz jyldar sabylyp enbek etip, óndiristerde janalyqtar ashyp, ónimderin shartarapqa ótkizip, yaghny qarjysyn eselep kóbeytip baryp bay-baghlan qataryna enedi. Bizde qalay, aityndarshy әdildigin? Bir qaraket kerek emes pe? Sondyqtan mening jeke pikirim tómendegidey. Biyliktegi óz qúlqyndaryn oilaghan jemqorlardy,bar dýniye-mýlkimizdi talan-tarangha salyp, óz Otanyn tonaghan shendi-shekpendilerimizdi, el mýddesin qorghaugha arasha týspegen halyq qalaulylaryn jәne olardyng túqymdaryn da jeti atasyna deyin memlekettik lauazymdy qyzmetterge, uәkiletti saylanbaly organdargha jolatpau kerek. Olardyng esimderin Qazaq elining «qara tarihyn» dayyndap, qara әrippen oiyp túryp jazu kerek-aq. Jәne de zaman týzelgende mekteptegi oqu baghdarlamasyna engizilip, keyingi úrpaqqa ómirlik sabaq bolghany dúrys. Jazylatyn material jetkilikti. Qolgha alatyn azamattar tabylar. Bәri kelisip túrghanday, býgingi kýnderi «Ruhany janghyru», «Úly dalanyng jeti qyry» dep eldi shulatyp jatyrmyz. Bәri oryndy, bәri dúrys.

Ótken tarihty tiriletkenge ne jetsin. Biraq ashqúrsaq halqymyz iship jeytin tamaghyn ýnemdeuge kóship, ólmesting әreketin etude (qymbatshylyq alqymdarynan qysyp kýnnen-kýnge jaylap bara jatsa, endi ne isteydi?). Jogharyda kórsetkenimizdey, 42 myng tengemen jarly-jaqybaylar qaytip kýn kóredi. Osy tiyn-tebenge adam toyyp tamaq ishe me, aityndarshy? Ashqúrsaq bolmaghanda endi ne dep týsindiruge bolady. Basqa janghyratyn ózekti mәseleler joq pa? Mәselen, 27 jyldyq tәuelsizdigin toylaghan elde memlekettik til dep dardaysynyp aitatyn tilimiz esikten alshang basyp kire almay, kýni býginge deyin bosaghada syghalap túrsa. Qalay ishing órtenbeydi? Ýkimet otyrystarynda 99 payyz qazaqtar otyryp memlekettik tildi qorlap oryssha shýldirlese. Keyde janyng auyrady, qay baghytqa ketip bara jatqanymyzdy týsinbey. Ou, әr nәrsening sheti, shegi bolu kerek emes pe? Memleket qúraushy últtyng tili óz ornyn tabatyn uaqyt kelgen joq pa? Memlekettik tilding qoldanu ayasyn terendetip, sheteldik elshilikterding josparly júmystarymen is qaghazdaryn jýrgizuden bastasa qúba-qúp bolar edi. Eldikti kórsetuding naghyz ýlgisi osylay boluy kerek. Sóitip janghyrudy memlekettik tilimizden bastaghan abzal.

Alash alystary birinshi kezekte tildi qúrmettegen, nege ónege almasqa? Jalpy bizge Alash qayratkerlerining últtyq iydeologiyasy jónindegi tújyrymdamalary jetispey túr. Áli de kesh emes. Elimizde mekendeytin halyqtardy memlekettik til ayasynda toptastyryp, ortaq ýiimizde til tabysyp, syilasqangha ne jetsin. Tilge degen qúrmetting bir-birimizge senim úyalatynyn týsindiru óte-móte qajet-aq. Qazaq elinde tuyp-ósip bir auyz sóilem aitalmau, qazaqtyng qadir-qasiyetin mensinbeushilik dep aitugha әbden bolady. Mening boljamymsha, býgingi kýni jergilikti halyqtyng payyzdyq kórsetkishi 75-80 shamasynda. Songhy 4-5 jylda qyrkýiek aiynda jyl sayyn birinshi synypqa baratyn býldirshenderding sany 400 mynnan asady, sonyng 80-90 payyzy qara kózder. Búl neni bildiredi. Búl fakt, búdan bes – alty jyldan beri elimizde ómirge jyl sayyn jarty milliongha juyq sәbiyler keletinin rastaydy. Sonda osy jyldardyng ishinde qazaghymnyng kem degende 1,5 mln. adamgha kóbeygenin topshylaugha bolady. Naqtyraq bilgimiz kelse, sol jyldardaghy qyrkýiek aiyndaghy aqparat kózderine ýnilip qaraugha bolady. Sebebi, birinshi synypqa barghan baldar ýshin bәlen synyp, týgen synyp ashyldy dep, tipti bir mektepte 10-15 snypytyng ashylghanyn jariyalap shýiinshilip jatatynymyz bar. Qalay bolghanda, qazaqtardyng sany halqymyzdyng men mejelep kórsetken 75-80 payyzdyng aralyghynda dep aitu negizsiz emes.

Sonymen janghyrtatyn, eske týsiretin dýniyeler bizde az ba? Jazyqsyz japa shekken ata-babalaryna qoldan jasalghan asharshylyqty úiymdastyrdy dep Reseydi aiyptaghan Ukraina memleketindey nege bolmaymyz? Ótken jyldyng ayaghynda AQSh Kongresi 1932-1933 j.j. sol eldegi asharshylyqty «Genosiyd» dep tanyp sheshim aldy. Biz nege órkeniyetti elderdegidey jazyqsyz qyrylghan ata-babalarymyz ýshin ótemaqy talap etpeymiz (mәsele ótemaqyda emes, olardyng kórsetken qorlyghynda)? Sudyng da súrauy bar emes pe? Jalpy otarsyzdanu sayasatyn jýrgizetin uaqyt jetken joq pa?!. Otarlyq sanadan qútylmay esh uaqytta kógermeymiz? Qazaq eli ótken jeltoqsan aiyndaghy merekemizde tәuelsizdigimizding 27 jyldyghyn toylap, teledidarda tanertennen keshke deyin әnshi-dumanshylardy shulattyryp qoydy. «Jeltoqsannyng yzghyryghy» olardyng milaryna kirip shyqpady. Jazyqsyz ómirden ozghan әruaqtardy tynyshyna jatqyzbady. 1986 jylghy jeltoqsan kóterilisinde qanshama bozdaqtarymyz qyrshynnan qiyldy. Sonday-aq, 2011 jyly Janaózen qalasyndaghy qyrghynda da qayghyly qasiretke tap bolyp, kóz júmghandar az emes.

Qamysbay BESINBERGENÚLY,

Abai.kz