Gazetter dәlelsiz sózdi nege jariyalaydy?
Qúrmetti Abai.kz újymy! Men – birneshe jyldan beri sizderding portaldyng túraqty oqyrmanymyn. Esimim – Gýlnaziya. Jalpy, gazette jazylghan maqaladaghy avtor pikirine redaksiya kózqarasyn bildirmeydi delingen. Degenmen, gazette jazylghan jayttar basqalardyn, naqty aitqanda, әldebir keyipkerding artynda qalghan úrpaqtarynyng namysyna tiyetin bolsa, redaksiya jauap bermeydi eken dep, qoya salugha bola ma?
Endi aitar oiyma kelsem, 2018 jyldyng 14 jeltoqsanynda «Amankeldi arayy» gazetining №44-nómerinde «Qarapayym ana quanyshy» atty maqala jariyalanghan. Onda Janyl Múqanqyzy jәne onyng әkesi jayly jazylghan. Sol maqalada adamdardyng pikiri alynghan eken. Mәselen, Múqan әkemizdi maqtau ýshin Eset Beysenov esimdi túrghyndy sóiletken. Ol ózining әkesi aitqan qylyp bylay deydi: «Múqan aqsaqaldyng Qapar degen inisi bolghan. Ol kisi óte momyn edi, zav.ferma bolatyn, birde Qapar abaqtygha jabylyp qalyp, ony Múqan aqsaqal T.Badambaev degen audan basshysyna kirip, bosatyp alypty».
Yaghni, birinshiden Qapar әkemdi óte momyn, qolynan is kelmeytin adam retinde kórsetken.
1905 jyly tughan, jastayynan enbekke aralasqan elge aghayyngha adal, qamqor bolghan kisi Qapar әkemning adaldyghy jayly el arasynda anyzdar jeterlik. Ómirining bәrin osy eldi órkendetuge arnaghan. 1966 jylgha deyin kolhoz, sovhoz júmystarynda basshy bolghan, demalys jasyna jetkenge deyin, «Krupskaya» sovhozynda jylqy fermasynyng mengerushisi bolghan. Osynday adamdy búlay sóz etuding ózi artyq.
Ekinshiden, Abaqtygha týsken degen ne sóz? Ol kisi ómirinde onday jaghdaydy basynan ótkizgen emes. Bolmaghandy boldy dep, gazetke jazu, yaghny tasqa qashau әdilettilik pe?
Ýshinshiden, gazetting sózi - tariyh. Audandyq gazet bolsa da, búl jýzdegen jyldar boyy saqtalyp qalady. Mynany oqyghan keyingi úrpaq ne oilaydy? Basylym basshylary shynayy tariyhqa qiyanat jasap otyrghandaryn bile me?
Bireudi maqtaghysy kelse, sóz kóp qoy, qazir ol kisilerdi biletin adamdar az. Tek 40-shy jyldan bastap tughan adamdardy sóiletipti. Olar 1905 jyly tughan mening әkemdi qaydan biledi? Bilmegen adamy jayly búlay sóilep, ony gazetke bastyru dúrys emes.
Birde Qaldy degen kisini mektep oqushylarymen kezdesuge shaqyrghanmyn. Sol kezdesude bylay dep aityp edi: «Shirkin, myna Gýlnaziya apaylarynnyng әkesi Qapar aghanyng enbekqorlyghy, adaldyghy, aqkónildigi qanday edi, nege sonday túlghalarymyz aitylyp-jazylmaydy. Bizdiki jay ghoy, sol kisilerden alghan tәjiriybemiz az», - dep әngimelep berip edi.
Men әlgi maqalany oqyp shyqqannan keyin, ózimdi ústap, biraz uaqyt ótkizip aldym, búryndary gazet betinen keybir kónilge qonbaytyn әngimelerdi kórip, oqyp jýrsek te eshteme demeytin edik. Osy joly aitpasqa bolmady.
Renjip, qolyma qalam alyp, sizderge jýginip otyrghan sebebim osy. Búl maqalada aitylghan derek shymqay ótirik. Bireuding syrtynan ótirik sóiletuge bola ma?
Árbir jazylghan jayttyng artynda kisi bar. Ózi joq bolsa da úrpaghy bar. Biz de osy audangha ósip-ónip sol әkening salyp ketken jolymen, bergen tәrbiyesimen bar ómirimizdi úrpaq tәrbiyesine arnaghan adal janbyz. Ákemimdi maqtan etemiz.
Gýlnaziya qajy Qaparqyzy, Amankeldi audany
Abai.kz