Bizding әz Jәnibek hanymyz qan maydanda arpalysyp jýrgende Mәskeu knyazi III Ivan iydeologiyamen ainalysty. Biraq múny knyazdyng ózi emes, Filofey  degen shirkeu qyzmetshisi tyndyrdy. Endi qyzyqty qaranyz, әlgi dindar mynaday ertegi oilap tauypty. 

Aqyrzaman bolghansha әlemde ýsh Rim bolady eken.

Birinshi Rim – “mәngilik qala”. Biraq onyng týbine Edil bastaghan ghúndar jetti.

Demek mәngilik emes!

Ekinshi Rim -  Konstantinopoli. Múny da kóshpendi Osman týrikteri qúlatty.

Demek búl da mәngilik emes!

Senesiz be, «Ýshinshi Riym» degen de bar eken. Aldynghy eki Rim endi týsinikti. Ekeui de imperiyalyq dәuirding jemisi. Al «Ýshinshi Riym»...

Sóitsek «Ýshinshi Riym» – Mәskeu eken. Filofeyding aituynsha búl aqyrzamangha deyin túratyn songhy Riym. Biraq búl ertegige kim senedi? Europada atynan at ýrketin Vena, Pariyj, London sekildi «alyptar» túrghanda soltýstikte qar basyp jatqan  Mәskeudi “Ýshinshi Riym” dep jariyalau esi dúrys adamnyng isi me? Ony qoya bershi, eki kýnning birinde Qazan men Ýlken Ordadan tayaq jep, Qyrymgha salyq tólep otyrghan Mәskeu qalaysha múnday dәrejeni iyelenbek?

Jaqsy, búl sayasy jaghday delik. Al sol kezdegi Mәskeuding ekonomikasy, әleumettik jaghdayy, halqynyng túrmysy, bylaysha aitqanda ómir sýru dengeyi Europadaghy Vena, London, Parijben salystyrugha kele me ózi? Siz shataspanyz. Ol tek bizdin, aziattardyng kózimen qaraghanda – «Mәskeu». Al Europanyng dengeyinde...

Sóitsek, ertegini de dúrystap aita bilseng odan tarih jasaugha bolady eken. Álgi Filofey degen dindardyng oilap tapqan iydeyasyn qaranyz.

Búl ertegige Mәskeuding mújyqtaryn sendiru ýshin III Ivan Vizantiyanyng songhy imperatory Konstantin XI Paleologtyng tuysy Sofiya Paleologty  qatyn etip aluy kerek.  Búl rasynda tamasha iydeya bolatyn. Osydan 19 jyl búryn Osman súltany II Mehmed әlemdegi eng berik qamal Konstantinopolidi jermen-jeksen etip, 1000 jyl ómir sýrgen Vizantiyany qúrdymgha jibergen edi ghoy. Mine, sodan beri imperator әuletinen shyqqan Sofiya Paleolog grek araldarynda qashyp-pysyp jan saqtap jýrgen. III Ivangha halqyna ýmit syilar «iydeologiya», al qughynda jýrgen Sofiyagha panalaytyn meken kerek boldy. Sonymen sol qughynda jýrgen Sofiyany orystyng knyazi III Ivan qatyn etip aldy. Sofiya degenimiz bolashaq Ivan Groznyidyng әjesi. Ertegining sonyn әdemi jabu ýshin Pskovo-Pecherskiy shirkeui salyndy. Osymen is bitti. Endi Mәskeu túrghyndary ózderin «Rimde» túryp jatqanday sezinui kerek.

Anau aitqanday keremet dýniyeler bola qoyghan joq. Alayda endi әrbir mújyqtyng jýreginde: Men  «Ýshinshi Rimde» ómir sýrip jatyrmyn - degen asqaq sezim payda boldy. Al III Ivan halqynyng kónilindegi qyldy dóp basa bildi. Eki kýnning birinde orys slabodalaryn talan-tarajgha salyp, órimdey orystyng jigitterin Kafa bazaryna topyrlatyp qúldyqqa satyp jatqan osynday auyr kezde knyazi eng aldymen olardyng sanasyn, ózgelerden artyq ekenin, tatarlardan da basqa halyqtar, jana әlemning bar ekenin sezindirdi. Osyghan deyin jauyngerlerding qorasyn tazalap kelgen mújyqtardyng jýreginde namysyn oyata bildi. Búl – naghyz iydeologiya bolatyn. Shyndap kelgende Mәskeude qaryq bolghanday alyp qúrylystar, baqytty ómir, Pariyj, Vena, Londondaghyday jayly tirshilik bolghan joq. Sol bayaghy súryqsyz tirlik. Biraq eng bastysy olardyng jýrek týkpirlerinde alaudyng úshqyny jandy. «Ýshinshi Riym» degen joq jәne ol bolghan da emes. Biraq әrbir mәskeulik «Ýshinshi Rimdi» óz jýreginde túrghyzdy. Qarapayym mújyqtardyng jýreginde ýlken dýniyelerge, biyik múrattargha degen armany oyandy.

Biz de Astanany «Álemdik qala» dep resmy jariyalayyq. Búl isimizge kezinde orystargha qalay kýlse bizge de solay kýler. Týgel Qazaqstan syiyp ketetin Mehiko (21 mln), Tokiony (13 mln) dәl qazir basyp ozatyn  quatymyz joq. Biraq Mәskeuding ózi sonday mýshkil hәlde túryp ózin «Ýshinshi Riym» dep jariyalady ghoy. Dәl qazir bolmaghanymen әiteuir bir kýnderi biz de jetermiz.

«Kópbalaly anagha 16 myng tenge kóp» - dep halyqty ashyndyra bergenshe, III Ivan sekildi «paydaly ertegi» aityp onysyz da qayghydan qan jútyp otyrghan halyqtyng sәl de bolsa ruhyn kóterip, basynan syipaghanymyz dúrysyraq siyaqty.

Estir qúlaq bolsa, әriyne...

Rysbek Ramazanúly

Abai.kz