- Ánshiler men kýishiler qansha uaqyttan beri dәstýrli ónerge arnayy ortalyqtyng qajettigi jó­ninde mәsele kóterip jýr. Últtyq muzyka ólmeu ýshin, ózderiniz qam jasamasanyzdar bolmaytyn sekildi me, qalay?

- Ánshiler men kýishiler qansha uaqyttan beri dәstýrli ónerge arnayy ortalyqtyng qajettigi jó­ninde mәsele kóterip jýr. Últtyq muzyka ólmeu ýshin, ózderiniz qam jasamasanyzdar bolmaytyn sekildi me, qalay?

- «Qinalghan Jambyl jer osy» dep­ti ghoy. Astanadan Qayrat Baybosynov aghalarymyz aityp, Qazaq radiosynan tikeley efirge shyghyp, janayqayymyz shyghyp jatyr. Ony estiytin әzirshe qúlaq joq. «Jartasqa bardym, kýnde aiqay saldym, odan da shyqty janghyryq» dep Abay aitqanday, kýnde aiqay salyp jýrmiz. Sonyng kesiri shygharmashylyghymyzdyng óristeuine tiyip jatatyny jasyryn emes. «Bireuge baryp, kómek súradym, ol qol úshyn bermedi» desen, jeksúryn bolasyn. «Ýiin aldy, ataghyn aldy, Konservatoriyada bildey halyq әni kafedrasyn basqaryp otyr. Endi búghan ne kerek?» deui mýmkin. Imanghaly Tasmaghambetovting kezinde tórt jyl Atyrauda muzyka kolledjin bas­qardym. Halyqtyq muzyka akademiyasy dep at berdik. Batys aimaghyna muzykalyq bilim beretin joghary oqu ornyn ashsaq degen maqsat qoyyp, qúzyrly oryndargha barghanymda: «Ýiindi berdik, júmysyndy berdik, әnindi aityp jýrsin. Ánindi aityp, júmysyna tynysh kelip-ketip jýrmeysing be?» degender boldy. Atyraugha ol ýshin barghan joqpyn, әnimdi Almatyda aitatyn edim, ýiim Almatyda da boldy, búl jerde algha qoyghan jospar, artylghan mindet, el aldynda paryz bar. Osy mәsele ýshin, talay tabaldyryqty tozdyrugha tura keldi. Ókinishke oray, ol da eshkim tarapynan qoldau tappady. Almatygha qaytyp kelgennen keyin, ústazdyq qyzmetimdi jalghastyryp, әnimdi aityp, birneshe әn keshimdi ótkizdim, Qúdaygha shýkir deyin. 2005 jyly shygharmashylyghymnyng 20 jyldyghyna oray, Abay atyndaghy Opera jәne balet teatrynda «Án-amanat» degen konsertimdi berdim. Tek ózimdi oilaytyn bolsam, әldeqashan shalqyp otyratyn edim. Biraq artymyzdan ósip kele jatqan jetkinshek ónerpazdardyng taghdyry alan­datady. Ónerdi jaqsy kóretin, qúr­met­teytin halyq bar, Qúdaygha tәube. Halyqqa jetu ýshin, qanshama búralang joldan ótu kerek. Biz birden osynday dәrejege jetken joqpyz. Sahnada jýrgenime, ústazdyghyma biyl - 25 jyl. Sol aralyqta nebir qiyn­dyqtan óttik. Nebir baqytty sәtterdi de ótkizdik. Eshuaqytta toqmeyilsigen emespin, qay uaqytta bolsa da «dәstýrli ónerde jýrgen jastargha ýlgi bolayynshy, bylay qaray jýruge bolady» dep baghyt silteude janymdy salyp kelemin. Bireu týsiner, bireu týsinbes. Key konsertterden syzy­lyp, jolymyzdyng jabylyp qaluy da sondyqtan. Oghan men moyymaymyn.

- Últtyq muzykagha jana qadam basqan jas buynnyng júmys taba al­may, tasada qaluy olardyng iz­de­nisining azdyghy, talantynyng kem­diginen bolar. Áytpese, tesik mon­shaq jerde qalmaydy ghoy?!.

- «Altyn qylysh qyn týbinde jatpaydy» deydi qazaq. Talanttyng barlyghy birdey emes. Talantty adamnyng ózining bolmysy bólek. Onyng bolmysyn ekining biri týsine bermeydi. Bizding aldymyzdaghy, ótken ghasyrlardaghy túlghalar óz ornyn taba almay, ómirden erte ketti. Meninshe, múnyng sebebi solardyng zamanyndaghy, ainalasyndaghy adamdardyng týsinbeuinen. Mysaly, Jambyl jәkemiz Qúdaydyng bergen 100 jasyn jasady. Ekinshi jaghynan, Jambylgha keremet qúrmet kórsetildi. Memleket arnayy hatshysyn berip, kónil bóldi. Al qazirgi aqyn-jazushylargha onday jaghday jasalynyp jatqan joq. Keshe Qadyr aghamyz ketti, býgin Fariza, Ábish, Múhtar syndy túlghalar janayqayyn salyp jýr. Kóp bolsa, dәl qazir qazaqta myng talant bar shyghar. Sol myng adamdy ýkimetting erekshe qamqorlyghyna alyp, halyqqa qyzmet jasatyp nege otyrmaydy? Tyghyryqqa tirelgen halyqqa ruhany demeu beretin sol túlghalar ghoy. Halyq arasynan shyqqan túlghalardy halyqty tәrbiyelep, halyqtyng ruhyn kóteruge júm­sauymyz kerek. Ruhy myq­ty el neni bolsa da jenip shyghady. Túlghala­rymyzdyng qadirine jete almay kelemiz. Ósip kele jatqan jastardyng túlgha boluyna jasqanshaqtyghy - kedergi. «Bir sóz aitsam, jolym jabylyp qalady-au» dep qorqady. Ekinshi, materialdyq jaghdaygha qatysty. Qaltasynda kók tiyny joq bolsa, qayda, kimge baryp, ne aitpaq?

- Konservatoriyanyng halyq әni bólimin jylda on-on bes jas biti­redi. Mamandyghy boyynsha jú­mys tappaghan son, toy jaghalap, ne basqa salagha ketuge mәjbýr bolady. Sahnada, konserttik újymda әnshi bolyp istemegen son, әni de qalady. Sondyqtan jylda bóli­ne­tin grant sanyn azaytu kerek emes pe?

- Konservatoriyada jyl sayyn euro­palyq aspaptardy iygeruge qanshama jas­tardy qabyldaydy, sebebi olardy alatyn simfoniyalyq orkestrler, opera-balet teatrlary bar. Jaghdaylary ja­salghan. Biz toqaldan tudyq pa? Kon­fusiyding «Meni týsinbeytinderge renjimeymin, men olardy týsinbegenime renjiymin» degen sózi esime týsip otyr. Dәstýrli ónerimiz ben klassikalyq muzykanyng jaghdayy nege búlay? Men týsinbeymin. Dәstýrli әndi ýiretetin Qúrmanghazy atyndaghy konservatoriyada ainaldyrghan on ýsh-on tórt oryn ghana bar. Ertengi kýni olardyng bitirgen son, baratyn jeri joq. Filarmoniyagha barsyn deydi, olar dәstýrli әnge bar-joghy bes-alty oryn bóledi. Abay atyndaghy Opera jәne balet teatrynda 2005 jyly konsert bergenimde, «myna jerdi kolhozgha ainaldyrasyn» degen әrtister. Sonda dәstýrli әnshiler - kolhozbyz. Biz tek qana auylda jýruge jaratylghanbyz. Bizding nege arnayy teatrymyz, arnayy ortalyghymyz bolmaydy?

- Jas buyndy últtyq muzykagha úiytu ýshin, tyndaushy tәrbiyeleudi mektepten bastau kerek qoy. Bәlkim, mekteptegi әn-kýy pәnine reforma jasap, sabaq beruge dәstýrli muzykanttardy tartu kerek shyghar?

- Ábden bolady. Eng birinshi bala­baqshadan bastau kerek. Mekteptegi muzyka pәnining baghdarlamasyn ózgertu kerek. Mektepte muzyka pәnin 7-synypqa deyin oqidy. Sol kezde bala barlyghyn, býkil әlemning muzykasyn bilip shyghuy kerek. Ol әlemning muzykasyn konserva­toriya bitirse de bile almaydy. Mektep baghdarlamasynda últtyq, dәstýrli óne­rimizdi barynsha oqytyp, kóbirek tyndatu kerek. «Ne eksen, sony orasyn» deydi. Shetelding muzykasyn tyndasan, er­teng shetelding muzykasyna qaray birjolata ketesin.

- Múnyng arjaghynda dәstýrli muzykany basu, túnshyqtyru sayasaty jatqan joq pa?

- Oghan dәstýrli óner túnshyqpaydy. Dәstýrli muzykagha auyldyn, ózimizding qa­­zaqtyng qarabayyr dýniyesi ghoy dep qa­raytyn toqmeyilsu bar. Últtyq dýniye­ler arqyly jasaugha qarsy kenestik dә­uirden qatyp qalghan qasang sayasat bar. Eu­ropalyq muzyka keremet bolu kerek. Barlyq jerge ulap-shulap, top-top bop shyghu kerek. Sabyr Adaydyng «Ár qazaq - mening jalghyzym» degeni, «әr qazaq - túlgha» degeni. Bizding qazaqta dala sahnasy boldy, hormen de aitty. Nege biz әndi jeke aitqyzdyq? Ár әnshi túlgha bolghan son, jeke aitty.

- Qazir resmy konsertterde әnshige bir әndi tolyq ta ait­qyz­baydy. Toptap shygharatyn sheru degen dýnie payda boldy...

- IYә, sol, toptap shygharyp, bir әnshi qyryq sekund qana aitu kerek deydi. Qanday әnshi qyryq sekundqa syighyza alady? Lap etip janyp, lap etip óshti degen sóz búl. Óitkenshe, aitqyzbay-aq qoysyn. Tyndaushy búdan qanday lәzzat alady? Biyl bizde «Koreya jyly» ótkeli jatyr, sodan bizding konsert úiymdastyrushylar kóp sabaq alatyn shyghar dep oilaymyn. Qaybir jyly Koreyanyng kýnderi bolyp Qazaqstangha keldi. Men soghan qatys­tym. Úi­ym­dastyrushylar bizden bes-alty nó­mir súraghan eken. Taghy da opera әnshilerin, balet biyshilerin, estrada әnshilerin berip­ti. Solardyng ishinen olar meni tandapty. «Bir әnning qansha minutqa sozylatyndy­ghyn súraghanda, «ýsh-tórt minut» desem, olar «búl az, ekinshi әninizding de úzaqtyghy sonday bolsa, eki әn aitynyz» dedi. Sóitsem, olardyng bir shygharmasynyng ózi jiyrma-otyz minutqa sozylady eken. Bizding jetigen men dauylpaz syndy aspaptaryn tartqanda, shynymen lәzzat alyp, demalasyz. Bizde elge demalys bermeydi. «Qyz quu» siyaqty barlyghyn quu kerek. Biz nege bir әndi basynan-ayaghyna deyin emin-erkin otyryp tyndamaymyz? Bir balamyzdy bir әnmen sahnagha shyghara almaymyz. Jarty óleng aitqannan jartykesh әnshiler payda boldy. Qazirgi әnshining jartykesh bolyp, janbauynyng sebebi - osy.

- Ataqty Gharifolla Qúrman­gha­liyev­ting aldynan sabaq alghan son­ghy shәkirtisiz. Kózin kórmesek te, mú­ra­ghattardaghy әn aityp jatqan bey­ne­taspasyn kórgende, ol kisi­ning kózinde erekshe úshqyn bar eke­nin bayqadyq. Ánning tabighatyn týsi­nu, ony tyndarmangha jetkizudegi sheberligin kózinizben kór­diniz. Ghare­ken­ning sol sheberligin shәkirt­te­riniz­ge ýiretip jýrgen bolarsyz?

- Songhy kezde әnshilerimizding kópshiligi janbaydy. Ol ýshin әnshige renjuge bola ma? Birinshiden, Qúdaydan berilgen talant, ekinshiden, memleketting qamqorlyghy men halyqtyng ayaly alaqany kerek. Óitpeyin­she, janbaydy. Tólegennin: «janam degen jýrekke ot beremin» degen sózi bar ghoy. Sol siyaqty búl jastargha qazir ot beretin kim? Kezinde Gharifolla Qúrmanghaliyev, Jýsipbek Elebekov, Ámire­lerdi jer-jerden aldyrtty ghoy. Ámire tabighatynan óte momyn, kóp sóilemeytin, auylda jýrgen kisi bol­ghan eken. Al әn aitqanda qazaq atyn býkil әlemge pash etti. Odan keyin Ámire janbaghanda, kim janady? Júldyz­dy jaghu kerek. Mening klasta otyryp sabaq berip, anda-sanda konsertke alyp shyqqa­nymnan olar janbaydy. Oghan memleket tarapynan qol­dau kerek. Qazirgi Opera jәne balet teatry sol kezde qazaqtyng muzykalyq teatry bolghan. Operalardaghy rólderdi oinau ýshin, Gharekender kýni-týni dayyndalatyn. Sebebi olardy halyq kýtip otyrdy. Mem­leket oghan jaghdaydy jasaghan edi. Ol janbaghanda, kim janady? Qazir sonday jaghday mening balalaryma jasalyp otyr ma? Jaghday jasalmaghan son, búlar jana almaydy. Jii konsertke shyghu kerek, kýnde qoyylymdarmen qyzyqty­ryp túru kerek. Qazirgi balalardyng talanty bizding kezimizdegiden әldeqayda artyq.

- 17 mamyrda Áuezov teatrynda konsertinizdi bergeli jatyrsyz. Áninizge dayyndalyp jatqannyng ornyna, barlyghyna óziniz jýgirip jýrsiz. Sizding konsertteriniz erek­she rejissurasymen, qoyylymy­men aishyqtalady. Búl joly qan­day syy dayyndap otyrsyz?

- Dәstýrli óner men tarih ekeui - egiz. Soghan baylanysty qanshama tarihy әnder, jyrlar dýniyege keldi. HH ghasyrda qanshama sal-seri, әnshi-aqynymyz atylyp, jer aidalyp ketti. Osynyng barlyghyn sayasat jasady. Ánimizde, jyrymyzda tanbalanghan osy bir shyndyqty shygharsam dep oiladym. Ssenariyin jazyp, rejisser Bolat Atabaevqa kórsetkenimde, ol kisi múny elding barlyghy biletindigin aitty. Halyqtyng mәn bermey jatqan jaghyna baghyt búrudy úighardyq. Ol - shetten kelgen danghaza, halyqty soghyssyz-aq jaulap alyp jatqan muzyka. Bizding sharasyz­dyq kýige týsip otyruymyzdyng sebebi - osy. Shetelding konsertterin kórseniz, bireui shashyn júlyp, bireui esinen tanyp jatady. On adam, jýz adam emes, myn-myn­daghan adam sóitip jatady ghoy. Búl - esersoq muzykanyng adamdardy esi­nen tandy­ruynyng nәtiyjesi. Múnyng sheti bizge de kelip jatyr. Bizding jastarymyz birjolata soghan ketip qalmas pa eken? Asyl múra­la­rymyzdy baghalamay, qadirin bil­mey, týsinbey jatsa, búghan kinәli siz ben biz bolamyz. Konsertte osy jaghyna mәn bermekpiz. Konsertterimizdi teatr­lan­dyrylghan kórinistermen beru ýshin, bar kýshimdi salamyn. Oghan Bolat Atabaev kómegin berip jatyr. Shygharmashylyq júmysty jeke adam jasamaydy, jan-jaqtan kómek kerek. Ssenariyime Iran Ghayyp aghamyz kómektesip jatyr. «Sazgen sazy» foliklorlyq-etnografiyalyq ansamblimen tyghyz baylanystamyn. Astanadan qazaqtyng myqty jyrshy qyzdary Elimira Janabergenova men Aygýl Elshibaeva keledi. Qaraqat, Ómirqúl, Aygýl Maqa­sheva siyaqty shәkirtterim qatysady. Janalyghym - qyzym Quanysh birinshi ret әn salady.

- Dәstýrding saf altynday taza qalpyn búzbay ústanghan Ghariy­fol­la, Manarbek, Dәnesh, Jәnibek ata-aghalarymyz ózining janynan dәstýrding izimen әn tudyrghan ghoy. Olardan qalghan әnderding joghary baghalanuy, dәstýrli, qazaqy әnning qadirin bilgennen bolar? Sizding de shygharghan әninizdi estigen edik...

- Aqseleu Seydimbek aghamyzdyng artynda «Saryarqasy» men «Dәuren-ayy» ghana qaldy ghoy. Eki әnning ózimen býkil eldi tabyndyryp, tanghaldyryp ketti. Qarap otyrsanyz, Abayda da әn kóp emes. Sal-serilerding әn múrasy on, jiyrma, otyz әn ainalasynda ghana. Ýkili Ybyraydyng bir «Gәkkuinin» ózi myng әnge tatymay ma? Tórt-aq әni qalghan Mәdiyding «Qarakeseginin» ózi nege túrady? Tudyrayyn dep tudyrmaydy eshkim, Alla taghala ózi beredi. Songhy uaqyttary ózdiginen әuender keledi. Kompozitor bolayyn degen men joq. Ózdiginen kelgen bes-alty әuenim bar. Maraltay Rayymbekúlynyng sózine jazylghan «Alatau» degen әnimdi, taghy bir-eki әnimdi konsertte oryndaymyn.

Datym bar...

Bireuding jýregi, bireuding býiregi auyrghanda, medisinalyq ortalyqtar emdeydi. Al ruhany auru, ash adamdar qayda baryp emin alady? Muzykamen emdeu medisinada da bar. Nege biz halyqqa osy jaghynan muzykalyq emdeu ortalyghyn ashpaymyz?! Men konservatoriyada jýrip, bir-eki kýn әn estimey qalsam, auyramyn. Biraz uaqyt әn salmasam da, auyryp qalamyn. Án de - halyqty ruhany emdeuding týri. Ne nәrse bolsa da, auyrtpalyq jýrekke týsedi ghoy. Jýrekti әn-kýimen emdeuge bolady. Oblystarda halyq shygharmashylyghy ortalyghy degen bar. Áuesqoylargha arnalghan bolsa da, ol da kerek. Elding bәri kәsiby jolgha týsip kete almaydy. Halyq shygharmashylyghy ortalyqtarynyng atqaryp otyrghan júmystary bólek. Ózimizding taza klassikalyq dýniyelerimizdi búdan da joghary dengeyge kóteruimiz kerek. Áli de әlemge tanytuymyz kerek. Últtyghymyzdyng simvoly últtyq muzykamyzdy dәripteytin dәstýrli óner ortalyqtaryn ashu kerek. Onyng ishine baghalanbay el-elde jýrgen qolónershiler, sheberler, aityskerler jinalsa. Últtyq ónerimizge qatysty dýniyening barlyghy sol jerden tabylsa, oblystardan, audandardan ashylsa, dәstýrli әnshi, kýishilerge júmys tabylatyn edi.

Súhbattasqan Jadyra JÚMAKÝLBAY

«Alash ainasy» gazeti