Qara orman halqynyng kókeyindegi oiyn aityp, joghyn izdeuden tanbaytyn, qalamy men qazaq sózin qatar ústap,  ýnemi sergek jýretin әigili jazushy,  әdeby orta men jalpy oqyrman  yqylasyna bólengen shygharmalardyng avtory Dulat Isabekov konferensiyamyz barysynda kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

Ómir bayan

Isabekov Dulat 1942 jyly 20 jeltoqsanda Ontýstik Qazaqstan oblysy, Sayram audanynda tughan. Jazushy, dramaturg. Qazaq memlekettik uniyversiytetin bitirgen (1966). Qazaq KSR Televiziya jәne radiohabar jónindegi memlekettik komiytetinde agha redaktor (1967-1968), Qazaq Sovet ensiklopediyasy bas redaksiyasynda agha ghylymy redaktor (1968-1970), «Júldyz» jurnalynda bólim mengerushisi (1971-1976), «Jalyn» baspasynda redaksiya mengerushisi (1976-1980), Qazaq KSR Mәdeniyet ministrligi repertuarlyq-redaksiyalyq kollegiyanyng bas redaktory (1980-1988), Qazaq teledidarynyng bas diyrektory (1988-1992), «Jazushy» baspasynyng diyrektory, (1992-1995) Qazaqstan Jazushylar odaghynyng hatshysy bolyp istegen.

Qara orman halqynyng kókeyindegi oiyn aityp, joghyn izdeuden tanbaytyn, qalamy men qazaq sózin qatar ústap,  ýnemi sergek jýretin әigili jazushy,  әdeby orta men jalpy oqyrman  yqylasyna bólengen shygharmalardyng avtory Dulat Isabekov konferensiyamyz barysynda kelip týsken saualdardyng alghashqy legine jauap berip otyr.

«Abay-aqparat»

Ómir bayan

Isabekov Dulat 1942 jyly 20 jeltoqsanda Ontýstik Qazaqstan oblysy, Sayram audanynda tughan. Jazushy, dramaturg. Qazaq memlekettik uniyversiytetin bitirgen (1966). Qazaq KSR Televiziya jәne radiohabar jónindegi memlekettik komiytetinde agha redaktor (1967-1968), Qazaq Sovet ensiklopediyasy bas redaksiyasynda agha ghylymy redaktor (1968-1970), «Júldyz» jurnalynda bólim mengerushisi (1971-1976), «Jalyn» baspasynda redaksiya mengerushisi (1976-1980), Qazaq KSR Mәdeniyet ministrligi repertuarlyq-redaksiyalyq kollegiyanyng bas redaktory (1980-1988), Qazaq teledidarynyng bas diyrektory (1988-1992), «Jazushy» baspasynyng diyrektory, (1992-1995) Qazaqstan Jazushylar odaghynyng hatshysy bolyp istegen.

Alghashqy әngimesi «Jolda», «Zamandastar» atty jinaqta 1963 jyly jariyalandy. Keyin «Beket» (1966), «Ashy bal» (1969), «Mazasyz kýnder» (1970), «Qara shanyraq» (1973), «Tirshilk» (1975) povester men әngimeler jinaqtary, «Qarghyn» (1980) romany basyldy. Tandamaly povesteri «Eki jiyrma» (1983) degen atpen jaryq kórdi. Birqatar shygharmalary orys tilinde audarylyp, «Polyni» (1978), «Otchiy dom» (1979), «Smyateniye» (1986) degen atpen basyldy. Jekelegen tuyndylary vengr, nemis, polyak, cheh tilderinde jariyalandy.

«Rektordyng qabyldau kýnderi» (1975), «Ápke» (1977), «Ertendi kýtu» (1979), «Múragerler» (1982), «Alystan kelgen ananas» (1984), «Kishkentay auyl» (1986), «Anasyn ansaghan qyz», «Eskertkish operasiyasy», «Eski ýidegi eki kezdesu», t.b. piesalary respublikalyq, oblystyq teatr sahnalarynda qoyyldy. Tandauly piesalar jinaghy «Jeti jelken» degen atpen 1987 jyly jaryq kórdi. Jekelegen tuyndylary boyynsha «Gauhar tas», «Dermene», «Tauqymet» kórkem filimderi týsirildi.

- Dulat agha siz sheber jazushysyz, sol sheberliginizdi paydalanyp «endigi patshanyng kim bolatynyn bilem», dep ózinizdi taghy da qymbattatyp qoydynyz. Álde biraz ataq alghan adamdar júrttyng nazary mende bolsyn dep túra ma? Shynyn aitynyzshy, әitpese, kýldirgi, ótirik, qashap sóz, quma sózden shynyn aitayyq, jalyghyp kettik.

- «Kelesi Preziydentting kim bolatyny Preziydent ekeumizding aramyzdaghy qúpiya» dep «Dat»  gazeti menimen súhbattasqanda aighaylatyp bas taqyryp qoyyp jiberipti. Súhbat alghan jurnalistpen osy jóninde qatty sózge barysyp qaldyq. «Endi senderge súhbat bermeymin» degenge sheyin bardym. Preziydentpen kezdeskende onday әngimening bolghany ras. Biraq, Preziydent ol jaghyn ashyp aita almaydy ghoy. Ony halyq biledi. Saylau qorytyndysy biledi. Ol jaghy qúpiya. Osy «qúpiya» degen sózdi jurnalist dabyraytyp: «Kelesi Preziydentting kim bolatyny Preziydent ekeumizding aramyzdaghy qúpiya» dep qoyyp qapty. Men múny arandatu dep esepteymin. Olay dep ýzildi-kesildi aitugha eshkimning haqysy joq. Búl jóninde men «Halyq sózi» gazetine bergen súhbatymda ashyp aittym. Siz aitqanday, búlay dep sәuegeylik tanytu ózindi «taghy da qymbattatu» emes, arzandatu, ózindi-ózing arandatu dep esepteymin.

- Qazirgi qazaq ziyalylaryna degen kózqarasynyz qalay? Qazir halyqtyng ziyalylargha kónili suyp barady. Sebebi nede? Keyingi úrpaqqa qanday ósiyet úsyna alasyz?

- Qazaq ziyalylarynyng aty bar da zaty joq. Bәri jaltaq, jasqanshaq bop barady. Batyldyq tanytu degen - kóshege shyghyp aighaylau nemese, biylikting jaghasyna jarmasu emes, әrqashan da әdilin aitu. Bilip aitu. Kózge kórinip túrghan shyndyqty búrmalamau. Ýiding shatyry joq bolsa joq dep aitu. Al bizding ziyaly qauym dep jýrgen belgili azamattarymyz joq shatyrdy bar dep aitugha beyim túrady.  Ziyaly qauym ókili qoghamdaghy oryn alyp otyrghan olqylyqtardy ashyp aita biluleri kerek. Tek   synap  qana qoymay qogham ómirindegi kelensizdikterding sebebin ashyq aita bilui kerek. Pikir aitu mәdeniyetin de úmytpaghan jón.

Keyingi úrpaqqa ósiyet aitatynday men kelmesting kemesine otyryp, alys sapar attanghaly otyrghan joqpyn. Olargha aitar bir-aq úsynysym bar - daqpyrt pen danqtyn, ótirik pen shynnyng ara jigin ajyrata biludi ýireninder.

- Kelesi Preziydentting kim bolatynyn bilseniz, onda shynynda da kóripkel, sәuegey ekensiz. Atyshuly Nostradamus pen Vanganyng izbasary ekensiz. Alayda, Dulat agha, onyng kim bolatynyn Siz ben biz sheshpeymiz. Onyng kim bolatynyn tipti qazirgi Preziydent te bilmeydi. Ony 16 mln halyqtyng tandauy men saylauy sheshedi. Sizge qoyar bir súraghym bar. Kelesi Preziydentting atyn atamasanyz da qanday adam ekenin aitynyzshy. Birinshiden, ol jertonau, eltonaumen ainalysatyn obyr jemqor ma? Ekinshiden, ol Qazaqsha sóilemey me? Ýshinshiden, ol últsyzdandyru sayasatyn ústana ma? Tórtinshiden, ol el týgili ózining otbasyn basqara almaytyn bireu me? Besinshiden, onyng kózi jan-jaqqa jýgirmey me?

- «Kelesi Preziydentting kim bolatynyn bilseniz Nostradamus pen Vanganyng izbasary ekensiz» dep әldebireu mysqylday súraq qoyypty.

Men búl súraqqa jana ghana jauap berdim. Al, kelesi Preziydentting el tonaumen, jer tonaumen ainalysatyn jemqor bola ma, joq pa, onyng kózi jan-jaqqa jýgire me, jýgirmey me, ony әlgi óziniz aityp otyrghan Nostradamus ta, Vanga da bilmeytin boluy kerek.

- Dulat agha, úl-qyzdarynyz ben nemere-jiyenderiniz qazaqsha bile me? Sizding shygharmalarynyzdy týpnúsqadan týsinip oqy ala ma?

- Úl-qyzdarym týgel qazaqsha biledi. Biletindikteri sonday, olar týsti de qazaqsha kóredi.

- Siz dәl qazirgi kezdegi eldegi sayasy jaghdaydy qalay baghalaysyz? Ekonomikalyq jaghday turaly ne bilesiz? Áleumettik jaghdaydan qanshalyqty habardarsyz?

- Sayasi, ekonomikalyq jәne әleumettik jaghdaylar turaly eptep kózi ashyq adamdardyng bәri habardar ghoy dep oilaymyn. Biz «aldymen ekonomika, sonan song sayasat» degen qaghidany ústanghan elmiz ghoy. Ekonomika jaghynan ózge elderden kósh ilgerimiz dep sanaghanmen eldegi jaghdaydy kózimen kórgen adamnyng ol pikirmen kelise qongy ekitalay. «Bonaparttyng ýilenui» degen әngimemde «... Ýy janynda otyrghan shýikedey qara kempir feodalizm kezinde týtken jýnin sosializm kezinde de ýnsiz týtip qala berdi» degen sóilem bar edi. Kezinde Altynbek Sәrsenbaev ózining bir maqalasynda dәl osy sóilemdi sitata etip alghan edi. Sol siyaqty, auyl tirshiligi әli sol sýrensiz jaghdayda. Jyl sayyn milliardtaghan qarjy bólinse de bayaghy kórinis ózgerer emes. Menimshe, sol qyruar qarjy auylgha jetpeytin boluy kerek. Ony tekserip jatqan da eshkim joq. Al, sayasy jaghyna keletin bolsaq, biz songhy kezde tym toyshyl, dabyrashyl bop baramyz. Eldi tanytu, ózge elderding nazaryn ózimizge audaru, sóitip, investisiya tartu kerek shyghar, biraq, osyny dabyragha ainaldyryp, jastardyng sanasyn sayasatpen ulap, olardy erkin oilau qabiletinen aiyryp jatqandaymyz. Sheteldik investisiya degenge de tym әuestenip aldyq. Almaqtyng da salmaghy bar. Erteng ol qarjynyng ótemin nemen qayyramyz? Qalay qaytaramyz? Jermen be, әlde, jana ashylghan ken oryndarymen be? Nemerelerimizdi qyruar qaryzdyng astynda qaldyryp bara jatqan joqpyz ba?

Tize berseng onday saualdar tizbektelip shygha beredi.

95% payyz degenge, әriyne, kýdigim bar. Jergilikti sheneunikter «shash al dese bas alghan» bolulary kerek. 70-80 payyzdyng ózi ýlken jenis emes pe? Eger saylau komissiyasy osylay dep jariyalasa, balalary men nemerelerining aldynda men emes, solar úyalsyn.

- Meyram kýnderi "Duman" yqshamaudanynda bolghan jaghdaydan habardarsyz ba? Zang bar ekenin, tәrtip boluy kerektigin bәrimiz bilemiz. Degenmen, siz sol azamattardyng taghdyry turaly ne oilaysyz? Jalpy, onday-ondaydy oilaysyz ba?

- «Duman» yqsham audanynda bolghan oqighadan nege habarym bolmasyn. Shuyldap, zar jylap jatqan ýisiz-kýisiz adamdardy kórgende boyymdy ashu-yza kerneydi. Biylik jaghyn tyndap kórseng sol adamdardyng bәrining әreketi zansyz eken. Kenirek oilap kórsen, osy bizding zang osy elding zandy qojasyna, yaghni, qazaq halqynyng mýddesine qarsy jazylghan siyaqty. Qayda barsang da ýileri búzylyp, jeri tartyp alynyp jatqan qazaqty kóresin. «Olardy shulata bermey, óz jerin ózderine zandy týrde ýlestirip bersender qaytedi?» dep jauapty adamdargha talay aittym, maqala da jazdym. Tyndar qúlaq joq. Tipti, sonau Taraz qalasynyng irgesindegi «Rodnichok» degen búrynghy sayajay qala әkimshiligining arnayy qaulysymen qala qúramyna enipti. Sol qaulynyng shyqqanyna birneshe jyl bolsa da әli ýilerine tólqújat bermey, túrghyndar ne qalada joq, ne sayajayda joq, әri-sәri sergeldeng kýide eken. Ol bayghústardyng barmaghan jeri, baspaghan tauy qalmapty. Oblystyn, qalanyng әkimi men sotyna, Bas prokuraturagha, Preziydentke, әri-beriden song deputat dep Bekbolat Tileuhanovqa deyin hat jazyp, múndaryn shaghypty. Solardyng bir de bireuinen әli kýnge deyin jauap joq eken. Ábden sasqan bolulary kerek, solardyng basshylary maghan telefon soghyp, bir papka qaghazdaryn jiberipti. Olardyng bәrimen tanysyp shyqqan song bizding sheneunikterding halyqtyng mún-zaryna sonshalyqty tas keren, sonshalyqty nemqúraydy qaraytyndaryna kózim jetip, jaghamdy ústadym. Sonan song oblys әkimi Bozymbaev myrzagha hat jazyp, halyqtyng ótinishine qúlaq asyp, mýmkindiginshe kómek qolyn sozuyn súradym. Odan jauap ta keldi. Ýstimizdegi jyldyng 30 nauryz aiynda bólim bastyghy A. Jýnisbekov mening hatymdy qala әkimi B.Orynbekov myrzagha joldaghanyn habarlapty. Al, qala әkimi jaghdaydyng zang boyynsha rettelip jatqanyn, týbi búl mәsele ong sheshimin tabatynyn týsindirip maghan hat jazypty. Al, «Rodnichok» túrghyndary bolsa búnday jauapty talay ret estigenderin, búl jay ghana shygharyp salma jauap ekenin aityp zar qaghuda. «Kezdese qalsanyz bizding ótinishimiz ben qolynyzdaghy qújattardy Preziydentke tabys etseniz mәsele birden sheshimin tabar edi» dep ertengi kýnnen ýlken ýmit kýtedi. «Eger ol kisimen taghy bir kezdesuding sәti týsip jatsa, sóz joq eng basty mәsele etip sizderding ótinishterinizdi jetkizemin» dep uәde berdim. Al, Preziydentpen kezdesu mening ghana erkimde emes ekeni belgili.

Alayda, búl mәseleni ayaqsyz qaldyrmaugha shamamnyng kelgeninshe tyrysyp bagharmyn. Óz elinde, óz jerinde otyryp olardy zar qaqsatyp qongymyz ýlken qiyanat dep bilemin. Osy saualdardyng ishinde «Siz onday-ondaydy oilaysyz ba?» degen súraq jýr eken (baspana ýshin jantalasyp jatqan halyqty aitady). Soghan qaraghanda, súraq iyesi mening teledidar gazet betterinde jiyi-jii jariyalanyp túrghan súhbattarym men maqalalarymdy oqymaghan, ya bolmasa, bayqamaghan boluy kerek.

Jiyrma jyl ishinde el basqarugha layyq azamat joq degenge senu qiyn ekenin menen búryn súraq iyesining ózi aityp ketipti. «Qazaqstanda túratyn on millionnan astam qazaq el basqarugha layyq bir-aq adamdy dýniyege әkeldi, endi onday adam shyqpaydy» degendi kim aityp jýrgenin bilmedim. Onday sózdi aitu - eldi masqaralau, býtin bir halyqty qorlau dep esepteymin. Al, biylghy jylghy saylaugha keletin bolsaq, shyn mәninde Preziydent bolugha layyqty túlgha bolmady. Tipti, Preziydenttikke kandidat Jambyl Ahmetbekov degen azamat saylau kezinde N. Nazarbaevqa dauys berdi. Olay eterin bilse, kandidat bolyp nege tirkeldi. Nege ol óz elektoratyn, óz partiyasyn qorlady? Týsiniksiz! Eldi aqymaq sanau ma, ózin qorlau ma, ol jaghyn aqylgha sighyza almadym. Jurnalist retinde Júldyz qaryndasym onyng sebepterin ishtey týsinetin shyghar dep oilaymyn. Al, Preziydentting ortanshy qyzy men kýieu balasynyng әlemdegi eng bay adamdardyng qataryna enu sebebin anyqtap beru mening mindetime jata qoymas. Býgin, osy saualgha jauap jazyp otyrghan kezimde, yaghni, 11 mamyr aiynda KTK telearnasynan Preziydentting búrynghy is basqarushysy Ótemúratovtyng Mәskeu qalasyndaghy eng ataqty qonaq ýidi 350 million dollargha satyp alghany jayly aqparat taratty.

Demek, olardyng ailyq jalaqylary 350 milliondyq qonaq ýy satyp alugha, shetelden 5-6 saray satyp alugha jetetin boluy kerek!

- Siz ózinizdi qay dengeydegi jazushymyn dep oilaysyz. Mәselen men sizding «Tirshilik», «Sýiekshi» atty hikayatynyzdy bal kýnimde jylap oqyp, sizge bas úryp jýrushi edim. keyin eseygende qaytalap oqyp kórsem, shúbalanqy sóilem, oy qaytalau nemese birdi aityp birge ketu degen óte kóp eken. Siz osy jayttardy bayqay alasyz ba? Jalpy «Qarghyn»-nan keyin qanday kólemdi tuyndy jaza aldynyz?

- Ózimning qay dengeydegi jazushy ekenimdi ózim qalay aitpaqpyn? Ony sizder bilesizder. Qalyng oqushy biledi. Osy kezge sheyin tek ómir shyndyghyn jazugha tyrysyp keldim. Oqushyny, aq qaghazdy aldamaudy maqsat ettim. Búdan bylay da solay bolmaq. Bir sýisinerim - internet bolsyn, gazet-jurnal bolsyn, qasaqana tas laqtyrghysy kelgender bolmasa, bәrining aitary - mening shygharmashylyghymdy joghary baghalaydy eken. Al, «Qarghyn» romany bolsa әli qoldan týser emes. Men ony student-jastarmen ótken kezdesulerden anyq sezindim. Tipti, sol romandy jeke kitap etip shygharuymdy súraghan tilekterdi kóp estiymin. Bәlkim, biylghy jyldyng sonynda, ya bolmasa keler jyly romandy jeke shygharyp qalarmyn. Qansha dana shygharu kerektigin oqushylardyng ózderi anyqtap, súranys bildirse qúba-qúp bolar edi.

Songhy onshaqty jyl ishinde dramaturgiyagha kóp kónil bólip kele jatqanymdy oqushy qauym jaqsy biletin shyghar. Osy jyldar aralyghynda 7-8 piesa jazyppyn. Olardyng bәri kórermenderge jol tartty. Juyrda ghana M.Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrynda «Jaujýrek» atty piesamnyng premierasy ótti. Orys, kәris teatrlarynda piesalarym jýrip jatyr. «Eki piesa - «Tor», «Ókpek jolaushy», - Sankt-Peterburg, Omby teatrlarynda qoyyldy. «Tordyn» Sankt-Peterburgte qoyyluy-qazaq dramaturgiyasynyng mereyi shyghar dep oilaymyn, әlde, ýirenshikti nәrse me? Ol jóninde qazaq gazetterinen góri orys basylymdary kóbirek jazdy. Biz solay ekenbiz. Bir-birimizding tabysymyzgha quana bilmeydi ekenbiz. Nemqúraydylyq pen selqostyq týbimizge jetpese bolghany. Sol Peterburgting ýlken bir memlekettik teatry «Ánshi qústar festivali» degen piesamdy sahnalaugha kirisip ketti. Nauryz aiynda baryp, teatr újymymen tanysyp, sóilesip qayttym. Premieranyng 3-qarashagha belgilengenin býgin telefonmen habarlady. Sóz arasynda  aita keteyin, bizdi ekonomikasy qaryshtap damyghan el retinde olar 30-40 myng dollar kostumder tikkizu ýshin kómek súrap edi. «Qústar festivali» bolghan song kostumderi qymbat eken. Kómek beredi-au degen eki-ýsh adammen sóilesip kórip edim, bәri «joq» degennen basqa sóz aita almady. Ásheyinde eki-ýsh әn aitqan sheteldik әnshilerge shashylatyn qarjy qazaq dramaturgiyasynyng Reseyding ruhany astanasynda qoyylghaly jatqanyna sarandyq tanytty.

Spektakliding byltyrghy jyldan biylghy jylgha auysuynyng basty sebebi osy boldy. Shashylmaytyn jerde shashylatyn qazaq ekenimizge taghy bir kózim jetti. Búl mening ghana emes, qazaq dramaturgiyasynyng tabysy emes pe edi. Amal ne? Biz osyndaymyz.

- Armysyz Dulat agha! Ádebiyette «bir adammen auyru» degen úghym bar. Ol әsirese jastar jaghynda kóp bolyp jatady. Men de oqugha týsken kezderi «sizben auyrghanmyn». Sizdi «payghambar» sanaytynmyn. Shygharmalarynyzdy týgelge juyq oqydym. Sodan bolar, jýregimning týbinen oryn aldynyz. Biraq, sol keremet shygharmalardyng avtory key kezderi «birtýrli» pikir aityp jýr. Mysaly, «dinimiz ózgerse ózgersin», «oralmandardy әkeluding keregi joq» t.b. degendey. Anau jazushy Ábdijәmil Núrpeyisovting 86 jasqa kelgen shygharmashalyq keshinde «aghamyz bizge meni maqtamandar, әitpese zaldan shyghyp ketem dedi» dey keldiniz de ony «tiri jýrgen payghambar» dediniz. Auzynyz qalay bardy? Nege búl sózdi estigen Ábdijәmil shyghyp ketpedi? Maqtamaymyz dep uәde berip alyp «payghambargha» tenegeniniz qay sasqanynyz? Jaltaqsyzdar... Birde biylikke shýilikken synay tanytyp alyp, birde solardyng yghynda jýresizder. Kimge senemiz? Ziyaly qauymnyng nege tabanynyng býri joq? Búl jalpy súraqtar... Al, endi naqty súraghymdy aitayyn: «Qazaq әdebiyetindegi aqyn-jazushylar bolsyn, әdebiyetshi ghalymdar bolsyn songhy kezde shyn jýregimen halyqqa jany ashyp, enbek etip jýrgeni bar ma? Bar bolsa kimder?» Osyny óz auzynyzdan estisem dep edim.

- «Menimen auyrghanynyz ýshin», bir kezde meni «payghambar» sanaghanynyz ýshin rahmetten basqa aitarym joq. Biraq, jer betinde qansha danyshpan bolsa da adam-pendeni payghambar sanaugha bolmaydy. Payghambar iysi músylman ýshin bireu-aq, ol -Múhammed (gh.s). Al, sizge oghash bop kóringen pikirlerim bolsa aita keteyin - «dinimiz ózgerse ózgersin» dep men esh jerde aitqan emespin. Ásire dinshilderding tym dindar bop, dindi últtan joghary qoyatynyna qarsy boldym. Qazaqtyng býkil bolmysy men mәdeniyetin tek islamgha aparyp tirep, qazaq mәdeniyetin islamnan keyingi nәtiyje dep qaraytyndargha qarsylyq bildirdim. Islamgha deyin de qazaqta mәdeniyet boldy ghoy, oghan deyin tórt ayaqtap jýrgen mal emes edik qoy. Din - últtyng ústanghan basty nanymy, qaghidasy, iydeologiyasy. Eger últ bolmasa din óz aldyna ómir sýre almaydy ghoy. Ár bir din belgili bir últtyng basty senimi bolghan filosofiyalyq negiz bolsa, sol din sol últtyng ómir sýru saltyna layyqtalady. Qazir әsire dinshilder bizding ghasyrlar boyy aityp, jazyp kelgen qasiyetti sózimiz «Allany» taban astynan «Allah» deuge kóshti. Kenes ýkimetining kezinde orystar «Alla» demey «Allah» dep jazyp kelgende bәrimiz yzalanyp, «Alla» dep әielderine at qoyyp kelgen olar «Allagha» kelgende nege «h» әrpin qosady» dep talay synaghanbyz. Endi ózimiz «Allahqa» kóshe saldyq. «Adamnyng basy - Allanyng doby» dep ghasyrlar boyy maqaldatyp kelgen qazaq, «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» dep jazghan ózimizding tól sózimizdi qayta jazamyz ba?

Keybireuler: «Basqa dinning adamdary islamdy qabyldap jatyr» dep quanady. Áriyne, ol quanyshty jay. Biraq, olar arab mәdeniyetin qabyldaghan joq qoy. Olar  arab kiyimin kiyip, arabsha óleng aityp, arab poeziyasyn týpnúsqadan oqy almaydy ghoy. Sondyqtan da men eng әueli óz últymdy, qazaghymdy joghary qoyamyn. Últ bolmasa til de, din de bolmaydy. Osy pikirimdi kóp adam úshqary týsinedi eken. Al, qazaq bolmasa bolmay-aq qoysyn, din aman bolsyn degen qaghidany ústanatyndar bolsa olardyng últtyq sanasyn ýshkirik shalghan dep týsinemin. Al, Islam - bizding memleketimiz ben últymyzdyng ajyramas bóligi, basty dini.

Oralmandar jóninde de pikirim belgili. Preziydentpen jolyqqanda da búl mәseleni kóp sóilestik. Qazaqstanda últymyzdyng sanyn kóbeytu ýshin shettegi qandastarymyzdy kóbirek kóshirip әkeluimiz kerek degen pikir aittym. Sol pikirdi oqymaghansyz ba, әlde, osylay búra sóileu qazaqtyng tua bitti minezi me? Týsinbedim.

- Dulat agha, assalaumaghaleykum! Qoyar súraghymdy týsindirip aita alsam. Qazaqta: «Anau -Nayman, mynau - Dulat», dep alalap bólinudi «rushyldyq» deymiz. Al: «Anau - Shymkenttik, mynau - Atyraulyq», dep alalap bólinudi: «jershildik» deymiz. Búl ekeui - dert. Qazaqtyng derti. Búdan basqa taghy da eki dert bar: «mynau qalaniki, anau - auyldiki» dep alalap bólinu. Mysaly, keshe Almatydaghy Dumanda jer súraghan «auyldan kelgenderdi»sabap qughanyn estigende, qalalyq («korennoy» deymiz) Almatylyqtar biylikting búl әreketine qalay razy bolghanyn kórdiniz ghoy. Bir Qazaqty bir Qazaq sabap, qamap jatqanda, ýshinshi bir qazaqtyng soghan quanatynyn sonda kórdim. Búl bólinuding atyn ne dep qoyar ediniz. Búl bólinuding de atauy bolu kerek qoy.

- Qazaqta sanay berseng dert kóp. Sonyng bastysy - rushyldyqtyng jyl sayyn ushyghyp bara jatqanynda. Rushyldyqqa berilu - últ bolmaudyng alghy sharty. Ol - toghysharlyqtyn, bilimsizdiktin, nadandyqtyn, sanasyzdyqtyng belgisi. Olar últtyng jauy.

- Armysyz agha, aqyn jazushylar tarapynan, tilimiz, ruhaniyatymyz ýshin qanday qarqyndy qareket jasay alady? býgingi jýrip jatqan til sayasatynda, taqiyanyzgha tar keletindey kereghar dýnie bar ma?

- Til sayasatymen jýkti bolghanymyzgha jiyrma jyldan asty. Jýktimiz dep jýrmiz, jýkti bolsaq osy uaqqa sheyin tuar edik. Soghan qaraghanda qúrsaghymyzda bala joq qoy deymin. Mine, K.Mәsimovting aituy boyynsha 2020 jyly týgel qazaqsha sóileydi ekenbiz. Ótken jylghy til jónindegi ózi ótkizgen forumda ol osylay dep qauly qabyldap, bәrimizdi soghan sendirdi. Oghan sheyin Qojanasyrdyng әigili әngimesin bastan keshirmesek neghylsyn. Men úsynys aitar edim: oghan sheyin Mәsimov myrza osy orynda otyra bersin. Jiyrma bir jyl shydaghan qazaq endi toghyz jylgha shydar. Sonda ne der eken jaryqtyq!

- Ofisialino zayaviv chto Vy znaete imya sleduishego Preziydenta - Vy plunuly na 16 Kazahstanvev. Gde je ih vybor? Gde demokratiya y meritokratiya? Gde Vy nahodiytesi? V bananovoy respubliyke ily v Kazahstane?

Otvetite na vopros: Vy osoznaete chto, skazav Vy znaete sleduyshego Preziydenta Vy potverdily chto nashey strane bezrazlichno na golos naroda?

Toliko pojaluysta ne govoriyte chto ne budete otvechati na vopros, iz za togo chto vopros byl zadan na russkom yazyke. U menya klavisha net, no Ya kazahskiy yazyk skoree Vas luchshe znay. Prosto Ya ne viju neobhodimosty pisati liricheskie skazky kogda strana letit pod otkos.

S uvajeniyem rasskazu "Suyekshi" - Erjan Alash.

- Orys tilinde súraq qoyghan, «Sýiekshi» povesin (әngime depti) qúrmetteushi Erjan Alash degen azamat taghy da bolashaq Preziydent jayly súraq qoyypty. Men ol súraqtargha jogharyda qazaqsha jauap berdim. Ony orys tilinde qaytalap jatudyng qajeti joq shyghar.

- Dulat agha ómirding kóbi ketip azy qaldy, ókinishiniz ne? Nege jazbay kettiniz? - qazirgi әdebiyette túshynyp oqityn shygharma nege joq? Múhtar Maghauiyn, keshe dýniyeden ótken Qadyr aghalarymyz siyaqty әdebiyetke nege adaldyq tanytpaysyz? Biylikke syn aitudy toqtatpaymyn deysiz, sodan ózgerip jatqan naqty dýnie bar ma? Nege qazaqtyng bir jóni týzu telearnasy joq?

- Qazirgi әdebiyetting betin múnay basyp ketken. Tazartyp qarasanyz tabylady. Múnay dep otyrghanym -kimning aqshasy bolsa, sol kitap shygharatyn boldy da, taza әdebiyet sol qoqystyng astynda qaldy. Óziniz aityp ótken M. Maghauin men kýni keshe aramyzdan ketken Q.Myrza Ály myrzalardyng әdebiyetke degen adaldyghy ol ekeuimen ghana bitpese kerek. Osy jýrgen aqyn-jazushylardyng bir de biri әdebiyetke adal bolghan joq dep aita almaymyn. Sizding aityp otyrghanynyz - talant dengeyi boluy kerek. Al, talant júrttyng bәrine birdey shashylmaydy. Kórkem shygharma bir basqa da, azamattyq, sayasy kózqaras aluan týrli. Ár jazushynyng óz pikiri bar, sayasy kózqarasy bar. Ol ómir aghymyna qaray ózgerip te otyrmaq. Telearnalar jóninde qanday pikirde ekenimdi biletin siyaqtysyz. Bizdegi aiyqpas keselding biri - osy telearnalar bop otyr. Ózindik baghyty, ózindik stiyli, ózindik bet-beynesi joq, biringhay kóshirme, nemese, shatty-bútty qoyyrtpaq. Aytatyn sóz bar-au, biraq, tyndaytyn qúlaq bolmay túr ghoy. Qúlaq joq eken dep qarap jatpaspyn. Reti kelgende, ótimdi jerde aityp kórermin.

- Dulat agha, ontýstik batys aziyadaghy arab elderindegi tónkeris bizding elge de keledi. Óitkeni, avtoritarlyq qoghamnyng barar jeri - sol. Búltalaqtamay soghan dayyndalu kerek. Sonday jaghdayda Siz óz rólinizdi qalay dep oilaysyz? Oghan jetkizbeuding amalyna bas qatyryp jýrsiz be? Artynyzdan ziyaly ortany ertuge tәuekel etesiz be?

- Arab elderindegi ótip jatqan dýrbeleng týbi bizge de jetedi dep senimmen aitqan saualgha jauap beruim qiyn da qorqynyshty. Onyng betin aulaq qylsyn. Biraq, óz jerine basqa elding bombasy týsip jatqanda alaqaylap quanatyn elding erteni qalay bolmaq. Men óz Preziydentimdi qoldamaghan kýnning ózinde ony auystyru ýshin bóten elding bombasy óz jerimizge kep jarylyp jatqanyna quanbaq týgili qayghydan qan jútyp, óletin siyaqtymyn. Sorly Liviya halqy! Endi olar dәl osynday halge jetu ýshin 50-60 jyl beybit ómir sýrip, odan da úzaq uaqyt jana psihologiya qalyptasuyn kýtedi. Kórersinder, onshaqty jyl ótken song Liviya halqy Kaddafiyge jana eskertkishter qongha kirisedi.

Óz elimizding taghdyryn ózimiz sheshkendi jón kórem. Jaudyng kómegin kýtu - ózine jasalghan ýlken qastandyq. Sananyng tómendigi.

- Jeke óziniz azamat, mәdeniyettanushy, jazushy retinde S.Sәduaqasúlynyng ruhynyng aldynda qanday perzenttik (ruhani) sóz aitqan bolar ediniz?

- Smaghúl Sәduaqasovtyng qazaq tarihynan alatyn orny, әriyne, erekshe. Biluimshe, onyng últ ýshin jan ayamay kýreskenin, onyng tarihymyzdan alar ornyn eshkim úmytqan joq. Talay maqalalar men kitaptar jazyldy. Jazushy Beybit Qoyshybaev S. Sәduaqasov ómirin egjey-tegjeyli zerttep, ýlken kitap jazdy. Al, onyng sýiegining kýlin jerleytin últaraqtay jerdi Astana qalasynyng әkimi I. Tasmaghambetov qimay otyr degenge sengim kelmeydi. Men biletin Imanghaly onday imansyz emes. Múnda basqa bir sebep jatqan shyghar. Álde, basqalay jospary bar ma eken? Onday úly qayratkerding kýlin býkil el bolyp jer qoynyna tapsyruymyz kerek.

- Dulat agha, kitaptarynyzdy oqyp túramyz, jaqsy jazushy ekeninizdi óziniz de bilesiz. Al, rugha bólinu dertine keler bolsaq, myna derekterge qarap rasymende rushyldyq bar-au dep oilaymyn. Ýsh jýzding balasy da el basqaruda teng bolsa, soghan yqpal etseniz degen tilegim bar. Qanat Saudabaev - Dulat ruynan. Shókeev, Qalmyrzaev, Karbuzov, Qojamjarov - Dulat - Shymyr ruynan, Mami, Kúlybaev - Dulat- Janys, A.Músabekov -Dulat- Botbay, Túrisbekov -Dulat-Siqym. Jalayyrlar: Q.Toqaev, M.Nәrikbaev, B.Búlghaqbaev. Qanat Bozymbaev.

- N.M.M. degen azamat býgingi biyik lauazym iyelerining qanday rudan ekenin tizip shyghypty. Iya, búl -oylanarlyq jay eken. Búryn mәn bermeppin. Múnyng basty sebebin 9-jauapta aityp óttim. Basqa qosyp-alarym joq.

Jalghasy bar