Sandy tanbalaugha arnalghan syipyr, býginde býtkil bir tehnologiyanyng subektisine ainaldy, ony «syipyrlyq tehnologiya» (qazaq jurnalisteri múny «sandyq» dep shatasuda) ataydy. Zamanymyzdyng ýrdisin aiqyndap otyrghan syipyr taqyryby ózekti de manyzdy sala. Biz búl joly adamzattyq jalpy órkeniyet tuyndysyna ainalghan «arap» syipyrynyng tuyndau tarihyna babaqazaqy (protoqazaq) tanymnyng yqpaly barlyghyn angharghanymyzdy júrtpen bólisudi úighardyq.

Avtor.

Araptyq syipyr men týrkilik sanamaq jýie

Sandy tanbalaugha arnalghan syipyr, býginde býtkil bir tehnologiyanyng subektisine ainaldy, ony «syipyrlyq tehnologiya» (qazaq jurnalisteri múny «sandyq» dep shatasuda) ataydy. Zamanymyzdyng ýrdisin aiqyndap otyrghan syipyr taqyryby ózekti de manyzdy sala. Biz búl joly adamzattyq jalpy órkeniyet tuyndysyna ainalghan «arap» syipyrynyng tuyndau tarihyna babaqazaqy (protoqazaq) tanymnyng yqpaly barlyghyn angharghanymyzdy júrtpen bólisudi úighardyq.

Avtor.

Araptyq syipyr men týrkilik sanamaq jýie

Dýniyede aluan syipyr jýiesi bar, olar sanamaq jýiege sәikes ejelgi grektik onaltylanghan bolmasa mayalardyng jyiyrmalanghan jýiesine negizdelgen týrli poshymgha iye. Sonday-aq, tayaqsha syipatty rimdik syipyr da  әigili.Ár syipyrgha ózindik eseptik jýie tәn, әrbir eseptik jýiege ózindik syipyr sany layyq: mayalyq jýiede – 20, grekterde – on alty, ondalghan eseptik jýiede -10 syipyr. Endeshe, býgingi «araptyq» syipyrdyng shyghu tegin qazbalaghanda, soghan sәikes ondalghan sanamaq jýiening shyghu kórinisin zerdeleu dúrys baghyt bermek.
Araptargha deyin Dýnie jýzinde ondalghan sandyq jýieni keng qoldanghan halyq semitter de, ejelgi ýndiler de emes, týrkiler ekeni belgili.Alayda, amerikalyq inkterde ondalghan jýiening bolghandyghy býginde qúpiya emes. Al, alashordashyl Eldes Omarúly ózining «Qazaq tarihynan» degen maqalasynda Shynghyshannan bastau alady deytin «ondyq jýieli» әskerding jasaqtaluynan myng jyl búryn, atalmysh jýieni eng alghashqy ghún hany Mәdening (Mode, Mәdi) memlekettik jýiesi ondyq, jýzdik, myndyq bólinisterden túratyn әskery qúrylymnan túrghandyghyn ejelgi Qytay men Ábilghazy hannyng shejiresine sýiene otyryp, ashyp jazady.
Ángimening arqauy bolyp otyrghan kәzirgi syipyrdyng araptyq tuyndy ekeni jәne onyng ejelgi ýndilik syipyr jýiesinen tuyndauynyng ózi birjaqty dәiek deuge erte. Kәzirgi syipyrdyng shyghu tegine basty dәiek bolyp jýrgen myna kestege (4, 5 pen 6 syipyrlary eki núsqamen, sol jaghynda — arapsha, ong jaghynda — parsysha)  nazar salayyq.
Kestedegi «araptyq» syipyrlar ebropalyqtargha X—XIII ghasyrlarda esepteuish abaq sýiekterinde basylghan jazbalardan belgili. Taqtashagha syighyzu ýshin «2» men «3» syipyrlaryn jatynqy týrinde jazghan. Al, «8» syipyry ebropalyq «tuyndy» bolyp esepteledi de, latyndyq «segiz» úghymyn bildiretin octo sózining qysqasha jazyluynan shyqqan desedi. Kestening ong jaq baghanyndaghy ejelgi ýndilik atalatyn syipyrmen salystyrsaq, oghan araptyq 0,2,3,9 syipyrlarynyng ghana úqsastyghy bayqalady, qalghan altauy mýldem bógde keyipte. Bir jýieden shygha túryp, «arap» syipyry ýndilik núsqadan nege sonsha alshaqtaghan? Al, kәzirgi men arap syipyrlarynyng úqsastyghy tek 1,2,3,9 syipyrlarynda ghana. Endeshe kәzirgi syipyrdyng «araptyq» ataluy әdil me? Alayda, kәzirgi syipyrdy araptyq órkeniyetke qúrmet retinde ebropalyqtardyng ataghandyghy mәlim.
Payymymyzsha, orta aziyalyq ilim-bilimmen barynsha tanys Ál-Horezmy sekildi ghúlamanyng arqasynda Europagha «araptyq» emes, naghyz týrkilik ondalghan eseptik jýiege negizdelgen syipyrlar tanbasy jetken sekildi. Tarihy búl jayt dәiektelmegendikten, ebropalyq tarih ghylymy kәzirgi syipyr taghdyryn onaylatyp qana, oigha kelgen olaq dәiektermen toltyrugha tyrysqan. Mysaly, 8 syipyrynyng octo sózining qysqasha jazyluynan qalyptasuy ýlken kýmәn keltiredi: sonda araptardan bәrin ala otyryp, segiz sanynyng tanbasyna kelgende ebropalyqtar namystana qalghany ma, әlde octo úghymy sonsha qasiyetti me? Búghan әzir jauap joq.
Ázirge syipyr tarihyn ornyqtyrghan ebropalyq kózqaras kәzirgi on syipyrdyng ýndilik núsqagha úqsamaytyn altauyn tektep beruge qauqarsyz. Ol zandy da, óitkeni, ondalghan esepteu jýiesining tetigi bolyp tabylatyn kәzirgi on syipyr Kindik Aziyalyq abyzdarda qoldanysta bolghanymen, olardyng syry qúpiya tanbalar týrinde syrt kózge ashylmaghan. Sol sebepti bizge búlardyng kópshiligi syipyr týrinde emes, týrkilik bitik (tasjazbalyq) әrip pen iydeogramma týrinde ghana jetken.
Kim bilsin, ol jýieler Otyrar kitaphanasy sekildi bilim oshaqtarynda órtpen birge kelmeske ketui de yqtyimal. Al, osy zamanghy qoldanystaghy syipyrdyng araptyq jәne ýndilik núsqalargha qatysy bolghanymen, eki núsqa da kәzirgi «araptyq» syipyrgha atatek bolugha jaramaytynyna jogharyda kóz jetkizdik. Onyng ýstine býgingi syipyrlar jetilgen basqa jýieden alynghanday әser bar. Endeshe, búlardan basqa syipyrdyng tegi boluy mýmkin be? Mýmkin!
Ondalghan eseptik jýiege negizdelgen týrkilik syipyrdyng barlyghy jóninde derek bolmasa da, týrkilerde syipyr bolmady deuge taghy bolmaydy. Mәselen, týrkitekti shúbash (chubash) júrty әli kýnge deyin orman sharuashylyghynda ejelgi týrkilik bitik (runa) qaryptes syipyrlardy qoldanuy bizdi birshama oilandyrady. Jәne de ol syipyrlar rimdik núsqamen tuystasyp jatyr:

Eki syipyr túrqyn salystyra kele, shúbashtyq núsqa әbden jetilgen, meylinshe qarapayym jәne barynsha ornyqqan núsqa ekendigi bes sanynyng syipyry jay ghana / qighash syzyqshamen berile salghanynan kórinedi. Búl jayt taghy bir mәselening úshyghyn qozghap otyr, ol – rimdik syipyr atalatyn sandyq tanbalar da týrkilik tuyndy emes pe?
Syipyrlardyng adamzat tarihyndaghy shyghu joldaryn dәiektegen Oljas aqsaqaldyng «O proishojdeniy drevneturkskih yazykov y pisimennostey» (Almaty, «Atamúra», 2002)  enbegindegi payymdaryna den qoya otyryp, kәzirgi syipyrdyng shyghuyna sol payymdardyng alghy irgetas bolghanymen, onyng týbirimen ózgeriske úshyray otyryp, teologiyalyq syipyrlyq mәn men poshymgha týskenin atap ótkimiz keledi.Sóitip, kәzirgi syipyr keybir tanbalyq jәne dәiektik tirek retinde ejelgi tanymdardy negiz ete otyryp, ony tuyndaghan jana zaman talaby men imandyq iydeologiyagha talghajau etken týrkilik tanym nәtiyjesi deytin óz payymymyzdy úsynbaqpyz. Sirә, kәzirgi syipyrdyng tegi araptyq jazba da emes, ejelgi ýndilik syipyrlyq tanba da emes, shamasy Batysqa búl syipyr núsqasy basqa bir ýlken ózgeris pen reformany bastan keshirip jetken deytin óz qyisynymyzdy keltirmekpiz.

Syipyr – órkeniyettik nyshan

Syipyr mәselesi, ejelgi mәdeniyetterding tuyndauy men qalyptasu kórinisin zerdeleuge mәjbýr etedi. Óitkeni, syipyr - belgili bir mәdeniyetting jazbalyq tuyndysynyng matematikalyq kórinisi ghana emes, sony tudyrghan etnostyn, nәsilding dýniyetanym ainasy, oilau jýiesining tanbalanghan kórinisi. Órkeniyetsiz jazba, jazbasyz syipyr boluy neghaybyl. Óitkeni, syipyr - órkeniyettik nyshan.
Resmy syipyr tarihy boyynsha osy dәuirding 5-ghasyrynda nól úghymy tuyndap baryp, syipyrdyng tuyndauyna týrtki bolghan degen uәj bar. Sodan baryp, araptyq syipyr ýndilik syipyrdan shyqqan desedi. Alayda, kózimiz jetkendey, oghan kýmәn az bolmay túr. Onyng ýstine, ýndilik syipyrdyng tuyluyna dalalyq jazym mәdeniyetining әseri bolghanday dәiekke jolyghu da siyrek emes. Álgi ýndilik syipyrdy tuyndatqan nólding tanbasy shenbershe bolsa, onyng shuniya ataluy da «shenber» sózining basqy buynyna sonsha juyq ekenin eskere túrayyq: shen, shón.
Týrkilik úly Dala da jýieli jazbasyz bolghan emes. Týrkilik jazba mәdeniyetining naghyz bolmysyn Ernest Doblihofer bylay moyyndasa: «Ony (týrki jazuy) proishodyat iz oblasti, yavlyavshiysya dlya vseh zapadnyh kulitur «potustoronnim mirom», iz samogo serdsa Azii, y prinadlejat narodu, o kotorom my dolgoe vremya sovershenno nichego ne znali, da y teperi eshe znaem chrezvychayno malo...» (Znaky y chudesa. M. 1963)., al ejelgi ruhany túnba týrindegi týrkilik jazba jóninde tarihshy A.K.Narymbaeva óz pikirin bylay bildiredi: «Bolee 4 tysyach drevneturkskih rukopiysey hranyatsya v Rossiyskoy Akademiy nauk, okolo 8 tysyach – v Germanskoy kolleksii, esti kolleksiy yaponskaya, londonskaya, parijskaya y dr.» («Arkaim – ochag mirovoy sivilizasii, sozdannyy prototurkamiy», 2007j, 362-bet).
Úly Dala órkeniyetining dýrkin-dýrkin shyghys, ontús pen batys baghytqa kóshegender kóshkinimen taralyp túrghandyghyna nazar audarghan jón. Onyng ýstine, ejelgi týrkilerding bayyrghy ýndilermen talay ret ruhaniy-sayasy qatynasqa týskenin jәne bayyrghy Ýndistangha soltústan barghan kóshegender senim men iman bilimderining bastauyn jetkizgeni de anyz ben aqyiqatqa toly. Sol sebepti, ejelgi týrkiler men ýndilerding ruhany baylanysy boldy ma degen mәsele býginde sonsha ózekti emes, oghan tiyanaqty bolmasa da jauap bar, ol – baylanystyng týrli dengey men auqymda naqty bolghandyghy.
Resmy tarih ghylymy ýndilik jazba jýieni alghash ret «algebra» pәn atauynyng shyghuyna týrtki bolghan, týrkilik geografiyalyq әlemnen ajyraghysyz, qazaqtar «Besqala» ataghan Harazym  aumaghynda tuylghan, «Kitab әl-Djebr ua-il-Múqabal» enbegining avtory araptyq (dúrysy – islamdyq, tegi jaghynan týrkilik boluy ghajap emes) ghalym Múhammed ibn Músa Ál-Horezmiyding qoldanghanyn moyyndaydy. Alayda, Horezm handyghynyng Ortanghy Aziyadaghy adamzattyq ústaz Ál-Farabiymen birge ortaghasyrlyq talay oqymystylardy shyndaghan Otyrar bastaghan ondaghan bay kitaphanaly qalalary bar Úly Dalamen shektesip jatqandyghy eskerilmeydi. Onyng ýstine bir ózi matematika ghylymynyng irgeli bir salasynyng negizin qalaghan Múhammed ibn Músa Ál-Horezmy sekildi ghúlamalardyng syipyrdyng barynsha jetilgen týrin qoldanyp kórui arqyly, onyng Batysqa jayyluyna týrtki bolmasyna kim kepil?!
Bir qyzyghy, orta ghasyrdaghy Ortanghy Aziyalyq qalalardyng qauqary әzirge tek qana islam órkeniyetimen shektele moyyndalyp keledi. Alayda, ol qalalardyng islam dini tuyndaghangha deyingi jaghdayy kózden tasa bolghanymen, Ortanghy Aziyalyq órkeniyetting búghan deyingi bolmysy әbden qalyptasqan jәne ejelgi dalalyq abyzdyq ilimning keng tarap, onyng túnbasynyng islamdyq órkeniyetting óskindeuine, jana «araptyq tanymnyn» qalyptasuyna negiz bolghan faktordyng biri retinde qarastyratyn mezgil jetti.

Týrkilik san esim men teologiyalyq sanamaq

Jalpy, ondalghan sandyq tanbalardyng shyghuy әu bastaghy týrkilik teomistikalyq sanagha negizdelgen bilimnen bastau alady deuge negiz bar. Mistikalyq sanamaqtyng astarynda ejelgi týriktik abyzdyq ilimning silemi jatyr. Ásirese, kәzirgi syipyrdyng shyghuynda ejelgi imandyq senimge negizdelgen «danalyq sanamaq» bar degen týisik sanamyzda samsap túr.
Payymymyz boyynsha, mynaday qyisynnyng tizbegi bolghan. Áuelgi abyzdar kýrdeli ezoteriyalyq-imandyq ilim men iydeologiyany sanamaq arqyly adamzat sanasyna siniruding qarapayym jolyn izdestirgen.  Ol ýshin iydeya men tanbany biriktiru sheber qoldanysqa týsken. Nәtiyjesinde teologiyalyq tanym men matematikagha negizdelgen iydeogrammalar dýniyege kelgen. Biraq, әuelgi syipyr sannyng tanbasy retinde emes, imandyq ilimning tanbasy týrinde tuyndap baryp, ol tanbalar naghyz syipyrgha pragmatikalyq sananyng qalyptasuy kezinde ghana ainalghan degen payymdy jón sanaymyz. Al, pragmatikalyq-materialdyq sananyng boy aluy Batys órkeniyetimen tyghyz baylanysta. Demek, oghan deyin Dalalyq abyzhanagha ainalghan Kindik Aziyanyng qalalary syipyr tanbalarynyng shiykizatyn «óndeumen bolghan», biraq syipyrdyng kәzirgi túrpatyn qalyptastyryp ýlgermegen. IYdealistik Ortanghy Aziyagha ol kezde pragmatikalyq ghylymy tújyrymdardyng qajeti bolmaghan synayly.
Kәzirgi («araptyq» aiqyndauyshty osylay deuge mәjbýrmiz) syipyrdyng shyghu qúbylysyn zerdeleu barysynda onyng sandyq mәni men tanbalyq beynesin taldau arqyly týrkilik dýniyetanymnyng tabighatyn tanu qyiyn emes. Ol ýshin týrkilik birlik san esimder etimologiyasy men syipyrlardyng tuyndauynyng arasynda tyghyz baylanys bar ekendigine nazar audarghan jón. Sandyq tanbalar syipyrgha ainalmay túryp, sanamaq arqyly sandy «tughyzghan» imandyq-mistikalyq úghymdy sanada bekitu qúraly bolghangha úqsaydy. Biz múny bas-ayaghy on syipyrdan túratyn tanbalardy tekteu barysynda onyng birtútas teologiyalyq sanamaq jýiesine negizdelgenin topshylaudan alyp otyrmyz. Tegin biz indetip otyrghan ondalghan býgingi syipyrlyq jýie mәni jaghynan birynghay diny iydeologiyalyq algoritmge órilgen sanamaq bolyp tabylady.
Kәzirgi syipyr tegin indetu barysynda, qazaqy birlik (0-den 9-gha deyingi) san esimderding etimologiyalyq mәni men syipyr syiyqtarynyng sәikestigi syipyr mәnderin ashugha tolyq qatynasy bar ekendigin anghardyq. Atap óter basty janalyghymyz: týrkilik birlik san esimder teologiyalyq sanamaq tújyrymdardyng kórinisi ekendigi, yaghnyi, birlik san esimderding әueli san retinde emes, teologiyalyq sanamaq retinde tuyndaghandyghy.

0  syipyry men «Óli in».

Nól (noli, nuli) sózi latynsha nullus — eshqanday, eshtene, bos, qúr degendi bildiretin sandyq tanba. Nóldi tanba retinde  jazu kuәligi alghash ret 876 jyldan bastalady. Ýndistandaghy Gvalior qalasyndaghy qabyrghalyq jazbada 270 sany týsken. Keybir zertteushiler nóldi ýndilikter onaltylanghan esepteu jýiesindegi «o» әrpin nól retinde astronomiyada qoldanghan grekterden alghan-mys deydi. Al, keybireuleri nól shyghystaghy Ýndistannan keldi dep esepteydi, taghy bireuler onyng ýndi men qytay shekarasynda shyqqandyghyn algha tartady. Jogharydaghy uaqyttan búryn 683 jәne 686 jyldardaghy kәzirgi Qambodjy men Indaneziyadaghy jazyndylarda nólding nýkte men kishkene shenbershe týrinde beynelengeni tabyluda.
0 – «nól» (nul, noli, nuli): in+ól tirkesi týrindegi búl sóz ang panasy men ondaghy qolgha týsirer eshtenening joqtyghynan habar berip túrghan ejelgi týrkilik «sóilem» sekildi. Búl úghym әri indi, әri ondaghy tirlikting joqtyghyn bildiru arqyly atalmysh tanbagha sanaugha túrmaytyn maghana jýktep túr. Atalmysh sóztirkes ejelgi týrkishe «óli in» sóilemin berude. Jalpy «in» (yn, iyn) sózi asa ejelgi quys, ishki, qamashau, qúrsaq úghymdaryn bildiredi.Qazaqtyng aghayyndy úldardyng kishisin «ini» atauy, o basta «qúrsaqtas» degendi bildirse kerek. Demek, «in óli» tirkesi bedeu qúrsaq degenge menzep túrghanday.
Týrkishe «óli in» tirkesine barynsha juyq qytaysha «lin» (aghylshynsha aitylymy - líng) bolyp aitylatyn resmy iyerogliyfi  0 syipyryn kәdimgi jazbada shenbershemen beredi. Búl tanba shynynda da, inning auyzyn beyneleydi jәne onyng ishinde eshtenening joqtyghyn bildiredi. Alayda, týrkilik jazyndylarda nól sanynyng syipyry jóninde derek te, dәiek te joq jәne onyng shenbershemen belgilengeni tipti de beymәlim. Demek, bizge әzirge tek qana  latynsha «nól» sózining týrkilik «óli in» tirkesine juyq aitylatyny mәlim.
Jalpy, kәzirgi syipyrdyng tuyndauyna eki birdey negiz bolghan, onyng biri – syipyrdyng iydeogrammalyq túrpatyn tughyzghan teologiyalyq sanamaq tújyrymy; ekinshisi – ony qostap tolyqtyra týsetin filosofiyalyq-geometriyalyq beyneler.Sondyqtan da, syipyrdy «bir kýnde tua qaldy» deuden aulaq bolghan abzal. Shamasy, syipyr teologiyalyq sanamaq tújyrymy men túrmystyq sanamaq tújyrymynyng iydeogrammalary túraqtalyp, geometriyalyq túrpatqa ie bolghan shaqta qalyptasatyn bolsa kerek.
Osy jaghynan qaraghanda, nól sany «bedeu qúrsaqty» (óli in) beyneleytin shenbershe bolugha iytermeleytin syipyrdy tuyndatu mýmkindigi bar jәne onyng filosofiyalyq-geometriyalyq beynesi kәdimgi noqat boluy kerek. Noqat – týrkiler tanymynyng ejelgi tanymynda tarynyng qauyzynday nýkteden taraghan ghalamnyng beynesi, endeshe ghalamnyng noqat týri – ghalamnyng tuyndamay túrghandaghy bedeu sipatynyng túrpaty bolsa kerek. Sondyqtan týrkilik bitik jazbadaghy sózder arasyn jalghaytyn ótpekil (probel) bir nýktemen ajyratyludyng ornyna, «:» týrindegi qos noqatpen berilgen. Sebep, әlgi ghalamnyng basqy «nóldik» kýiin bildiretin jalghyz noqatpen shatastyrmaudan tusa kerek. Áytpese, tasqa qyrnap jazugha bir nýktening ynghayly ekeni belgili.

1 syipyry men «Pir» úghymy

1– «bir»: bi + ir (yr),   «bi» (biy,pi,pi) buynshaghy ejelgi «biyik», «jogharghy», «qúdyretti» úghymdaryn beretin basqy núsqa, al, «ir» (yr) ejelgi týrkishe iye, jasaushy, jaratushy, qúdyret degendi bildiredi. Kәzirgi «iri» sózining týbiri (ir, gir) o bastaghy irilikting ghana emes, qúdyret pen jasampazdyqtyng da mәnin bergen. Sonda bi+ir (yr) qosyndysy «jalghyz qúdyret» degen úqtyrymdy bermek.
Ejelgi shumerler bir sanynyng tanbasy retinde tiginki │ syzyq qoldanyp, ony «as», «ash» ataghan. Búl kәzirgi «aspan» sózining týbiri boluy kerek jәne tik syzyq, sirә, Aspan men Jerdi jalghaushy qúdyret maghynasynda úghynylghan. Búl kәzirgi «bir» sózining әuelgi mәndesi bolyp tabylmaq. Búghan qosa tilimizdegi «asatayaq» sózine de mәn berip túrghan osy bir ejelgi «as» sózi boluy kerek. Tiginki búl syzyqshanyng ejelgi semitterde «alef» retinde basty әrip atalsa, búl sóz týrkilerdegi iriligin salystyru mýmkindigi joq «alyp» úghymyn beretin sózdi eske salady. Shamasy, osy «alyp» tik syzyq kәzirgi 1 syipyrynyng negizin qalasa kerek.
Endi jalghyz qúdyretting kim ekenin bilu ýshin 1 syipyrynyng túrqyna mәn bereyik. 1 syipyry tiginki úzyn syzyqtan, basynan solgha qaray kólbey syzylghan kesindiden jәne ayaq jaghyn ala kóldeneng syzylghan syzyqshadan túrady: 1, múndaghy basynan kólbey týsken syzyq o basta ong jaqtan da syzyluy yqtimal. Tanbanyng basty bóligi qaqayghan tik jalghyz syzyqtan túruy, onymen qatarlas «túlghanyn» joqtyghyn jәne tik túratyn manyzdy beynening jalghyz ekendigin bildiredi; al basyn ala solgha qaray qyighash týsken qysqa syzyq, әlgi túlghanyng biylik etu belgisin kórsetetin «qolynyn» beynesi, astynghy shaghyn kóldeneng syzyq qúdyretti Túlghanyng ayaq tirer tabany – Jer. Jalpy, ejelgi týrki úghymyndaghy tanba keskindeu barysynda kezdesetin kóldeneng jogharghy syzyq – Kókti, al tómengi kóldeneng – Jerdi beynelegen. Alayda, әuelgi núsqa astynghy (jәne ýstingi) kóldenenshesiz de boluy әbden mýmkin jәne ol biz tergegen jaytqa eshbir kemdik týsirmeydi. Qazaqy «pir» úghymy da osyny keyiptese kerek. Búl úghymnyng filosofiyalyq-geometriyalyq beynesi tiginki syzyqsha («alyp») │bolyp tabylghan.

Osynyng bәrin jyiyp-tere kelgende, «Kók pen Jerding arasynda jalghyz ghana Qúdyret bar!» degen danalyq payymgha tap bolamyz. Demek, 1 syipyry – Jaratqaniyening belgisi, syipyrlyq beynesi jәne keyinirek «bir» sanynyng tanbasyna ainalghan. Shamasy, búl jayynda habary bolghan úly Abay «birge» úly mәndi beker bermegen. Búl syipyr qay pendege de Jaratqaniyeni basty pir retinde moyyndap, sony tanu mindetin jýktese kerek.

2 syipyry jәne «Jaratqandy jar et!» tújyrymy

2– «eki»: e + ki (ye+kó:  Yeng – Kók!), «eki» sózining ózinde «Yeng Kókpen birge bol!» degen mәn jatyr. «Kók» sózining alghashqy núsqasy «kóh» nemese «kóg» bolu arqyly kәzirgi «eki» (iyki, iki) sózining «ki» nemese «ki» buynyna ainalghan.
Syipyr tizerlep, basyn iyip, dúgha oqy jýrelegen adamdy beyneleude: 2. 
2
Búl - Kókke, Jaratushygha bas iyip, jýgingen pendening keypi. Syipyr pendening «Jaratushyny jar (dos) etuin» pash etip túr. «Jalghyzdyng jary – Jaratqan» degen tújyrymdy tuyndatuda. Búl tújyrymnyng filosofiyalyq-geometriyalyq beynesi bastary birikken, bir birine sýienip, Kókke qadalghan kólbeu qos syzyq: Λ boluy kerek.

3 syipyry jәne «Teriske emes, ongha úsh!» tújyrymy

3– «ýsh»: «ý + is (ish)» = «úsh». Búl tanbanyng syryn ashu ýshin,   «is» sózine mәn beru kerek. «Is» sózining kәdimgi «júmys», «әreket» degennen góri ejelgi mәni «qiyndyq», «tauqymet», «problema», úghymdarynyng jyiyntyq maghanasyn bildiretin «Basqa is týsu» degen de úqtyrymy bar.
Degenmen, «is» sózi o basta «Kókten týsetin búiryq» degen maghana bildiretin «peshene», «jazmysh» úghymdaryn da bergen. Múny tanba tilinde ejelgi týrkiler S týrinde belgilegen dep topshylaugha bolady. Búghan biz búrynghy zamandardaghy «is» (ye+is) ataluynyng joyylyp baryp, kәzirgishe «es» atalghan tanbanyng latyndyq әripke ainaluy әbden mýmkin dep payymdaymyz.
S belgisi adam ghúmyrynyng qayshylyqty qarymnan (karma) túratyndyghyn kórsetedi. Atalmysh qayshylyq jyrtqyshtyng denesi búratyla beynelengen skifterding «ayuandyq túrqymen» jasaghan mýsinderi arqyly da berilgen. Al, әdettegi «Basqa is týsu» degen qazaq úghymynda adam ghúmyryna Kókten búiryq týsip, synaqqa úrynu ýderisin úqtyrady.
Osydan kelip, qazaqtyng qazyrghy «is» sózi atalmysh tanbanyng әlemdik auqymdaghy «es» atalatyn әripke ainaluyna týrtki bolghan ejelgi týrkilik logema deuge qaqymyz bar. S tanbasynyng qazyrghy «Es» ataluynyng da ejelgi mәndetpesi  (kommentariyi) boluy kerek, qarastyrsaq: S - «es» = «es» = ye+is. Múndaghy «ye» (pendening ózi) S-ting astynghy, al «is» (Kók búiryghy) onyng jogharghy ilmegin bildiretin qosyndy tanba. Búdan angharatynymyz: adam ghúmyry degenimiz – onyng әreketi men pesheneden (isten, karmadan, ghúmyrlyq programmadan) túrady. Sonda S tanbasy o basta dialektikalyq programmadan túratyn adamnyng taghdyryn da tanbalaytyn belgi bolyp shyqty. Belgili bir tújyrymdy bildiretin búl tanba Jaratushygha jýgingen kez kelgen pendege tәn jazmyshqa, peshenege, karmagha sәikes synalugha mәjbýr etetin búiryq bar degendi de anghartady. Latyndyq S әrpine ainalghan o bastaghy «peshene» tanbasy men onyng jogharyda aitylghan mәni «ýsh» sózining de, onyng tanbasynyng da jasaqtaluyna mol yqpaly bolghan.
3-ting mәnin úghu ýshin aldynghy 2 syipyrynyng mәni odan әri sanamaq jolymen sabaqtasatynyn eskergen jón. Jalghyz jannyng Jaratqandy jar etu arqyly jalghyzsyramaytynyn eskersek, endi onyng ózine qosa peshenelik isi, jazmyshy, yaghnyi, Kók búiryghy bar ekenin bildik. Sóitip, әrbir pende Jaratqandy joldas etip, ózining peshenesin serik qylugha mәjbýr eken. Ýsheu degenimiz – osylar!
Búl tújyrymnyng filosofiyalyq-geometriyalyq beynesi tenbýiirli ýshbúrysh bolyp tabylmaq: ∆. Búl qazaqtyng qolónerinde «Boytúmar» atalatyn órnekting rólin atqaryp jýr. Mazmún jaghynan jogharydaghy tújyrym әrbir adam ýshin ómirlik «boytúmar - programma» ekeni ras.
Al, S-ting teris qaraghan ýstingi «peshenelik» ilmegin ong qaratu - әr pendening mindeti. Búdan, «adam - ózining jazmyshymen egiz jәne Jaratqanmen ýsheu» degen tújyrymdy oqyimyz. 3 syipyry - óz taghdyrymen seriktesken, peshenesin mandayyna (basyna) basa «kiygen» adamnyng keypi (ony alghashqy araptyq jәne ýndilik syipyrdan andaymyz - kesteni qaranyz).
3 Sonda «ý+is(ish)» qosyndysyndaghy beymәlim «ý» (u) dybysynyng da mәni ashyla týsedi: óz taghdyryndy óz kiyiming etu, «ý(s) etu» nemese jazmyshyndy (programmandy) arqalau degen kýrdeli de beyneli týsinik bar. Búl jerde aldynghy 2 syipyrynyng tanbasy týrindegi pendening jýginui tekke ketpey, Jaratqannan basyna «is» (synaq) týsu nәtiyjesi kórinis berip túr. Al, synaq Jaratqannyng sýiikti qúlyna ghana týsetinin de eskergen jón.
Qyzyq jeri, búl tanba úshyp bara jatqan qústy da elestetip, esimizge eriksiz «úsh» sózin salady. Basqasha alsaq, búl sóz de jogharydaghy aitylghan tújyrymdy odan әri bekite týsetin uәj: iman (Jaratqangha degen niyet) men pendening peshenesinen qos qanat payda bolyp, Kókke úshu (Jaratqangha úmtylu) ýderisi syipyrlyq beynege ainalghan!

4 syipyry jәne «Tórt qúbylandy biyle!» tújyrymy

4 – «tórt»: «tór + it»,   «tór» ejelgi týrkilik «biylik» úghymyn bildiretin sóz. Endi tanbagha zer salsaq, ol mynaday jolmen ómirge kelgen: tenqabyrghaly asha tórt tarapty kórsetedi, al birinshi shiyrek jasaqtap túrghan kóldeneng jәne aiqasqan syzyqtardyng basyn qosatyn kólbeu kesindi «taraptardy biriktiru, yaghnyi, biyleu» degendi (ony biz 1 syipyrynan bilemiz) bildirip túr.

Jalpy, geometriyalyq romb qazaqtyng tekemetindegi «týr» (qazyr múny shatasyp, «sharshy» deushiler bar) degen sózben atalady. «Týr» sózi o basta biylik úghymyn beretin «tór» sózining tanbasy bolyp qalyptasa kele ózgeshe aitylymgha ainalghan. Qysqasy, týr, yaghnyi, qazaq úghymyndaghy romb tórt tarapty biyleu belgisin bildiredi: ◊. Al, «tór+it» (Tór et!),   formulasyndaghy «t» dybysy qazyrghysha «et» degen etistikting basqy «it» núsqasynan tughan; atalmysh formula «Kók búiryghyn bar tarapqa jetkiz!» bolmasa «Tórt qúbylandy menger!» dep túr. Búl tújyrymnyng geometriyalyq iydeogrammasy týr (romb) men sharshy týrindegi Jaratqannyng búiryghy jazylghan paraqtyng beynesi boluy kerek.
Endeshe, «aq kiyizge han kóteru» dәstýri týr salynghan kiyizge handy otyrghyzu arqyly Jaratqan búiryghyn qúp alyp, ony pash etu rәsimi bolyp tabylady. Múndaghy «aq kiyiz» úghymy – jazylmaghan aq paraq, al otyrghan han – Kókting búiryghy týsken eldik peshene!

5 syipyry jәne «Ong peshene jaza gór!» tújyrymy

5– «bes»: «be + is (ish)»,   «be» - ber, «is (ish)» - jazmysh, peshene, bata, búiryq. Alaqan jai, qazaqy týsinik boyynsha әldeneni súrau bolyp tabylady. Al, alaqannyng basqasha kórinisi bes sausaq ekeni belgili. Demek, әri súraudy, әri bes sanyn bildiretin «bes» sózi men ejelgi rimdik (әlgi shúbashtyq syipyrlardy eske alynyz) bes sausaqtan shyghatyn syipyrdyng týbi bir tanymnan. «Bes» sózining mәni Jaratqannan qúzyrly da jaghymdy búiryq kýtu bolmasa bata súraudan shyqqanyn úghugha bolady.
Qazaq tilinde әli kýnge maghanasy ashylmaghan «peshenege jazu» («beseneden belgili» degen de bar) degen tirkes bar, múndaghy «peshenenin» («pecheneg» taypsyna qatysy joq) ne ekeni beymәlim. Bizdinshe, «peshene» sózin «alaqan» dep úqqan jón: múnyng týbiri «pesh» (besh, bes) jәne kelesi «en» (songhy «e» dybysy júrnaq ornynda) sózi býginde jazyqtaghy qysynqy ólshem atauy men mal qúlaghyna salynatyn belgi bolghanymen, o basta ol sopaq, әldenege enu, súghynu mýmkindigi bar (erkekting jynystyq mýshesining «enek» ataluy da osyghan dәiek) nәrsege atau bolghan. Bastapqy úghymda ol sausaqtyng maghanasyn bergen, sondyqtan da qazaqsha bir anadan (eneden) bir kezde tuylghan ekiden kóp bala (tól) «ýsh en», «tórt en» (kәzir búl «em» delinip qate aitylyp jýr) atalady. Al, «ene» sózi «enderdi» biriktirushi degen úghym bolar. Búl da bir qolgha tiyesili sausaq sandarynan tuyndaghan úghym. Endeshe «peshen(e)» sózi - «bes sausaq» nemese olardy biriktiretin «alaqan». Demek, «peshenene jazylghan» degen tújyrym boyynsha adamnyng alaqanyna jazylghan taghdyr aitylyp túr, әdette kóripkel «alaqandy oqu arqyly» adam ghúmyryn boljaugha mýmkindik alatyny ras emes pe?! Alaqan týrkilerding aspangha alaqan jayu dәstýri әlgi jazmyshty janghyrtudy tileu rәsiminen shyqsa kerek.
5
S-ke qayta oralayyq. 5 syipyrynyng tómengi ilmegi S tanbasynyng mәnine sәikes «peshene» (alaqan) úghymyn berip túr da, jogharghy kóldeneng syzyqsha (Kók) men «alaqanmen» (5-ting ilmegimen)  qosatyn kólbeu syzyqsha alaqan iyesining Kókke alaqan jayyp, әldeneni ótinu ýderisin, tipti, jayylghan alaqannyng Kókpen baylanysy baryn da kórsetip túr. Tanbany ajyrata týsu ýshin, aldynghy 1 men 4 syipyrlaryndaghy kólbey týsken qysqa syzyqtyng Kókting búiryghy, biyligi ekenin eskeru kerek. Endeshe jalbarynushy Kókten bata ne qúzyrly búiryq, jarlyq tilep túr. Yaghnyi, 5 syipyry - Kókten tileushining nyshany. Atalmysh tanba sol kýiinde b.d.d. 5-1 ghasyrdaghy ghúndargha tiyesili jazbada jýr. «Kókten jaghymdy jazmysh tileu» tújyrymy geometriyalyq túrpat retinde Kókke baghyttalghan ghibadathana (kiyizýi) súlbasy bolar  dep payymdaymyz: ⌂.

6 syipyry jәne «Kýnәhar boludan abay bol» tújyrymy

6– «alty»: «al+ty»,   әldeneni әldekimning alyp ketkendigin habarlap túr: al+ty, yaghnyi, kәzirgishe: «alyp ketti». 6 syipyry - ayaghy joghary, basy tómen salbyraghan adamnyng dóreki keypi: Shynghyshannyng óz andasyn jazalau tәsilin eske týsiredi. Basqasha aitqanda, búl - ólgen adam, yaghnyi, Kókten qalay kelse (ana jatyryna týsse), sol kýii keri «qaytu» (qaytys bolu) rәsimin kórsetip túrghan nyshan. Biraq «alyp ketti» degenge qaraghanda, ony eriksiz qaytaru degen úghym da syiyp túr.
6 Endeshe búl – kýnahar adamnyng keypi degen sóz. Búl uәjdi Dәuit payghambardyng altytarmaqty júldyzy da qostay týsedi, ol qazyr ebreylik tanba retinde tanylyp jýr, biraq o basta adamzatqa kýnәhar bolmau jolyn eskertu tanbasy boluy kerek. Altytarmaq, bir birine qarama qarsy qos ýshbúryshtyng aiqasuynan qúralyp túr. Búl, basqa jaghynan alghanda, pendening o bastaghy kelbetin ózgertui (Kókke qaraghan betti tómen qaraghan betperdemen kólegeyleu), Kókke teris, yaghnyi, Jerge qarauy degendi menzep túr:  . Soghan qaraghanda, 6 syipyry o basta Kókten týsken batany tәrk etu, yaghnyi, ýshbúrysh tarmaghyn tómen qaratudy (kinәli adamnyng jerge qaraghanyn bildiretin keyip) bildirgen nyshannyng alty tarmaqty júldyzben bildiruge ainalghandyghy kórinip túr. Dәl osy nyshan b.d.d. 5-1 ghasyrdaghy ghúndargha tiyesili jazbada osy kýiinde kezdesedi (Qarjaubay Sartqojaúly, «BAYYRGhY TÝRIK JAZUY: ALFAVIT JÝIESI JÁNE FONOLOGIYaSY», doktorlyq dissertasiyanyng avtoreferaty). Bir qyzyghy, ýndi núsqasyndaghy 3 pen 6 syipyrlarynyng syiqy bir birine qarama qayshy, 3 - ongha, al 6 syipyry solgha qaray úshudy pash ete tanbalanuy da, bizding osy payymymyzdy maqúldap túr: 3 -  imandyq bolsa, 6 -  imansyzdyq, teris ketu nyshany. Ómir jolyn sәtsiz keshken adam sirә, osy syipyrmen ruhany ghúmyryn shektese kerek, al synaqtan aman-esen ótip, ózin kemeldik jolgha sala bilgen jan, odan arghy órleu jolyna týsetindey mýmkindik ashylatyny kelesi syipyrlarmen órnektelgen.Sóitip, 6 syipyry teologiyalyq ruhany sanamaq algoritmining sәtsiz bitetin bir shegi bolyp tabylady. Adam óz taghdyryn kýnәharlyqpen sәtsiz ayaqtasa, jetilmegen (0-6) ghúmyrmen ayaqtaydy degen sóz.

7 syipyry jәne «Kemeldik asatayaghy» tújyrymy

7 – «jeti»: «je + ti» (ejelgi núsqas: yet),   qos buynshaqtan túratyn búl sóz o basta eki sózden túrghan: ye + it (et). Múny týsinu ýshin syipyrgha qarasaq, ol Kók belgisi retinde jogharghy kóldenensheden jәne tómenge jetetin qyighash syzyqtan túr. Kóldenenshe – Kók. Búl tanba Kókti núsqap, «Taghdyryna Kókten basqany ie qylma!» bolmasa «Óz peshenene ózing iye(lik) et!» dep túr. Búlay búiryq etu, әlgi altydan songhy sanamaqtyng qyisyny boyynsha ózin ózi aqtaydy da. Óitkeni, pende kýnәharlyqtan kelesi satygha aman ótu mýmkindigi iske asyp túr. Basqa jaghynan alghanda, 1 syipyryndaghy qysqa kólbeu syzyqtyng biylik belgisi nemese búiryq nyshany ekenin eskersek, ony jerge jetkizu, úzartu osy 7 syipyrynda iske asyp túr.
7
Demek, búl basqa jaghynan qaraghanda, Kók búiryghyn jerge jetkizushining belgisi bolghandyghy. Sonymen qatar, búl kezinde «Kókke jet!» degen qasiyetti úrandy úghymnyng da nyshany. Al, tanbanyng ózi Kókke moyynsúnyp, ruhany kemeldengen adamnyng belgisi de bolghan. Ári-beriden song búl - abyz asatayaghynyng nyshany. Endeshe, aldynghy 6 syipyryna sәikes qarabetke ainalmay sara (qasiyetti) jolmen órleytin jannyng reti keletin kelesi sannyng belgisi, әriyne, Jaratqaniyege jaraghan jannyng tanbasy boluy tabighy jayt!
Osylardy qoryta kelgende, 7 syipyrynyng geometriyalyq syiaghy, 6 syipyryndaghy bir birine bettesken qarama qayshylyqty ajyratu maghanasy bylaysha úsqyngha ie bolyp shyghar edi:  6 syipyryna qarasty aiqasqan qarama qarsy qos ýshbúryshty ajyratudan shyghatyn búl belgi «Aq pen qarany, jaqsy men jamandy aiyrushy», «Boydaghy qarama qarsy qos pyighyldy tengerushi» degendi bildirer. Demek, 6 - kýnәhar pendening tanbasy bolsa, 7 - kerisinshe, Tәnir jarylqaghan adamnyn, óz boyyndaghy jaqsylyq pen jamandyqty tengergen, aqyrynda jetilgen pendening tanbasy, onyng kemeldenu belgisi. Búl payymdy syipyrdyng ýndilik núsqasy da maqúldap túr: shenbersheden tuyndaghan adamnyng jogharygha órleu joly beynelengen.

8 syipyry jәne «Segiz qyrly bir syrly» tújyrymy

8– «segiz»: «seg + iz», ejelgi núsqasy: «is ek is» (sekis), yaghnyi, «iske - is», «qos S» degen jazu, búl – «Búiryq ýstine - búiryq!» degeni bolar. 8 syipyry shynynda da, eki S-ting aiqasuynan shyghyp túr. Búl degenimiz - bir túlghagha eki adamnyng taghdyry men ghúmyry berildi degen uәj bolsa kerek. Múnday peshene әdette әlemdi biyleushilerge týsetin órleu joly bolghanymen, әrbir pendege de tәn tújyrym: kemeline kelip jetilgen әrbir erjetken men boyjetken ýshin, ózining jaryn tauyp, peshenesin eki eseleui pendelik mindet bolyp tabylady. Búl aksiya «sekis» sózimen ebropagha jetkenimen, jana qúrlyq ony qúmarlyq (seks) mazmúnynda ghana qabyldady.
8
8 - sirә, tórt qúbylasy ten, say ma say boludyng dәrejesi men sheni bolar. Al, bata (búiryq, peshene, jazmysh) ýstine bata berilui sayma say túlghagha tәn bolsa kerek. 8 syipyrynyng mәni jetilgen adamnyng nyshany bolyp tabylatyn 7 syipyrynan keyingi keletin san tanbasy retinde tolyq ashylyp túr: jetik, kemel adamgha Kókten berilgen búiryqty, batany nyghaytu arqyly eselengen mindet qoyylyp túr. Jәne de jay ghana bata men mindet emes, Jerge Kók atynan biylik etu pәrmeni berilerdey synay bar. Múnyng myna geometriyalyq núsqasy «Segiz qyrly, bir syrly» degen úqtyrymdy berip túr:    . ۞ 

Segizqyrly búl figura ejelgi týrkilik sәuletting kórnekti bezendirimi ekeni tegin emes.

9 syipyry men «Toghayghan is» tújyrymy

9 – «toghyz»: «togh + yz (is)», «toq + ys (is)», «toghys!» (isting bitui, ayaqtaluy, toghayuy), basqasha aitqanda, berilgen pesheneni tolyq atqarghan jangha qatysty «Ising tolysty!» degen ryizalyq batany bildiretin tanba. Búl - manghazdanghan, jaghasy jaylau, tolysqan adamnyng keypi. «Basy tómen salbyraghan» 6 syipyryna qarama qarsy tanba.
9
Sirә, búl Kókting qoyghan mindeti men Jer betindegi pendelik missiyasyn atqaryp, qasiyetti bata alghan sýiikti pendening mәrtebesi sekildi. Búghan qosólshemdi jazyqtaghy shenberge tәn eng kemel geometriyalyq qosólshemdi syiaq (analog) sәikes: ○.
Búl – «toghys» pen «toq is» úghymdaryn tolyq qanaghattandyratyn tanba-figura. Ári aldynghy 8 syipyrynyng segiztarmaqty figurasynyng geometriyalyq jaghynan barynsha nyghayuynan shyghyp túr.  Jalpy, 9 syipyry adamgha berilgen pendelik ghúmyrdyng sәtti ayaqtalyp, belgili bir damu shenberin túiyqtap, ýderisti kelesi satysymen toghystyru kórinisi. Sóitip, 9 syipyry teologiyalyq ruhany sanamaq algoritmining sәtti bitetin shegi bolyp tabylady. Búl - matematika әleminde toghyz sanynan song birsyipyrly sandar tizbegi bitip, qossyipyrly sandardyng shebi on sanynan bastalady degen sóz. Ásirese, qazaqtyng birlik san esimining etimologiyasy kәzirgi syipyr tanbalarynyng tuyndauyna yqpal etken jayt retinde, onyng syipattamasy ekenine nazar audaratyn mezgil jetti.

Oghan myna kesteden kóz jetkizuge bolady.

«Toghyz» oiyny men týrkilik «syipyrlyq tehnologiya»

Týrkilerde kәzirgi matematikalyq «nól» úghymy boldy dey almaymyz, alayda, toghyz syipyrdy qordalaghan shenber týrindegi aiyryqsha belgi paydalanylghan boluy әbden mýmkin. Bizdi múnday oigha iytermeleytin býginde «toghyzqúmalaq» atalyp jýrgen asa ejelgi oiynnyng qúrylymy men mazmúny. Búl oiynnyng bir atauy qazaqsha «Orda» bolatyn, bizdinshe o bastaghy atauy «Toq is» boluy kerek. Búl atau jogharyda qarastyrylghan syipyrlyq algoritmdi qamtyghan toghyz otaudan túratyndyqtan jәne barlyq syipyrlyq tújyrymnyng (birden toghyzgha deyingi qúmalaqtyn) bir otauda (ordada) shoghyrlanu mýmkindiginen de kórinip túr. Eng bastysy ol da emes, bastysy - әr otaudyng býgingi elektrondyq syipyrlyq tehnologiya úyashyghy bolyp kelgendiginde. «Toghyz» (HH ghasyrda jasandy týrde qosylghan «qúmalaq» sózin alyp tastaghan әldeqayda tiyimdi bolar edi) oiyny boyynsha, elektrondyq úyashyqtaghyday, әr otau nebәri toghyz taspen tolyqqan býgingi 0-9 on syipyrdyng qúbyluyn kórsetetindey – birden toghyzgha deyingi qúmalaqtar sanynyng qúbylu  ýderisine toly; tek qana 0 syipyrynyng qyzmetin «Toghyz» taqtasynda shúnqyr otau atqaryp túr. Demek, 0 syipyrynyng ózi tiginen kelgen sopaqsha ellipske úqsaghan, sol «otaudyn» syzbalyq beynesi boluy ghajap emes.
«Toghyzgha» úqsaghan Afrika men Tayau shyghystaghy keybir halyqtargha jayylghan «Qalah» oiyny bar, biraq ol alty qúmalaqqa negizdelgen, alty otaudan túratyn qarsy eki betten  túrady. Oiyn ýderisi de, qúrlymy da «Toghyzdan» aumaydy. Búl oiyndardyng biz kóterip otyrghan taqyrypqa qatysy mynasymen manyzdy: «Qalah» oiyny ghúmyr jolyn orta jolda «kýnәharlyqpen ýzip alghan», «órleuden qalghan» adamdyq taghdyrdyng ýlgi-tәlkegi ispetti de, «Toghyz» oiyny - Jaratqannyng búiyrtqan ghúmyryn sarqa paydalanyp, ómirlik toghay men nyghaydan ótetin jandar jolyn pash etetin filosofiyalyq algoritm. Búghan, tipti, altylyq negizge sýiengen «Qalah» (oyyn atauy «qalyq» boluy ghajap emes, afrikalyq Kalahary jazyghy da bar) oiynynyng atauyndaghy «qal» buyny qazaqtyng búiryq rayly etistigin ghana bildirip qoymaydy, adamnyng ruhany ghúmyrynyng orta jolda qaluyn әigileytin shifr bolyp tabylady.
Joghapryda qarastyrylghan teologiyalyq sanamaq túrghysynan adam ómirinde 6 men 9 syipyrlaryn tughyzghan tújyrymdardyng túiyqtalu mazmúny bar: 6 - ruhany ghúmyr jolynyng azghyndyqpen bitu aqyry da, 9 – ruhany kemeldikting sәtti bitu tújyrymy. Mine, sondyqtan da, biz býginde bir birine simmetriyalyq qarama-qayshy qos tanbany (6,9) sәikes týrde   alty men toghyz sandarynyng syipyry týrinde qoldanudamyz әri sәikesinshe, alty men toghyz sandaryna negizdelgen «Qalah» jәne «Toghyz» oiyndaryn tútynudamyz.
Endeshe, týrkilik «Toghyz» («Orda») oiyny әldekimder aitatynday, shopandardyng algebrasy emes, týrkilik abyz-sopylardyng imandyq-syipyrlyq tehnologiyalyq bastamasy, kәzirgi «araptyq» atalatyn syipyrlardy tudyrghan ýderisting ýlgisi bolatyn. Al, tau-tas arasynan tabylyp jýrgen «Toghyzdyn» tas taqtalary malshylardyng emes, dәruishke ainalghan oppozisiyalyq abyzdardyn  ritualdyq  qúraly bolsa kerek.

«O in» jәne syipyr balalaytyn qúrsaq

Týrkiler «óli in» úghymyn qoldanghanmen, O tanbany, әriyne, kәzirgi nól sanynyng syipyry retinde qoldanbaghan jәne «óli in» úghymyn san retinde de moyyndamaghan. Shamasy, «in óli» nemese «óli in» úghymy týrkilik matematikagha emes, filosofiyalyq tanbagha qatysty atau bolyp, jeke túrghanda atalsa kerek. Sondyqtan ol syipyr tuyndatushy týrkilerde nól sanynyng syipyry retinde qalyptaspay, o bastaghy «buaz in», yaghnyi, «syipyrlar qúrsaghy» úghymyndaghy toghyz syipyrdyng alqasy, biriktirindisi, ordasy retinde paydalanylghan.
Jalpy, dýniyege syipyrlyq jýieni keltirgen «buaz qúrsaq» tanbasy, yaghnyi,toghyzdyng osy bir ○ alqalyq tanbasy әser etken. Búl «syipyrlyq qúrsaq» - alqa-qotan jayghasqan toghyz sarbazdyng shayqasqa alma-kezek shyghyp, óz peshenelerin synaytyn ýderis alanynyng beynesi ispetti. Shenbershening ishinde toghyz «syipyr-sarbaz» bary eskerilip otyrghan.Sóitip, ON sanynyng tanbasy: 1O bolu arqyly «1(pir) jәne 9 is (peshene, negiz, mәn)» degen sóilemdi bildirgen. Al, «negiz», «mәn» úghymdaryn týrkilik «soy» (sýi+ek) sózi beredi.
Múnyng tuyndauyna týrkilik abyzdardyng ondyq әsker bólimshesin tanbalau iytermelegen sekildi: 1 - sardar bolsa, O - qalghan toghyz sarbaz alqasy! Bylaysha aitqanda, Ebropagha «ryisarlyq dóngelek ýstel» týrkilerden jetken «toghyz sarbazdyn» is pen sózdi biriktiru ýderisin әigileytin nyshany bolatyn.Alghashqy syipyrlyq jazu pozisiyasy dýniyege osy jolmen kelgen dep topshylaymyz. Tipti, «on» sózining ózi O+in, (múndaghy O -  tylsym, jasyryn)  tirkesinen qúralyp túr. Búl әueldegi 10 sanynyng ataluy emes, on sanynyng syipyrynyng atauy bolatyn! Óitkeni, o basta «on» sózining ejelgi týrkilik núsqasy - «o» nemese «u» týrinde ghana aitylghan.Ol ejelgi shumerlerde de solay atalady. Endeshe, býgingi «on» san esimin onyng syipyrlyq 1O tanbasynan tys qarau mýmkin emes.

Danalyqtyng poshymy әruaqytta - qarapayym, al mazmúny túnghiyq bolyp keledi. Kәzirgi araptyq sóz retinde moyyndalyp jýrgen «syipyr» (sifr)sózining astarynda týrkilik SOY(sýi)+PIR tirkesi qylang beredi,«soy» sózi qazaq tilinde  mәn, negiz retinde qoldanylady; onyng «sýiek» sózining týbiri ekendigi de aiqyn.Sayyp kelgende, qazaqtyng birlik san esimi, onyng tanymy men órkeniyetining barynsha terendigin bayqatatyn kórsetki (indikator) bolyp tabylady. Biz qarastyrghan syipyrlar әlemi de on-aq tanbadan túratyn qarapayym tanbalar jýiesi bolghanymen, onyng úlylyghy mistikalyq mәnmen әdiptelip, filosofiyalyq astarmen kómkerilgen, matematikalyq qyisyngha qanyqqan, tarihy dәiekpen qamtylghan týrkilik tújyrymgha negizdeluinde.

Serik Erghali, mәdeniyettanushy
«Abay-aqparat»