Qazaq qúryltayyna qatysushylardyng nazaryna

Qolyma 25-27 mamyrda Astana qalasynda ótetin Dýniyejýzi qazaqtarynyng IV Qúryltayynyng baghdarlamasy tiydi. Osy asa mәrtebeli jiynda qazaqtyng qanday manyzdy mәseleleri kýn tәrtibine engizildi eken degen yntamen bir sәtte oqyp shyqtym. Ýsh kýnge josparlanghan is-sharalar tizilgen eken. Sonyng ýshinshi kýnining baghdarlamasynyng orta sheninen  Qúryltaydyng saltanatty ashyluy men jabyluy degennen basqa kózge iligerlik eshtene tappay otyryp qaldym. Qalghanynyng bәri oiyn-toy, diskoteka, ekskursiya, kórme, futbol, әkimdiktegi, ministrlikterdegi qabyldau-kezdesuler, beriletin as-su, dәm. Álde qazaqtyng ózekti mәselelerining bәrin qúryltaydyng ashylyp-jabyluyna bólingen 4 saghattyng ishine engizip jibergen be? Eger solay bolghan kýnning ózinde qazaqtyng kýrmeui kóp kýrdeli mәselelerining attary atalyp, týsteri týstelip nege kórsetilmegen? Dýniyejýzindegi qazaqtardyng ókilderi Qazaqstan degen bir ghana Otanyna jinalyp otyrghan forumdy bar qazaqty bir qazaqqa balap ótkizgen jón desek, onda últ taghdyryna qatysty qadau-qadau mәselelerdi talqylaugha baylanysty baghyt-baghdarlar kýni búryn berilui tiyisti edi ghoy. Sonda jiyndaghy pikirtalas mazmúndy, oi-úsynystar jýieli týrde aitylar edi.

Qazaq qúryltayyna qatysushylardyng nazaryna

Qolyma 25-27 mamyrda Astana qalasynda ótetin Dýniyejýzi qazaqtarynyng IV Qúryltayynyng baghdarlamasy tiydi. Osy asa mәrtebeli jiynda qazaqtyng qanday manyzdy mәseleleri kýn tәrtibine engizildi eken degen yntamen bir sәtte oqyp shyqtym. Ýsh kýnge josparlanghan is-sharalar tizilgen eken. Sonyng ýshinshi kýnining baghdarlamasynyng orta sheninen  Qúryltaydyng saltanatty ashyluy men jabyluy degennen basqa kózge iligerlik eshtene tappay otyryp qaldym. Qalghanynyng bәri oiyn-toy, diskoteka, ekskursiya, kórme, futbol, әkimdiktegi, ministrlikterdegi qabyldau-kezdesuler, beriletin as-su, dәm. Álde qazaqtyng ózekti mәselelerining bәrin qúryltaydyng ashylyp-jabyluyna bólingen 4 saghattyng ishine engizip jibergen be? Eger solay bolghan kýnning ózinde qazaqtyng kýrmeui kóp kýrdeli mәselelerining attary atalyp, týsteri týstelip nege kórsetilmegen? Dýniyejýzindegi qazaqtardyng ókilderi Qazaqstan degen bir ghana Otanyna jinalyp otyrghan forumdy bar qazaqty bir qazaqqa balap ótkizgen jón desek, onda últ taghdyryna qatysty qadau-qadau mәselelerdi talqylaugha baylanysty baghyt-baghdarlar kýni búryn berilui tiyisti edi ghoy. Sonda jiyndaghy pikirtalas mazmúndy, oi-úsynystar jýieli týrde aitylar edi.

Meninshe, shet elderdegi otandastarymyzdyng tughan Otanyna oraluy, qazaqtardyng demografiyalyq ósui, tolghauy toqsan - til, órkeniyet ózegi - din, jahandanu zamanyna say beyimdelip, últtyq bolmysymyzdy saqtap qalu, әlem qazaqtarynyng ruhany birligi taghy basqa manyzdy mәseleler kýn tәrtibine shyghuy kerek. Sonday-aq, kezinde «kirilge» jarlyqpen bir-aq týnde kóshken qazaq әlemy aqparat kenistigining tóte joly latyn jazuyna ótu mәselesi de qúryltayda sóz boluy kerek. Qoghamymyzda әlipby auystyru mәselesin talqylau tym úzaqqa sozylyp ketti. Jәne ol talqylau keshendi týrde jýrgizilip jatqan joq. Onyng sebebi búl mәselemen ainalysudyng bir ortalyqtan ýilestirilip otyrylmaghandyghy. Mәselening astarynda sayasiy-әleumettik mәn baryn payymdap otyrghan ghalymdar latyn әlipbiyine kóshudi til ghylymynyng zertteu nysanyna tolyqtay ainaldyrmay otyr. Ishtey  dayyndyqtary bar. Jobalar da jetkilikti. Osy mәselemen terendep shúghyldanugha tiyis Ahmet Baytúrsynov atyndaghy til bilimi institutynyng da óz jobasy bar. Tipti latyngha erte me, kesh pe bir kóshetinimizge eshkim shýbә keltirip otyrghan joq. Eger elimizde osy mәselege baylanysty sayasy sheshim qabyldansa, onda tilshi-ghalymdar múny tek әlipby auystyru dep qana qaramay, jalpy qazaq tilining jazuyna: әlipbiyine, tanbasyna, emle-erejesine qatysty mәselelerdi tútastay qarastyryp, latyngha qazaqtyng tól dybystaryn tilding ishki zandylyqtaryn saqtay otyryp engizetine, serpindi tereng reforma jasay alatynyna kýmәn keltirmeymin. Álipby auystyrudy kirilshe tanbany latyn tanbasyna almastyra salu dep qana týsinetin qarabayyr týsinikten terenirek oilanghan abzal.

Dýniyejýzi qazaqtarynyng tórtinshi qúryltayy osy qordalanghan mәselening týiinin sheshuge múryndyq bolyp, әlemdegi barlyq qazaqtardyng jazuyn latyn qarpine auystyru turaly ýkimetke úsynys engizse núr ýstine núr  bolar edi. Memleketimiz eshkimge jaltaqtamay ózining sheshimin jariyalau kerek. Álipby auystyrudy orys alfaviytine qarsylyq dep týsinbegen jón. Qazaq tili ózining tabighatyna say emes әlipbiymen qashanghy jýredi? Bes million qazaqty aitpaghannyng ózinde sol shetelden osy qúryltaygha kelgen qazaqtardyng ókilderi Qazaqstannan kirilisamen taralatyn aqparattardy oqy ala ma eken? Endeshe, shetelderdegi otandastarymyzben qarym-qatynasty kýsheyte týsu ýshin, Qazaq elining ghana emes, dýniyening tórt búryshynda taryday shashyrap jýrgen qazaq әlemining ruhany tútastyghyn qamtamasyz etu ýshin latyn әlipbiyine kóshu kerek. Latyn   qarpine ótu týrki әlemining ishki ruhani, mәdeny tútastyghyn qamtamasyz etu ýshin de qajet. Ayta keteyik, týrki tektes elderding barlyghy derligi latyn әlipbiyine ótip boldy. Almaty qalasynda Aziada oiyndary qarsanynda kóshening bәrinde latynsha jәne qazaqsha jazu ilindi. Sodan shatasyp, adasyp jýrgen eshkimdi kórmedik, Latyn qarpin paydalansaq sorlap qalamyz degenderge aityp jatqanymyz ghoy. Kompiuterimiz balalardyng oiynshyghyna ainalyp ketkenin kórip otyrghanda latyn әlipbiyin mengeruge sonshama bir kóp merzim ketedi degenge de sene qon qiyn. Endigi jerde latyn alfaviytine ótuge keshigip jatqanymyzdy da tiyimdi paydalanyp, latyn әlipbiyine bizden búryn ótip ketkenderding barlyghynyng da tәjiriybelerin zerttep, osy ýderisting barysynda olar jibergen qatelikterdi qaytalamauymyz kerek.

Sonday-aq latyn alfaviytine kóshu qazaq sanasyn otarsyzdandyru ýshin qajet. Qazir biz orys tilining qazaq qoghamyna qalay jәne qanday maqsattarmen endirilgeni jóninde búryn jazylyp jýrgen tolyp jatqan derekter men dәiekterdi keltirmey-aq qoyayyq. Odan kóziqaraqty oqyrmannyng habardar ekeni anyq. Mening aitpaghym: últtyq sanany jerlep tastaudy maqsat etken kenes biyligining beyne bir jalghyz  múrageri biz siyaqty kirilisagha jelimshe jabysyp aiyrylmaugha tyrysuymyz Reseyge de ersi boluy mýmkin. Sebebi tipti sol Reseyding ózinde latyngha kóshuding qajettiligin aityp jýrgen orys tilining maman-ghalymdary jetkilikti. Jazuyn saqtaghan qytay men japondar siyaqty jekelegen elderding ózinde ghylymiy-óndiristik ýderis latyn harpi negizinde damuda. Aqparat pen bilimning basty kózi - internet pen úyaly telefon bolyp otyrghan zamanda, qaghazdyng emes, elektrondy oqu-qúraldar men oqulyqtardyn, gazet-jurnaldardyn, ghylymy enbekterding zamanynda latyn әlipbiyine kóshu jalpy órkeniyet kóshinen qalyp qoymau ýshin de qajet.

Qazaq alfaviytin latyn qarpine negizdeudi týbegeyli sheshu mәselesin qazaq qúryltayyna qatysushylar da qúptap, ony ózderining jiyndarynyng kýn tәrtibine engizedi dep senemiz.

Sәbit Baydaly, mәdeniyet qayratkeri, jurnalist

«Abay-aqparat»