Ótken júma kýni britandyq The Times gazeti aghylshyn tilining sóz qoryn zertteumen ainalysatyn Global Language Monitor veb-saytyna silteme jasay otyryp, osy tilding millionynshy sózben tolyqqany turaly habardar etti. Global Language Monitor veb-saytynyng basshysy Pol Peyyaktyng aituynsha, «millionynshy sózding payda boluy shyn mәninde әlemdik tilge ainalghan aghylshyn dәuirining bastalghanynyng aiqyn kórsetkishi» dep mәlimdedi.
Global Language Monitor qyzmetining tek qana aghylshyn jerinde qalyptasqan sózderdi zertteytin әigili Oksford sózdiginen basty aiyrmashylyghy – ol býkil dýnie jýzinde shyghyp jatqan aghylshyn tildi barlyq basylymdar men sayttardyng mazmúnyn zerttep, solarda payda bolyp jatqan jana úghymdar men sóz tirkesterin jinap, olargha týsinikteme berip, mamandardyng arasynda talqygha salyp otyrady. Sayttyng habarlauynsha, aghylshyn tiline engen millionynshy sóz «Web 2.0» sóz tirkesi bolyp tabylady. Búl sóz býgingi әlemtordaghy jana buyndyq tehnologiyalar men qyzmetterdi týsindiru, aiqyndau ýshin qoldanylady.

Ótken júma kýni britandyq The Times gazeti aghylshyn tilining sóz qoryn zertteumen ainalysatyn Global Language Monitor veb-saytyna silteme jasay otyryp, osy tilding millionynshy sózben tolyqqany turaly habardar etti. Global Language Monitor veb-saytynyng basshysy Pol Peyyaktyng aituynsha, «millionynshy sózding payda boluy shyn mәninde әlemdik tilge ainalghan aghylshyn dәuirining bastalghanynyng aiqyn kórsetkishi» dep mәlimdedi.
Global Language Monitor qyzmetining tek qana aghylshyn jerinde qalyptasqan sózderdi zertteytin әigili Oksford sózdiginen basty aiyrmashylyghy – ol býkil dýnie jýzinde shyghyp jatqan aghylshyn tildi barlyq basylymdar men sayttardyng mazmúnyn zerttep, solarda payda bolyp jatqan jana úghymdar men sóz tirkesterin jinap, olargha týsinikteme berip, mamandardyng arasynda talqygha salyp otyrady. Sayttyng habarlauynsha, aghylshyn tiline engen millionynshy sóz «Web 2.0» sóz tirkesi bolyp tabylady. Búl sóz býgingi әlemtordaghy jana buyndyq tehnologiyalar men qyzmetterdi týsindiru, aiqyndau ýshin qoldanylady.
Osy túrghyda ana tilimiz ben orys tili turaly derekterge nazar audaru kerek siyaqty. Mysaly, tiltanushy Sergey Sharovtyng deregine sensek,  «әlemdik» tilderding qataryna kiretin orys tilinde 259197 sóz bar eken. Onyng ishinde eng kóp taraghan 1000 sóz kez-kelgen mәtinning 64 payyzyn qúrasa, eng kóp taraghan 2000 sóz – mәtinning 72 payyzyn, eng óp taraghan 5000 sóz – mәtinning 82 payyzyn qúraydy. Sharovtyng aituynsha, orys tilindegi eng kóp qoldanylatyn 93 447 sóz barlyq mәtinderding 99,0238 payyzyn qúraydy. Basqasha aitsaq, orys tilinde emin-erkin sóilep, eng kýrdeli ghylymy ne әdeby mәtinderdi jazu ýshin 94 myng sózdi bilse jetip jatyr.
Taghy bir belgili til mamany Mihail Epshteynning habarlauynsha, kenes zamanynda jaryq kórgen barlyq sózdikterde (onyng ishinde on jeti tomdyq Ushakovtyng akademiyalyq sózdiginde) orys tilining sózdik qory nebary 125 myng sóz ben sóz tirkesterimen shekteledi eken. Epshteynning sózine sensek, býgingi orys tili aghylshyn tiline ilese almay keledi. Ool az ba, orys tili revolusiyagha deyin jaryq kórgen V.Dali sózdigindegi (220 myng sóz) kóptegen sózder men sóz tirkesterinen aiyrylyp qalghan. Onyng qasynda aghylshyn tilining damu qarqyny jyldan jylgha ósip keledi. Mysaly, 1961 jyly jaryq kórgen Uebster sózdigi aghylshyn tilinde 450 myng sóz bar dep kórsetse, 1992 jylghy Oksford sózdigi Shekspir tilining sóz qorynyng 500 mynnan asqandyghyn pash etti. Býgingi kýni baspadan shyghyp jatqan sózdikter taza aghylshyn tilining «baylyghy» 750 mynnan asqandyghy turaly aqparat beredi (búl basqa aghylshyn tilinde sóileytin elderdi eseptemegende!). Qazirgi nemis jәne fransuz tilderinde әr týrli derekter boyynsha 185 mynnan 450 myngha deyin sóz bar kórinedi.
Býgingi qazaq tiline keletin bolsaq, 1953 jylghy akademiyalyq sózdik onyng qoryn 180 myng dep mejelese,  1972 jylgha qaray onyng auqymy 2 million 550 myngha deyin ósken (barlyq sóz formalary men tirkesterdi qosqanda). Biraq, búl derektermen biz ózimizdi júbata almasymyz haq. Eger jogharyda atalghan aghylshyn ne orys tilindegi sózderdi jiktey bersek olardyng sózdik qory qazaq tilinen birneshe ese asyp keteri aidan anyq. Shynyn aitayyq, býgingi qazaq tili ghylymnyn, sayasattyn, ekonomikanyn, biznesting tiline tolyq ainalyp bitken joq. Ony damytudyng mýmkinshilikteri men resurstaryn bizder dúrys, tiyimdi qoldanyp otyrghan da joqpyz. P.Vyazemskiyding sózimen aitsaq, bizding tilimiz «ýiinde at basynday sandyq-sandyq altyndy tyghyp, kóshede jýrgende mingen kóligi ýshin mys aqsha taba almay qalatyn shirigen baygha úqsaydy. Osy sebepti de kóringennen qayyr súraugha dayynbyz». Tilimizdi damytu ýshin biz eng aldymen ózimizding tarihi, әdeby múramyzgha ýniluimiz kerek. Ekinshi kezekte aghyiyndas týrik halyqtarynyng tildik shygharmashylyghymen tanysyp, solardyng ozyq oily, aldynghy qatarly núsqalaryn óz tilimizdi damytu ýshin paydalanuymyz kerek. Ýshinshi kezekte bizder shetel sózderi men sóz tirkesterine jýginuimiz abzal.
Til sózden qúralsa da, sóz tilden bastau alady. Tildi qalyptastyratyn oy men is emes, til oy men isti qalyptastyrady. Ghúlama filosof Ludvig Vitgenshteyn «mening tilimning shekarasy mening dýniyemning shekarasy bolyp tabylady» dep aitqan eken. Árbir tilding damuy óz zamanyna say kez-kelgen kýrdeli úghym men qúbylysty adekvatty týrde surettep, sipattap, barshagha birdey týsindire aluyna tikeley baylanysty. Til ózgermey — zaman ózgermeydi. Til reformalanbay — tirligimiz bayandy bolmaydy. Adamdardyng oilau tәsili ózgermey, dýniyeni týisinu әdisteri ózgermey, eshtene de ózgermeydi. Búl aksioma! Odan qorqudyn, ýrkuding esh qajeti joq. XVI ghasyrda ómir sýrgen babamyz HIH ghasyrdaghy Abaydy tolyq týsinbese, HIH ghasyrdaghy Abay býgingi bizderding tilimizdi týsinbey qaluy mýmkin. Sebebi zaman ózgergen sayyn til de ózgerip, qúbylyp túrdy. Mysaly, mamandar mynaday derekterdi keltiredi: Shekspir óz tuyndylaryn jazu ýshin tek qana 15 myng sózdi qoldanypty; Pushkin shygharmalarynyng sózdik qory 21197 sózben shekteledi eken; Lenin proletariatty tónkeriske dayyndap, sosializm elesin oyatu ýshin 31 myng sózdi paydalanypty. Áygili Áuezovtyng «Abay joly» romanynda nobayy 16893 sózdi tabugha bolady eken. HHI ghasyrda túrghan bizder «til tazalyghyn» saqtaymyz degen jeleumen oilau qabyletimiz ben mentaliytetimizdi HIH ghasyrdyng ayaghy ne HH ghasyrdyng basyndaghy dengeyde qaldyra berer bolsaq, zaman kóshine ilese almaymyz.   
Býgingi kýni bizge jetpey jatqan dýnie — toqsanynshy jyldardyng basyndaghy til sayasatyndaghy belsendilik. Mysaly, tarihshy Karamzin ómirining sonyna deyin orys tiline «promyshlennosti» degen sózdi engizdim dep maqtansa, ghúlama Dostoevskiy tilimdi «stushevatisya» degen jana sózben bayyttym dep aghynan jarylypty. Aldaghy jiyrma jylda tildik qorymyzdy kem degende 400 myngha jetkizu kerek degen meje qoyatyn bolsaq, qazaqtyng ziyalysymyn, tilimning bolashaghyn oiladym degen әrbir azamat kem degende bir jana sóz ben sóz tirkesin ainalymgha engizui kerek.

Aydos Sarym, «Abay-inform»