Juyrda belgili aqyn Auyt Múqiybek ózining Facebook jelisindegi jeke paraqshasynda týrki halqynyng birligi jóninde jazba jariyalap, onda últyn óz erkimen «qazaq» dep jazghan týrki últynyng әr ókiline azamattyq beru kerek degen mәsele kóterdi. Biz býgin sol taqyrypty qauzamaqpyz...

Áueli Áukenning pikirin oqyp kórinizder, marhabat...

Auyt Múqiybekting jazbasy

Túranda týrik oinaghan úqsap otqa,
Týrikten basqa ot bolyp jan tuyp pa?
Kóp týrik enshi alysyp tarasqanda,
Qazaqta qara shanyraq qalghan joq pa?

Maghjan Júmabaev

Sondyqtan, Týrkining qara shanyraghy bolghan biz qandastarymyz ghana emes, býkil týrik tekti últtargha bolysuymyz, qol úshyn beruimiz kerek.
Týrki balasy bir-birine ýrke qarasa, aldy-aldyna shyqqan antúrghannyng saqaly qúsap, bytyrap jýrse, bayaghy sol "Bólip al da biyley berdin" qúrbany bolyp qala bermeymiz be?!

Kerek bolsa, QR "Azamattyq turaly" zanyna tolyqtyru engizip, óz erkimen últyn QAZAQ dep jazdyrghysy keletin Týrki tektes últtar men olardyng úrpaqtaryn jenildetilgen tərtippen Qazaqstan azamattyghyna qabyldaugha qoryqpay jol ashuygha tiyispiz.

Qazirgi tanda Shynjanda sayasy qysym astynda qalghan Týrki balasyna Týrki tektes Təuelsiz Memleketterding memlekettik emes úiymdary tize qosa otyryp, "Adam qúqyqtarynyng jalpygha birdey deklarasiyasyn" negizge ala otyryp, bolyssa, Qytaydyng ayaghy aspannan keler edi dep oilaymyn.
Qashanghy búghyp, jaltaqtay beremiz?!

Memleketi bar últtyng eshkimnen iymenetin, ózin qor sanaytyn jóni joq! Qúldyq sana - qúdyqqa qúlatady.

Qazaqqa dýniyege eski sovettik, qytaylyq kózqaraspen emes, býkil týrkilik biyikten qaraytyn mezgil əldeqashan jetti!

Shekaradaghy shynjyr symnyng bergi betindegi bizding basty uayymymyz arghy bettegi aghayynnyn, aghayyn bolghanda da qazaqtyng hәl-túrmysy, olardyng bas amandyghy. Uayym sheguimizge sebep te joq emes. Qytay biyliginin, onda da Shynjandaghy sholaqbelsendi basshylardyng etnikalyq az últtargha, qazaqqa, úighyrgha, dýngenge, qyrghyzgha, tiybetke t.b. jasap jatqan repressiyalyq sayasaty turaly aqparatta aitylyp ta, jazylyp ta jatyr. Qaytalap jatpayyq...

Solaqay sayasattyng salqyny Qytaydaghy qazaqtargha da tiydi. Ras. «Sayasi-ýiretu lagerleri» degen ortalyqtargha qazaqtardyng jappay qamalyp jatqany turaly derekter, ondaghy qamalghan aghayynnyng múndaghy súraushylarynyng janayqayy «Abai.kz» aqparattyq portalynda jazyldy, jazylyp keledi de. Esebine jetsek kәne?..

Qazaqstannyng Syrtqy ister ministrliginen tartyp, qúzyrly organdar búl mәselege bilek sybana kiristi. Aqyrynda memleketaralyq kelisimder jasalyp, byltyrdan beri Qytayda qamalghan aghayyndar birte-birte bosatyla bastady. Ony da kórip-bilip otyrsyzdar...

Degenmen, songhy bir-eki aptada Qytaydaghy qazaq mәselesin úighyr problemasymen úshtastyryp sheshkisi keletin әlde bir toptardyng aqparaty payda boldy. Búl taqyryp әleumettik jelide әjeptәuir talqygha týsti. Pikirler ekige jaryldy.   Auyt Múqiybekting әlgi jazbasy da dәl osy taqyryptyng shuy órship túrghan tústa jariya boldy.

«Platon mening dosym, biraq aqiqat odan qymbat»

Auyt Múqiybek ol – aqyn, qogham qayratkeri. Auyt Múqiybek ol – qazaq kóshining boztorghayy. Dәl osy shettegi qazaqtyn, onda da Qytaydaghy qazaqtyng taghdyry ýshin shyn mәninde shyr-pyr bolghan bir adam bolsa, ol – Auyt Múqiybek desek ótirik aitpaghan bolar edik. Dәl osy «Abai.kz» aqparattyq portalynyng betinde «Naghyshyma hat» dep maqala jazyp, shettegi qazaqtyng janayqayyn Preziydentting qúlyghyna jetkizgen  de osy – Auyt Múqiybek.

Basqasyn aitpaghanda, «Kóshi-qon turaly» Zannyng qayta jazyluyna bir kisidey-aq júmys jasaghan adam. Auyt Múqiybek ol – «Abai.kz» aqparattyq portalynyng túraqty avtory. Auyt Múqiybek bizding «Abai.kz» portalynda kóshi-qon mәselesi men shettegi qazaqtyng taghdyryna qatysty jýzden asa maqala jazdy.

Deytúrghanmen, Auyt Múqiybekting jogharydaghy jazbasy júrttyng qyzu talqysyna sebep boldy. Pikirshilerding bir toby Áukenning jazbasynan «Qytaydaghy úighyrdy Qazaqstangha shaqyrtudyn» astaryn kórdi. "Qytaydaghy úighyrdy qútqaru nege qazaqtyng esebinen jasaluy kerek" dedik, bizde. Endi bireuleri qoldap jatty.

«Platon mening dosym, biraq aqiqat odan qymbat» degen bar ghoy. IYә, Áukeng óz pikirin jazdy. Pikir bolghan son, talqynyng boluy da zandylyq. Sondyqtan biz búl mәselege qatysty esim-soyy elge tanymal sarapshylardyng pikirin súrap bildik.

Otpen oinaugha bolmaydy!

Ámirjan Qosanov, sayasatker:

- Qazaqstan – shartarapqa taryday shashylghan barsha qazaqtyng ortaq Otany. Árbir qazaq Qazaqstan azamattyghyn alugha qúqy bar. Búl – sayasy әri órkeniyetttik aksioma. Ózge últtar da osynday ústanymdy basshylyqqa alyp otyr. Biraq, týp tórkinimiz bir, tegimiz bir eken dep, azamattyq beru mәselesinde jalpaqshesheylik, әsire kenshilik tanytudy qoldamaymyn!

Álemde bir-birimen tektes, tildes, genealogiyasy ortaq halyqtar bar. Biraq olar óz tektesterine japa-tarmaghay, eshbir elep-eksheusiz azamattyq berip jatqan joq. Týrki әlemi birligining iydeyasyn eshkim de joqqa shygharmaydy. Biraq ol órkeniyettik ústanymdy tym túrpayy qabyldap, osynshama sayasilandyrudyng qajeti joq dep sanaymyn. Otpen oinaugha bolmaydy! Últtyq qauipsizdik, tarihy jauapkershilik degen talaptardy da esten shygharmau kerek bolar!

Qazaq halqy ózi assimilyasiyagha úshyraydy, múnday «bolysu» qauipti

Almas Júmaghali, zang ghylymdarynyng kandidaty, PhD:

- Búl pikirding eki qyryna toqtalghym keledi. Birinshi, «QR «Azamattyq turaly» zanyna tolyqtyru engizip, óz erkimen últyn QAZAQ dep jazdyrghysy keletin Týrki tektes últtar men olardyng úrpaqtaryn jenildetilgen tərtippen Qazaqstan azamattyghyna qabyldaugha qoryqpay jol ashuymyz tiyis» - degen pikirge qatysty.

Qazaqstan zany boyynsha qújatyna kez kelgen últ jazyla salmaydy, tek әkesining nemese sheshesining últyn alu kerek. Degenmen, Ózbekstannan, «qazaq» dep qújat alghan qaraqalpaq azamattar bar, sol siyaqty dәl osynday jolmen Qytaydan kelip jatqan «úighyr» aghayyndar bar. Olar da «oralman» mәrtebesin iyelenip, jenildetilgen tәrtippen azamattyq alyp jatqany ayan.

Biraq osy eki oqigha Qazaq eli ýshin eki týrli sipatta: alghashqy Ózbekstannan kelip jatqan lekten qauip joq. Óitkeni, qaraqalpaq ózi bir kezenderde Qazaqstangha qaraghanynyn, eki elding túrmysy men tilinde aiyrmashylyq joqqa tәn ekenin, sol siyaqty qatty nópirmen kelip jatpaghanyn eskersek, eshtene býline qoymaydy. Kelgen top tabighy assimilyasiya jolymen ózderi sinip ketedi. Al Shyghystan kýtiletin lek Qazaqstannyng ózin joq etui mýmkin. Sebebi, 21 mln. úighyr kóterile kóshse (mýmkin emes bolsa da, yqtimal núsqa), qazaq halqy ózi assimilyasiyagha úshyraydy. Qazaq memleketinde kindik últ azshylyqqa úshyraydy. Múnday «bolysu» óte qauipti, búl taza kózsiz alitruizm.

Osy rette, qytaygha jappay azamattyq beruding saldary turaly «Jas Alash» gazetinin, 2002 j. 30 nauryzdaghy sanynda dabyl qaqqan bolatynmyn. Myna lek kelse, qaupi odan bir mysqal da kem bolmas edi. Al avtordyng «biz qandastarymyz ghana emes, býkil týrik tekti últtargha bolsuymyz, qol úshyn beruimiz kerek»  degen pikirine kelsek, oghan kelisem, biraq basqasha bolyspaq lәzim. Biz, qazaq eli, ózge týrki tektes halyqtar, úighyrdyng avtonomiya aluyna jәrdem etuimiz kerek. Sebebi, ol ishki Qytaydan keletin qytay nópirine sýzgi bolady. Avtonomiyalyq audan ba, respublika ma, aty ghana emes, shyn zaty bar, shylbyry qolynda bolmasa da, eki tizgini qolyndaghy avtonomiya kerek.

Qytaydaghy úighyrlar nege «Qazaqstan azamattyghyn alugha, qazaq atanugha qúlyqty bola qaldy?

Amanqos Mektep-tegi, tórýktanushy ghalym:

- Auyt Múqiybek inimizding pikirine ózimning oiymdy bildirgim keledi. Tórýktekti úlyt pen úlysty ruhany biriktiruge múryndyq bolyp, tarihta aty qalghan túlghalar az emes. Alysqa barmay-aq, Qyrym tatary Ysmaghúlbek (Ismailbey Gasprinskiy) Ghasprәlining «Tәrjiman» gazetin (1883-1918) shygharyp, «Tilde, iste, pikirde birlik!» úranyn kóterip, tórýk әlemin ruhany jaqyndastyrugha úshan-teniz enbek sinirgenin tarih úmyta qoyghan joq. Qyzyl imperiya ornasymen Ysmaghúlbek Ghasprәlini «pantórýkshil, panislamshyl» degen jala jauyp, Baqshasaraydaghy mәngi bayyz tapqan ziratyn traktordyng shynjyr tabanymen taptatyp, úly túlghanyng sýiegin jer betinen sýrip tastady.

Kýlli tórýkting basyn qosyp, dúshpanynan qorghanudy Alash arystary da maqsat etti. Biraq olardyng úly maqsatyn tórýktekti úlyt ókilderi qoldau jasaugha ol dәuirde de batyly jetpedi. Álihan Bókeyhan bastaghan Alash arystarynyng maqsat, mýddesin qyrghyz aghayyndar qoldap, bir sapta boldy. Eger sol tústa tórýktekti basqa úlyt ókilderi arasynda bir-birin qoldau jasaytyn sayasi-ekonomikalyq odaq bolghanda, bәlkim, ótken ghasyrdyng 20-30 jyldaryndaghy qazaq halqynyng basyna týsken zor apattan aman qalar ma edi?!

Mústafa Shoqayúly da Úly Týrkistan memleketin qúrugha býkil sanaly ghúmyryn sarp etkeni mәlim. Búl rette qazaq úlyty ózining tórýktekti úlyt pen úlys aldynda ary taza.

Al endi basyna is týskende Qytaydaghy úighyrlar nege «Qazaqstan azamattyghyn alugha, qazaq atanugha qúlyqty bola qaldy?».

Nege ózbek, nege týrikmen, nege týrik, nege qyrghyz azamaty bolugha úmtylmaydy?! Bauyrlas halyq bolghanmen «enbek et te - mindet et» degendey ol ýshin de tarihy enbegi sinui tiyis. Búl - bir.

Ekinshiden, Tórýktekti úlyt pen úlystyng myzghymas birigui birden bola qalatyn ýderis emes. Ol ýshin tórýktekti memleketter arasynda búl baghytta keshendi sayasiy-mәdeny baghdarlama qabyldanuy lazym.

Ýshinshiden, tórýktekti úlyt pen úlysqa ortaq ejelgi runikalyq jazu dәstýrin qalyptastyrugha kýsh salu auaday qajet. Búl arqyly tórýktekti úlyt pen úlys ózining tarihiy-ruhany tamyrynan nәr alyp, Tәnir bergen etnikalyq tabighy bolmys-bitimin, tarihyn qalpyna keltiredi. Óitkeni tórýktekti úlyt pen úlystar birneshe ghasyr boyy jat júrttyng yqpal-әserinde ómir sýrdi.

Memlekettigin joghaltpaghan Týrkiya týrýkterining ózi shektes memleketterding ruhany әseri men yqpalyna úshyrady. Sondyqtan kýlli tórýktekti úlyt pen úlystyng «arab ligasy», «evroodaq» siyaqty sayasi-ekonomikalyq, әskeriy-qauipsizdigin qamtamasyz etetin, ruhaniy-mәdeny jaqyndasuy men damuyna birtútas kepildik beretin memleketaralyq odaq qúrylsa, tórýktekti úlyt pen úlysqa qatysty bar mәsele sheshiler edi dep oilaymyn.

Tórtinshiden, Qytaydaghy ózining atajúrtynda meken etken qazaqqa memleket tarapynan ashyqtan-ashyq qysym jasap, naqaqtan qughyn-sýrginge úshyratyp, zәbir kórsetip otyrghanda Qazaqstan biyligi memlekettik strategiyalyq nysandardy, ken oryndaryn, múnay-gaz kenishterin, siyrek kezdesetin metall qorlaryn Qytaydyng úzaq merzimge iygeruine berip salyqtan bosatuy úlyttyq qauipsizdigimiz ben tәuelsizdigimizge ýlken qauip tóndiredi. Eng soraqysy bizding elimizdegi júmys tappay, shaqqa jýrgen azamattardy salyq tóleuge mindetteui eshbir aqylgha qonbaytyn is. Sóitip, memleketining baylyghy óz halqyna búiyrmaghan, úlan-ghayyr jerinen әr azamatqa tiyisti telim jer ýlesin alugha mýmkindik bermegen, baspanasy joq, әleumettik túrmysy óte tómen qazaq halqynyng Qytaydaghy qandastarymyzgha qol úshyn beruge shamasy kelmey otyrghanda, úighyr bauyrlargha azamattyq bereyik deudi qalay týsinemiz?.. Qazaqstan biyligining dәrmensizdigi men úlyttyq ústanymynyng solqyldaqtyghy múnday memleketaralyq iske tәuekeldik etui ekitalay. Óz halqyna jasay almaghan jaqsylyghyn bireuge jasaydy degenge senim shamaly.

Sonday-aq, Qytaydyng tórýktekti azshylyqqa jýrgizip otyrghan zúlym sayasaty men ozbyrlyghyn kózimen kórip, basynan keshken Sayragýl Sauytbay qaryndasymyzdyng bólinip qalghan bala-shaghasy, otbasyna qosylu ýshin jankeshtilikpen shekara syzyghyn kesip, atajúrty, otanyna jetkende keudesinen iytergendey biylikting Qazaqstan azamaty balalary men nekelesken kýieuine qosyluyna qúlyqsyzdyghynan da týsingenge astarynda ne syr baryn angharu qiyn emes.

Patriotizm dúrys, biraq ol ýshin de qúr demagogiya emes, memlekettik qoldau boluy shart. Qysqasy, bizding biylikting sayasy ústanymy bay memleket bola túra bireuge sayasi-ekonomikalyq kiriptarlyqqa alyp kelui, halyqaralyq dengeyde memlekettik úlyttyq bedelimizge zor núqsan keltirip túr.

Pkirlerdi toptastyrghan Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz