Jer betinde búlttar joghalyp, apat boluy mýmkin
Aldaghy 100 jylda jer kýnning ystyghynan qorghap túrghan qabattyq budaq búltsyz qaluy mýmkin. Eger boljam rastalsa, klimattyq katastrofa oryn alady.
Dýisenbi kýni «Nature Geoscience» jurnalynda osynday zertteu jaryq kórgen. Kaliforniya tehnologiya institutynyng ghalymdary kómirqyshqyl gazy konsentrasiyasynyng atmosferagha taraluy múhittardy kýn kózinen qorghaytyn búlt qabatynyng joyyluyna aparady dep dabyl qaghuda.
SO2 konsentrasiyasy belgili bir mejege jetken kezde búlttar ydyray bastaydy. Búl múhittardyng kýrt jylynuyna әkeledi.
Matematikalyq esepteulerge sәikes jer sharyndaghy ortasha temperatura 8 gradusqa deyin ósedi dep boljam jasaldy. Al búl tek kýshti tabighy kataklizmdermen ghana emes, sonymen qatar januarlar men ósimdikterdi jappay joyyp jiberumen de qauip tóndiredi.
Búdan 55 mln jyl búryn jer sharynda osynday period bolghan bolatyn. Ol uaqytta jer planetasynyng jylyghany sonsha arktika sularynda qoltyrauyndar jýzip jýrdi.
Massachusets tehnologiya institutynyng professory Kerry Emanueli kaliforniyalyqtardyng zertteuine qatysty pikir bildirdi. Ol sipattalghan jaghdayatty shyndyq dep rastady.
Arktikadaghy qoltyrauyndar
Kómirqyshqyl gazynyng ósu grafiygine qarasaq, aitarlyqtay qauipting bar ekenin kóremiz. 1955 jyldan beri onyng kólemi 3 esege deyin ósti. Eger osylay jalghasa berse, boljam aldaghy 100 jylda oryndalady.
Múnday ósimning nege aparatynyn aitu onay. Sebebi, adamzat búghan deyin múnday kezendi basynan ótkergen. Ol kezdegi SO2 konsentrasiyasynyng ósu sebebine qatysty ghalymdar әr týrli dәiekter aityp keledi. Biraq, әli naqty anyqtalghan joq.
Búghan deyin bolghan ghalamdyq jylynuda januarlar men maymyldar, attar men tórt-týlik adam tózgisiz aptap ystyqtan qashyp qana emes, nәr bolatyn qorek izdep te soltýstikke qaray aghyla bastaghan. Sebebi, kýnning kýrt ysuy jer betindegi ósimdikterdi de joyghan edi. Antarktida múzy tolyghymen eridi. Múhit dengeyi kýrt kóterilip, jaqyn aimaqtardy su basyp qalghan bolatyn. Kóp dene túrqy ýlken sýtqorektiler ólip, tiri qalghandarynyng kólemi kishireye bastaghan.
Dabyl qaghugha erte me?
Ghalymdar Parij kelisim shartynyng talaptaryn saqtaghan jaghdayda atmosferada SO2 qalypty boluy mýmkin deydi. Sonday-aq jahandyq temperaturanyng kóteriluin 1-2 grudusta saqtap otyru kerektigin aitty.
Ghylymy maqalanyng avtorlary adamzat kómirqyshqyl gazynyng atmosferagha bólinuin azaytatyn әdis tabatynyna senedi.
«Tehnologiyalyq progress osynday oqighalardyng damuyn boldyrmaydy dep ýmittenemin. Alayda, búl ssenariy mýmkin bolatyn shenberden tys túr dep aitugha bolmaydy», - deydi ghylymy júmystyng avtory Tapio Shnayder.
Saltanat Shynәdil
Abai.kz