Ermúrat Bapiydi jau kóru – jaqsylyqtyng jolyn kesu...
Qazaq jurnalistikasynyng qara nary Ermúrat Bapy asqaraly alpys jasqa toldy. Biz әriptesimizdi osy mereyli jasymen qúttyqtay otyryp, Ermúrat Bapy turaly birqatar qalamgerlerding pikirin oqyrman nazaryna úsynyp otyrmyz.
Marat Toqashbaev, jurnalist:
"Ermúrat Bapy - óte adal azamat!"
– Ermúrat Bapy - ózining kәsiby mamandyghyna berilgen, óte adal azamat. Onyng jurnalistik shygharmashylyghynyng ýlken kórinici - 20 jyldan astam uaqyttan beri shygharyp kele jatqan «Dat» jobasy.
Jalpy, әrbir jurnalisting ózining myqty ústanghan ústanymdary bolugha tiyis. Al, Ermúrattyng ústanghan basty ústanymy – qoghamdaghy kelensizdikterding bәrining bastauynda túrghan býgingi iyirimge qarsy kýreske baghyttalghan. Osy baghytta talmay, qoghamda bolyp jatqan oqighalardyng bәrine betki túrghydan emes, onyng týpki tamyrlaryna terendey ýnile otyryp, oghan avtorlardy tarta otyryp tәuelsiz Qazaqstannyng tarihyndaghy shynayy aqiqatty aitatyn, shyndyq ýshin kýresetin keremet basylymdy dýniyege keltirip, sony jalghastyryp kele jatyr.
Ermúrattyng azamattyq, batyrlyq minezi bar azamat dep aita alamyn. Shyn mәninde Qabanbay batyr babamyzdyng býgingi úrpaghy deuge bolady. Onyng isining barlyghy qazaq halqynyng ertenine, qazaq halqynyng bolashaghynyng bayandy boluyna baghyttalghan.
Myna elimizdegi bolyp jatqan ózgeristerding bәrining sipaty últtyng bolashaghyna qyzmet etui kerek. Onyng negizgi kýresining iydeyasy osynda. Sol jolda ol Ýkimettin, dәlirek aitqanda biylik tarmaqtarynyng әrqaysynyng salasy boyynsha oryn alyp jatqan qighashtyqtar jóninde, ekonomikalyq qighashtyqtar, sayasy qighashtyqtar, Qazaqstandaghy demokratiyalyq ahualdyng jyldan-jylgha tómendep bara jatqany jóninde jýieli týrde jazyp kele jatyr. Kez-kelgen basylym búlay batyl aita bermeydi, jaza almaydy. Bizdi riza etetini – Ermúrattyng osynday azamattyq ústanymnan ainymauy.
Qogham damuy ýshin onda mindetti týrde qarama-qayshy pikirler órbui kerek. Qarama-qayshy pikirlerdi ezip-janshyp, tek qana bir baghyttaghy ghana ýgit-nasihat jýrgiziletin bolsa, ol qogham birden teris jolgha týsip ketedi. Al, Ermúrattyng jobasy, onyng jurnalistik qarym-qabiletining bәri osy Qazaqstan qoghamyndaghy sol qighashtyqtardy boldyrmaugha, solardyng týzetiluine, qazaq halqynyng erteni men bolashaghynyng dúrys boluyna baghyttalghan. Osy túrghydan óz basym Ermúrattyng enbegin óte joghary baghalaymyn. Azamat retinde syilaymyn!
Al, «Dat» gazetining jabylmay kele jatqanynyng negizgi syry – búl basylym shet elderde tanymal. Búl basylymdy Qazaqstandaghy Europalyq memleketterding AQSh elshilikterining barlyghy jazdyrtyp alady, sondaghy negizgi materialdardy aghylshyn tilderine audaryp, ózderining júmystaryna paydalanady dep oilaymyn. Al, búl basylymnyng ayaq astynan shyqpay qaluy, toqtap qaluy batys әleminde europadaghy demokratiyalyq túrghydan damyghan elderding ishinde ýlken alandaushylyq tughyzady. Áriyne múnday jaghdayda qazirgi biyliktin, qazirgi rejimning demokratiyalyq baghytty tu etken basylymdardy túnshyqtyryp jatyr degen atqa ie bolu imidjderine keri әser etedi, abyroy әpermeydi.
Sondyqtan olar mýmkindiginshe qansha basyp tastaghysy kelgenmen býkil әlemdik qauymdastyqtyng yqpalynan ayaqtaryn tartady. Odan keyin gazetti ústap túrghan onyng oqyrmandary. Yaghni, oqyrmandar gazetti satyp alu arqyly ary qaray ómir sýruine qolghabys jasaydy.
Rysbek Sәrsenbay, jurnalist:
"Er múraty - eldi jaqsylyqqa jetkizu"
– Qazaqstannyng tәuelsizdik aluynan keyingi kezende jurnalisterding jana shoghyry payda boldy. Áriyne, eski jýieden qalghan oilau, әreket etu mashyghynan arylmaghan jәne jana qoghamgha beyimdelgenimen, bәlendey ózgermegen, biylikke qúlsha qyzmet qylghandardyng jóni bólek. Kenestik zamanda kommunistik iydeologiyanyng jarshysy, nasihatshysy mindetin atqarghan aqparat qúraldary men onyng «jauyngerlik» sapyndaghylar derbestikte, erkindikte bolghan joq. KOKP-tyn, KSRO -nyng qatar kýireui qalypqa salynyp, sanagha sinirilgen qoghamdyq ústanymdy, újymdyq maqsat, mýddeni, iydeyalyq senimdi tas-talqan etti. Osynday almaghayyp sәtte ózgeriske etene aralasyp, ainaladaghy oqighalardyng mәn-jayyn shynayy bayandap, júrtshylyqty habardar etetin, býgingi men ertengini boljamdap, ózindik pikirin qosa bildiretin jurnalister algha ozdy. Olardyng aitqandaryna, jazghandaryna, aqiqatty aiqara ashqandaryna sengen kópshilikting kózqarasy men pikiri basqa arnagha oiysa bastady. Qoghamdyq sanany ózgertu qúdyretine iyelik etken aqparattyq qyzmet salasyndaghy sonday әriptesterimizding ishinde erekshe atap kórsetuge túratyn bir azamat bar. Ol – Ermúrat Bapiy.
«Syqighan «SQ»-ny («Sosialistik Qazaqstandy») siresken qalpynan jazyp, halyqtyq basylymgha ainaldyru, boyyna qan jýgirtip, keudesine jan kirgizip, elge qyzmet etkizu» mindetin Sherhan Múrtaza sekseninshi jyldardyng sonynda óz moynyna alghan edi. Jana redaktor isti kadrlardy janartudan bastady. Jan-jaqtan qabyletti, qarymdy, talantty jurnalisterdi redaksiyagha qyzmetke shaqyrtty. Sonday tyng lekting qatarynda Ermúrat Bapi, Ámirhan Mendeke, Jarylqap Qalybay, Ámirjan Qosanov, Qaynar Oljay jәne basqalarymyz tarihy basylymnyng qara shanyraghynda bas qostyq. Jogharydaghy qorjyn-qorjyn mindetti keruenge artyp, jabyla jýrip kóshti týzedik. «Egemen Qazaqstandy» últtyq mýddeni, tәuelsizdikti tu etken el gazeti jasaugha Ermúrat ta ýlken ýles qosty. Uaqyt aghysymen birge ol basylym basqa kýige týsse, oghan endi bizding qatysymyz joq.
Ermúrattyng jazu mәneri ózgeshe, tili shúrayly, oiy astarly, syny mirding oghynday nysanagha dóp tiyedi. Taqyrybynyng ózi meni oqy dep shaqyryp túrady. Jazghandarynyng shynayylyghyna shek keltire almaydy oqyrman. Maqtamen bauyzdaytyn júmsaq әzil, qasyghan jerin osyp týsetin ótkir әjua aralasyp jatady. Búl onyng qalamgerlik sheberligining bir qyry ghana. Al, qordaly mәselelerdi qotara kóterip, qyrtysyn sógip, betperdesin sylyp, aqiqatyn shashyp tastaugha kelgende, batyldyghy men bilgirligi úshtasyp jatady.
Shyn men syndy pende bitkenning suqany sýimeydi. Eger ol dókey ataulynyn kókesine baghyttalsa, tipten qauipti. Soghan qaramastan Ermúrat, basqa baqa-shayandy bylay qoyyp, taqqa tórt taghandap jatyp alghandardyng ózine syn jebesin qadaydy. Halyqtyng kóz aldynda minin betine basyp, úrlyghyn, súmdyghyn, súrqiyalyghyn tópep jazyp jatady. Tónip túrghan qauip-qaterge, keletin zalal zobalangha qaraghan emes. Búl ne kózsiz erlik pe? Jan baqylyqty, bala-shaghany oilamaghan essizdik pe? Jurnalist bolyp mayly jilikti ústaghan, ataqtar men qúrmetterdi qosaqtap alghan, dýniyeni sharlap, duman-qyzyqqa toymaghan jigitter órip jýr emes pe ainalada. Solardan aqyly kem be, myna jalghyz ret keletin jalghandy jalpaghynan basyp ómir sýrgenge? Ermúrat Bapy olay ete almaydy. Onyng biraq sebebi bar – ARY jibermeydi. Adamgershilik ary jәne shynayy qalamgerlik ary!
«Halyqqa qyzmet qyl. Ádiletti bol. Aryndy satpa». Bala kezden boygha daryghan, sýiekke singen qasiyetti úghymdy arqalap ótedi endi. Jasytpaytyn, jasqantpaytyn, erlikke parapar iske qayrap salatyn búl ústanym ony býgingi zamannyng batyryna ainaldyrdy. Al Batyr sheginbeydi, ony namysy ústaydy. Er Múraty – elmen birge kóru, jaqsylyqqa birge jetu. Jaqsylyq ózdiginen kelmeydi. Ony kýrespen keltiresin, aiqaspen alasyn. Azan shaqyryp at qoyghanda sol ERMÚRATY eskerilse kerek.
Adamzatqa sóilesin dep til, oilasyn dep my bergen Alla. Al sóz erkindigin, oy bostandyghyn shektep, qalamgha kisen saludy kóksegen biyleushi preziydentke, ýkimetke ne dersin?! «Bas kespek bolsa da, til kespek joq!» dep qamshyny algha tastap «Datyn» aitqan últpyz. Sol últtyng kórnekti túlghasynyng biri – ózimizding Ermúrat Bapi. «Dat» - basylymnyn, «bapiyevskiy, mynauskiy proektinin» ghana emes, jalpy qazaqy minezdin, ýrdisting ataluy. DAT-ty ómirsheng etken, qudalaudan, aiyptaudan, sottaudan, jauyp tastaudan, búghattaudan, tәrkileuden keyin de qaytadan qúlpyrtyp, oqyrmanymen qauyshtyra bilgen Ermúratqa jәne onyng jankeshti serikterine myng alghys! Qiyndyq pen qauip-qaterge bas tige jýrip aqiqatty jazghandary, sanalargha sәule jibergeni, kýres ruhyn, senim otyn sóndirmegeni ýshin!
Shynayy oppozisiyany Ermúrat Bapisyz oigha oraltu mýmkin emes. Oppozisiya ol – otandastarynyng mýddesi jolynda otqa da, sugha da týsetin, qiyanatpen qughyndalyp, tayaq ta jeytin, jalamen sottalyp qamalatyn, aiyppúl arqalaytyn, biraq baghytynan qaytpaytyn naghyz qaysarlardyng úiymy. Mine, sol ortada ózining sanaly ghúmyryn ótkizu, kýreskerlik, qayratkerlik babynda úzaq jýru әrkimning qolynan kele bermeydi. Kópshilik adamnan onyng bir ózgesheligi osynda. Jenisti kýnderge deyin shydaydy, sol kýnderdi jaqyndatugha sinirgen enbegi aqtalady dep, alpysqa tolatyn azamatqa senim artamyz.
Ghabbas Qabysh, jazushy-jurnalist:
– Ermúrat jayynda bos sóz aitpau ýshin osydan on jyl búrynghy jariyalaghan pikirimdi qayyra úsynghym keledi.
Qalamdas, syrlas Inim, Ermúrat!
Sening jasyng ELUGE tolatynyn azuyn aigha bilep jýrgen jigitterding eshqaysysynan kem emes aqjarqyn qaryndasym Baqytgýlding uәli auzynan estigenime alty kýn, al biylikke «lәppәi, taqsyr!» demegen, demeytin de gәzetterden oqyghanyma ýsh kýn bolsa da, әli sene almay jýrmin. Birinshiden, men – ELUDI anda-sanda saghynyp qoyatynyna jiyrma tórt jyl bolghan pendemin. Sol sebepten sening ELUDI erttep mingenine sengim kelmeydi, nege, qayda asyqtyng eken, QYRYQTYNG auylynda 10-15 jyl nege jýre túrmadyng eken, - әli menshe saghynasyng ghoy?!. Ekinshiden, keshegi Kenes dәuirinde mólshermen on sóz aqiqattyng arasynda eki-ýsh sóz ghana ótirik jýrushi edi, al sol dәuirden at-tonymyzdy ala qashyp, alaqaylay bastaghaly on segiz jyl desek, óz basym osy merzimde on sóz ótirikting arasynan bir sóz aqiqatty әren kórip jýrmin. Ertendi-kesh estiytinim, oqitynym:
Qazaqstan tәuelsizdikke tabandy kýrespen jetti; demokratiya jolyna birden týsti; adam qúqyn qadirleudi birden qolgha aldy; ekonomikasyn gýldendiruge birden kiristi; auyl sharuashylyghyn ghajap reformalady; ghylym-bilimning órisin keneytti; saylaudy әdil ótkizudi jýzege asyrdy; sóz bostandyghy men oy erkindigin qamtamasyz etti; jer betindegi eng bay elu elding qataryna úmtyldy. IYә, Nobeli silyghynyng bolashaq iyesi, Elbasy N.Nazarbaevtyng danyshpandyq basshylyghy arqasynda! Býgin Qazaqstangha býkil dýnie jýzi qyzygha kóz tigip, jan-jaqty órkendeu tәsilimizdi zerttep, qúlshyna ýlgi-ónege aluda jәne Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevty ghasyr sayasatkeri dep moyyndauda; bizding preziydent keshegi qazaq Abylay hanmen, týrik Atatýrikpen, aghylshyn Vashingtonmen terezesi teng tarihy túlgha!..
Betine birden pәrәnjә kiygen biyliktin, onyng shabarmanyna ainalghan búqaralyq aqparat qúraldarynyng aitatyndary - osy. Betpaq biylikting azanshysy, qolshoqpary, ezuinjalary bolyp alghan, at-ataqtarynan jer ýstindegi jylqy túrghay, sudaghy itbalyq ýrketin saray aqyn-jazushylarynyng jyry - osy. Jaqynda ghana býgingi bir jazushy deputat ony «2-Núh payghambar!» dep, ertengi deputat aqyn «Múhammed payghambardyng beynesi!» dep jazyp, Kýn men Aydy baghyttarynan adastyra jazdady. Poy-poy-oy!..
Al ómirimizde bәri de - kerisinshe! Mine, osynday tirlikten keyin, Ermúrat-au, jasyng eluge kelgenine qalay ghana sene alayyn?!. Alayda seneyin, sebebi kózi tiri tarihy túlghalar: sayasattyng saqasy Serikbolsyn Ábdildiyn, ekonomikanyng ghúlamasy Ákejan Qajygeldiyn, aqiqattyng aq semseri Ghalymjan Jaqiyanov syndy ardaqty inilerim bastap, basqa shynshyl shyrayly ini-qaryndastarym da qostap, sening ELU jastaghy erjýrek qalamger ekenindi aitty, jazdy.
Álbette, sening KIM ekenindi eshkimning maghlúmatynsyz-aq bayaghydan bilemin. Endeshe: qúday qosymsha quat berip, endi bir ELU jasa jәne kelin ekeuing bala-nemere-shóberelerding tek qyzyghyn kórip, dos-joldastarynnyng ortasynda jaqsy jasa! Búl - ózimning de, Otbasymnyng da tilegi.
Ghabbas Qabyshúly 03. 2009 j.
Dәuren Quat, jazushy, "Qazaq әdebiyeti" gazetining bas redaktory:
– Ermúrat Bapy – «elime bolsyn» dep eniregen erlerding soyynan jaralghan ruhty túlgha. IYә, dәl solay: ol – túlgha! Erekeng tonmoyyn qoghamnyng tony qalyn, tony jibimegen toqsanynshy jyldary úlyqsyghan qauymgha el atynan «Dat» aityp dara shyqty.
Datty tandaugha biylikting dәti jetpegen song tasty jaryp «Tasjarghan» bolyp týledi. «Tasjarghandy» tabanyna salyp taptaghan biylik ony baspasóz auylynan alastaugha tyrysyp baqqan song bas oqyrmangha ainalghan batyr Bapidyng úrpaghy qazir qoghamdyq ústyn – «Obshestvennaya pozisiya» minberinde túr.
Bir ózi – bir әlem. Qazaqstanda qaghaju kórip jatqan sóz bostandyghynyng jolyndaghy jankeshti kýreskerding qara basynyng qamyn kýittegen kezin kórgen emespin. Ol baspasóz betinde Qazaqstannyng azat oily jana kelbetin jasaugha baryn salyp baghuda. Sondyqtan Ermúrat Bapiydi jau kóru – jamandyqty jaghattau, jaqsylyqtyng jolyn kesu degen sóz.
Men biletin Erekeng әldekimderding elirme iydeyasyna erip, әldekimderding kókeyindegi kórbalaq piyghylyna qyzmet etip jýrgen joq, sóz basynda aitqanymyzday, «elime bolsyn eken» dep qana jýr. Búnday adamnyng búratylyp búttyng arasynan ýretinderden paydasy әldeqayda zor; búnday adamnyng búghyp sóilep, yqtap kýn kóretinderding sapynda emes, aqyryp tendik súraytyn baspasózding bas oqyrmany bop otyrghany kerek. Ásirese, biylikke kerek. Sony biylikting bilip, týsinui, týsinbese týisinui jәne kerek. Biraq, biz «kerek» degendi kekiriginen ainyp bitken orta kerek qylmaghan song amal kem...
«Obshestvennaya pozisiyany» oqimyz. «Adamzattyq komediyanyn» avtory Balizak aitqan eken deydi: «Men Napoleon qylyshtyng jýzimen jaulap almaq bolghan әlemdi qalamnyng kýshimen tize býktiremin». Ermúrat Bapy de osy kýni Qazaqstandy qalamynyng quatymen alyp boldy. Qazirgi Qazaqstannyng halqy – «bas oqyrman» qol qoyyp otyrghan gazetting oqyrmany.
«Qalam quaty» degennen shyghady, bas redaktorlardyng ishinde qalamy jýrdek, tili kórkem, tildey jazbasynyng ózi әngime-povestterge bergisiz Erekendi men keyde jazuym jaydaqtalyp bara jatqan joq pa dep te oqimyn. Ýirenemin, ýlgi tútamyn. El eseyer, «erten», «erten» dep jýrgenimiz erteng emes, bir kýnderi býginning tany bolyp atar, sol kezde etigimen su keshken Erekenning bәrimiz baryp qolyn alatyn bolamyz.
Jaras Kemeljan,
Ermúrat Bapy - jurnalistikadaghy bolmysy biyik azamat!
– Jalpy, jurnalistika degen mamandyqta jaqsy redaktorlar bolady, sosyn jaqsy jurnalister bolady. Jaqsy redaktorlar degen kimder? Olar – jurnalisterding jazghan-syzghanyn ýstinen óndep, qosatynyn qosyp, alatynyn alyp, redaksiyalaghan kezde jurnalist óz maqalasyn ózi tanymay qalady. Búlar jaqsy redaktorlar. Mysaly, kezinde Sherhan Múrtazanyng aldyn kórmegen jurnalist joq qoy. Sherhannyng shekpeninen shyqqan degen dýnie qalyptasqan. Ol jaqsy redaktor bolghany ýshin sonday ataqqa ilindi. Sol Sherhannyng shekpeninen shyqqan redaktordyng bireui – Ermúrat Bapiy.
Ol kiside de sonday redaktorlyq erekshe bir qabilet bar. Qazaq jurnalistikasynda ózindik stiyli men bólek jazatyn jurnalist. Sonymen qatar, redaktorlyghy erekshe.
Men ol kisining qolyna ekinshi kursty bitirgen student kezimde bardym. Birge júmys istedim. Ol kisi kez-kelgen taqyrypta ónin ainaldyryp, әdemi boyauyn jaghyp, jazghanyndy adam tanymastay ózgertip jiberedi. Óz basym ol kisining redaktorlyghyna bas iyemin.
Al, azamattyq bolmysyna keletin bolsaq. Adam boludyng ózi ýlken bir jauapty dýnie ghoy. Sol jaghynan kelgende Erekende bayaghydan qalghan bir qazaqylyq, kendik, búrynghy ýlken adamdardyng aldyn kórgen, sol kisilerding jolyn jalghaghan, kisilik qasiyeti sarqylmaghan azamat.
Ol kisden keyin de qansha redaktorlardy kórip jýrmiz, qansha basshylardyng aldynan ótip jýrmiz, qansha azamattarmen birge júmys istep jýrmiz. Sonda irilikten ainyp ketken adamdar kóp ekenin kóremiz. Úsaq әngime, ósek-ayangha ýiir, jurnalistikada bolmashy bir dýniyeden qorqyp, anaghan tiyip ketedi, mynanyng kóniline qarau kerek, onyng artynda anau túr, mynau túr degen siyaqty kýibendey beretin adamdar kóp qazir jurnalistikada. Al, Erekeng onday emes. Onyng azamattyq bolmysy biyik. Ol kim bolsada búrysty búrys, dúrysty dúrys dep qaraytyn azamat. Ádildik, aqiqattan ainymay kele jatyr.
Onyng ústanghan baghytynda tura joldan taydynyz ba, әkem bolsanyz da jazyp, synaugha tiyispin deydi. Jәne sonysyn isteydi.
Men qasynda bes jylday istedim. Jurnalistikadaghy ústazym ekenin ýnemi aityp jýrem. Men ghana emes, qanshama adam búl kisining aldynan ótti. Tipti jurnalistikasy әbden qalyptasqan azamattardyng ózine qayta jazghyzyp ýiretetin. Jalpy, jazudy adamgha basqasha ýiretedi. Mektebi bólek.
21 jyldyng ishinde Dat gazeti birneshe ret jabyldy. Biraq, búl kisi ózin tәuelsiz jurnalistikagha arnaghan adam bolghan son, saytanmen til tabyssa da shygharudyng amalyn tabady.
Sondyqtan, Ermúrat Bapy - jurnalistikadaghy bolmysy biyik azamat.
Dayyndaghan Núrbiyke Beksúltanqyzy
Abai.kz