Ol ayaghyn syltyp basady. Dәrigerlerding songhy qoyghan diagnozy – artriyt. Arujan (óz ótinishi boyynsha aty ózgertildi) osydan 4 jyl búryn saldyrtqan ekpening saldarynan әli azap tartyp kele jatqanyn aitty. Sodan beri auruhana men ýiding arasyn tozdyryp, em-dom alyp keledi eken. Kezinde onyng auyryp túrghan hәli eskerilmesten, qatarlastarymen birge ekpe egilgen. Dәrigerler múnyng vaksinanyng әserinen emes ekenin algha tartsa da, Saryghashqa, emdeu ortalyqtaryna tegin joldama bergen. Osydan song búl aurulardyng ekpe saldyrghannan payda bolghanyn bildim deydi ol.

Songhy kezderi búl mәselege qatysty qoghamnyng pikiri ekige jaryldy. Ghalamtordaghy aqparat pen adamdardyng alyp-qashpa әngimesi ekpe saldyrudan bas tartatyndardyng sanyn arttyryp jiberdi.

Densaulyq saqtau ministrligining mәlimeti boyynsha, 2014 jyldan beri 14823 adam ekpe saldyrudan bas tartqan. Atap aitsaq, 2014 jyly – 2971, 2015 jyly – 5412, 2016 jyly – 1302, 2017 jyly – 3188, 2018 jyly 1950 adam  vaksinagha qarsylyq bildirgen. Bas tartu jaghdayy boyynsha basym ýlesti Almaty oblysy alyp otyr.

Ár aumaq boyynsha payyzdyq ýles

Densaulyq saqtau ministrligining mәlimetinshe, elimizde jyl sayyn 5 milliongha juyq adam ekpe saldyrsa, onyng 1,3 milliony – balalar. Vaksina egilgendegi sәtsizdik 2018 jyly jalpy sangha shaqqanda 0,05%-dy qúraghan. Býginde Qazaqstangha Fransiya, Beligiya, Ýndistan men AQSh, Koreya, Resey elderinen DDSÚ-nyng talaptaryna jauap beretin vaksinalar әkelinedi. Dýniyejýzilik standartqa say keletin vaksina óndiru qomaqty qarjyny talap etetindikten, Qazaqstanda jasau isi aldaghy kýnning mәselesi.

Dәri-dәrmekting bәri dәri me?

Jenil-jelpi aurugha dәri-dәrmek izdep,  ayyghugha asyghatyndar barshylyq. Tipti, bas auyryp, baltyr syzdasa da dәrihanagha jýgiretinimiz ras. Auyrdym dep emhanagha bara qalghan jaghdayda da dәri-dәrmekti qajetinshe jazyp berip jatady. Dәriger qanday dәri ishu kerektigin aityp bermese, kónilimiz býtindelmey emhanadan kýpti kýide shyghamyz. Qazir gepatiyt, qyzylsha syndy júqpaly aurulargha qarsy ekpe saldyrmasa da, túmaugha qarsy ekkizip jatatyndar bar. Al aq halattylar, kerisinshe, túmaugha shaldyghyp, bas auyrghan jaghdayda әueli aghzanyng ózi kýresuine mýmkindik jasau kerektigin algha tartty. Búl turaly Últtyq ghylymy ana men bala densaulyghy ortalyghynyng dәrigeri, professor, immunolog Rafail Rozenson: «Eger túmaugha shaldyqsanyz, dәri-dәrmekke jýginuding qajeti joq. Organizmge aurumen kýresuge mýmkindik beru kerek. Eger aghza ózi kýresse, keleside ol auru týrinen jenil ótedi», dedi. Dәriger, sonday-aq, oryndy-orynsyz antibiotikke jýginuding de ziyan ekenin aityp ótti. Quatty dәrilerdi qabyldaghan aghza, keleside odan da jaqsy әser etetin dәri «izdeydi».

Ekpeden sep bolmasa kim kinәli?

Rafail Rozenson vaksinanyng jýz payyz paydaly ekenin algha tartty.  «Songhy uaqytta adamdar ghalamtordan oqyp alghan aqpargha senip, bas tartyp jatyr. Al shyn mәninde, sәtsizdik milliongha shaqqanda bir adamnan keledi. Bizge keletin ekpelerding bәri tekseristen ótedi», dedi ol. Al vaksina saldyrghan song demikpege bolghan, әr týrli aurugha shaldyqqan adamdargha qatysty ne aitamyz? Múnyng basty sebebi – salu barysyndaghy salghyrttyq. Mamandar auyryp túrghan ne jaqyn arada aiyqqan adamgha egiluge bolmaytynyn basa aitty.

Ekpege aliternativa bar ma?

Adamdardyng kóbi kók týtin budaqtaghan qalagha aghylghan, úzaq kýn kensede otyratyn qazirgi zamanda júqpaly aurumen vaksinasyz kýresu qiyn deydi mamandar. Bir ekpe 20 kýndik fizikalyq jattyghudyng әserindey eken. Ókinishke oray, jenilding astymen, auyrdyng ýstimen jýrip, kýndelikti jattyghumen ainalysudan góri, dertten dәri arqyly emdelgimiz kelip túratyny bar. Tipti, býginde aryqtau ýshin de týrli preparat paydalanatyndardy kórip jýrmiz. Taza su men tabighy ónim – aurugha shaldyqpaudyng birden-bir kepili. Demek, isher as pen dene jattyghularyna jetkilikti mólsherde kónil bólu – emhana esigin qaqpaudyng negizgi joly. Osy orayda «auyryp em izdegenshe, auyrmaytyn jol izde» degen babalarymyzdyng ósiyetin qaperde ústasaq, útylmaspyz.

Din men ekpening qatysy qansha?

Qoghamda «din ústanatyn músylmandar ekpege qarsy» degen kereghar pikir qalyptasqan. QMDB Pәtua bólimining mengerushisi Sansyzbay Qúrbanúly din ústanbaytyndardyng arasynda da qarsylardyng kóptigin, bas tartqandardyng óz argumenti bar ekenin aitty. «Bәrin dinge aparyp teluding qajeti joq. Bas tartyp jatsa, әrkimning óz dәleli bar. Din ghylymgha qarsy emes», dedi ol. Osyghan qatysty meshit jamaghatyna saualnama jýrgizgenimizde qoldaghandar da, qarsy pikir bildirgender de úshyrasty. Qarsylardyng negizgi «dәleli» egilgen song aurugha shaldyqqan tanystar men ghalamtor arqyly alghan mәlimet bolyp shyqty.

Densaulyq saqtau ministrligining mәlimeti  boyynsha ekpeden bas tartqandardyng sebebi (%)

Alpauyttardan alarymyz bar ma?

Germaniya syndy damyghan elderde ekpeni memleketting mindetteuimen emes, adamdar satyp alyp eguge mәjbýr. Ekpe dauy ushyqqan demokratiyalyq qoghamda tandaudy halyqqa jasatqan dúrys ta shyghar, bәlkim. Kim bilsin?!

Saltanat Shynәdil

Abai.kz