Almatyda qatty jer silkinisi bolu mýmkindigi kópten beri aitylyp keledi. Derekterge kóz jýgirtsek, 1887 jyly 8-9 ball shamasynda jer silkisini bolyp 236 adamnyng ómiri qiylypty. 1889 jyly kýshi 7-8 ball, 1911 jyly 8-9 ball jer silkinisi bolyp 44 adam qaytys bolady. Japondyq mamandar osy ýsh jer silkinisin saraptay kelip dәl býgingi kýni sonday dengeyde jer silkinse, Almatyda adam aitqysyz ahual oryn alyp, 25 myng adamgha deyin shyghyn bolatynyn boljap otyr. Mamandar qauipting aldyn aludyng bir joly retinde túrghyndardyng arasynda týsindiru-saqtandyru sharalaryn ótkizudi úsynady. Biraq, kópti kórgen, jer silkinisinen talay zardap ta shekken Japoniya men óz elimizding bilikti mamandarynyng sózin qúlaghyna ilip otyrghan biylik joq. Mәselen, 13 mausymda Almatyda jer silkindi. Bireuler kýshi 2 ball boldy dese, endi bireuler 4 ballgha deyin jetti desedi. Aqparat nege búlay әrtýrli? Sebebi, biylik jer silkingenning ózin júrttan jasyrghysy keldi. Biylikting «sýikimdi» beynesin jasaudan jalyqpaytyn telearnalar men gazetterding bireui de adam ómirine qauipti tabighat qúbylysy turaly jaq ashyp lәm demedi. Tótenshe jaghdaylar jónindegi qyzmetting júrttan múnday aqparatty jasyruynyng ózi qylmysqa para-par.

Almatyda qatty jer silkinisi bolu mýmkindigi kópten beri aitylyp keledi. Derekterge kóz jýgirtsek, 1887 jyly 8-9 ball shamasynda jer silkisini bolyp 236 adamnyng ómiri qiylypty. 1889 jyly kýshi 7-8 ball, 1911 jyly 8-9 ball jer silkinisi bolyp 44 adam qaytys bolady. Japondyq mamandar osy ýsh jer silkinisin saraptay kelip dәl býgingi kýni sonday dengeyde jer silkinse, Almatyda adam aitqysyz ahual oryn alyp, 25 myng adamgha deyin shyghyn bolatynyn boljap otyr. Mamandar qauipting aldyn aludyng bir joly retinde túrghyndardyng arasynda týsindiru-saqtandyru sharalaryn ótkizudi úsynady. Biraq, kópti kórgen, jer silkinisinen talay zardap ta shekken Japoniya men óz elimizding bilikti mamandarynyng sózin qúlaghyna ilip otyrghan biylik joq. Mәselen, 13 mausymda Almatyda jer silkindi. Bireuler kýshi 2 ball boldy dese, endi bireuler 4 ballgha deyin jetti desedi. Aqparat nege búlay әrtýrli? Sebebi, biylik jer silkingenning ózin júrttan jasyrghysy keldi. Biylikting «sýikimdi» beynesin jasaudan jalyqpaytyn telearnalar men gazetterding bireui de adam ómirine qauipti tabighat qúbylysy turaly jaq ashyp lәm demedi. Tótenshe jaghdaylar jónindegi qyzmetting júrttan múnday aqparatty jasyruynyng ózi qylmysqa para-par. Al,  «Jer silkinisine shyday almaytyn ghimarattar qanday?» degen súraqqa mamandar bylay jauap beredi: «eng qauipti baspanalar saman kirpishten soghylghan ýiler, sosyn kirpishpen aptalghan aghash ýiler, ýshinshi 1998 jylgha deyin salynyghan temir-betonnan qúrastyrylghan ýiler, osylay retimen kete beredi. Alghashqy ýsh kategoriyadaghy baspanalarda negizinen qazaqtar túrady. Demek, bayaghy sorly qazaq elden búryn qyrylyp qalady degen sóz. Biylik halqynan qajetti aqparatty jasyryp júrttyng qaterge basyn baylap otyr. Almaty qalasynyng әkimi Ahmetjan Esimov pen Almaty oblysynyng әkimi Serik Ýmbetov ekeuinin  senbi kýni bolghan jer silkinisining әserin biluge   dýisenbide әreng qoldary tiydi. Senimdi bir derek kózine sýiensek, Serik Ýmbetov júma, yaghny mausymnyng 12 kýni Almatygha kelip Alatau shipajayyndaghy monshagha bulanyp, ertesinde eline qaytpay qalghan kórinedi. Taldyqorghannyng tap irgesindegi Tekeli qalasynda qabyrghalary qaq airylghan ýilerdi baryp kóruge asyqpaghan sebebi de sodan bolsa kerek,  Ákimder osylay etse, óngelerge ne joryq?!
Jalpy Almaty qalalyq Tótenshe jaghdaylar jónindegi qyzmetting júmysy syn kótermeytini jii aitylyp jýr. Mysal kerek pe? Mine, kýni keshe qalanyng dәl ortalyghyndaghy bylayghy júrt «matalar ýii» dep atap ketken «Qyzyl tan» sauda ýii órtke orandy. Jalyn tili lap ete qalghanda-aq órt sóndirushilerge habar týsken. Ile-shala eki órt sóndirgish mashina kelip jetedi. Búl kezde jertóledegi qoyma janyp jatqan. Masqara bolghanda kelgen eki mashinada da su bolmay shyqty. Sóitip júrt әri-sәri bolyp abdyrap túrghan 25-30 minutta órt tili birinshi qabatqa kóshken. Qosymsha kýsh kelip órtti sóndirushiler iske kiriskende bәri kesh edi. Bir ghasyrgha juyq qalanyng kórkine әr berip kelgen tarihy ghimarattyng әp-sәtte ishi typ-tipyl bolyp janyp, syrtqy qanqasy ghana qaldy. Sәulet eskertkishlerining qataryna jatqyzylghan búl ghimaratty biyl qalpyna keltiru ýshin qazynadan qyruar qarjy bólingen edi. Mine, qayran qarjy osylaysha otqa oranyp janyp ketti.
Osyndayda adamgha әrtýrli oy keledi. Mýmkin ghimarattyng týgi qalmay janyp ketuine әldekimder mýddeli bolghan shyghar. Qolayly jerde ornalasqan ghimaratqa kóz sýzuishler az emes edi. Solardyng núsqauymen alghashqy jetken mashinalar susyz kelui mýmkin-au. Búl endi jay kýmәndi oy ghana. Alayda, jel soqpasa shópting basy qimyldamaytyny belgili ghoy.