«Jer berip jatyr eken!»  degen sóz Astana qalasynda jeldey esip ótkeli býgin ekinshi kýn! Ákimshilikke barsang boldy, jer ýlestirip bere salady eken! Qújatyng joq bolsa da! Fәmilәndi aitasyn, boldy! Rahat qoy! Jerge jeti ret jyghylyp, nópir halyqtyng arasynda syghylyp, mening kezegim әkimshilik ghimara­tyndaghy komissiya aldyna ertenine keshke jetti!

- Aty-jóniniz?-dep súrady jer bólu komissiyasynyng tóraghasy.

- Sorlybay Qazaqov...

- Jynysynyz?

- Erkek.

- Qashannan beri?

- Tughaly...

- Bala-shaghanyzdyng sany?

- Sanamappyn...

- Kak sanamappyn?

- Keshiriniz, qazir... Aynúr, Balnúr, Ásiya, Átiya, Hadisha, Úlbala, Úlbolar, Úl bolady, Úlmeken, Úlshyghar, Últuady, Úlkerek, Úlúl, Qashanúl... On tórt qyzym bar eken...

- Sizge on tórt sotyq jer beriledi...

Osy sózdi estigende quanyshtan kózim qarauytyp, qúlap qaldym... Qúlap bara jatyp, týs kórdim. Týsimde, sol on tórt sotyq jerge ýy salyp jatyr ekenmin. «Alty sotyq, oibay-au, ýsh sotyq berse de yrzamyn, yrzamyn!» dep sandyraqtap jatyp, esimdi jidym.

- On tórt sotyq jeriniz qútty bolsyn!-dedi әkim qolymdy qysyp.

- Qúday qalasa, 2098 jyly Astana qalasy manayynan oiyp túryp jer alasyz!-dep komissiya tóraghasy qolymdy qysqanda, yrjang ete qalyp, taghy da qúlap týsippin. Esimdi jiyp:

- Biyl qay jyl ózi? -deppin.

- 2011 jyl,- dedi әkim.

«Jer berip jatyr eken!»  degen sóz Astana qalasynda jeldey esip ótkeli býgin ekinshi kýn! Ákimshilikke barsang boldy, jer ýlestirip bere salady eken! Qújatyng joq bolsa da! Fәmilәndi aitasyn, boldy! Rahat qoy! Jerge jeti ret jyghylyp, nópir halyqtyng arasynda syghylyp, mening kezegim әkimshilik ghimara­tyndaghy komissiya aldyna ertenine keshke jetti!

- Aty-jóniniz?-dep súrady jer bólu komissiyasynyng tóraghasy.

- Sorlybay Qazaqov...

- Jynysynyz?

- Erkek.

- Qashannan beri?

- Tughaly...

- Bala-shaghanyzdyng sany?

- Sanamappyn...

- Kak sanamappyn?

- Keshiriniz, qazir... Aynúr, Balnúr, Ásiya, Átiya, Hadisha, Úlbala, Úlbolar, Úl bolady, Úlmeken, Úlshyghar, Últuady, Úlkerek, Úlúl, Qashanúl... On tórt qyzym bar eken...

- Sizge on tórt sotyq jer beriledi...

Osy sózdi estigende quanyshtan kózim qarauytyp, qúlap qaldym... Qúlap bara jatyp, týs kórdim. Týsimde, sol on tórt sotyq jerge ýy salyp jatyr ekenmin. «Alty sotyq, oibay-au, ýsh sotyq berse de yrzamyn, yrzamyn!» dep sandyraqtap jatyp, esimdi jidym.

- On tórt sotyq jeriniz qútty bolsyn!-dedi әkim qolymdy qysyp.

- Qúday qalasa, 2098 jyly Astana qalasy manayynan oiyp túryp jer alasyz!-dep komissiya tóraghasy qolymdy qysqanda, yrjang ete qalyp, taghy da qúlap týsippin. Esimdi jiyp:

- Biyl qay jyl ózi? -deppin.

- 2011 jyl,- dedi әkim.

- Oibay-au, qazir jasym elude... 2098 jyly  137 -ge kelgende alamyn ba, ne? Osynsha jyl jasaymyn ba sonda?

- Jasanyz, sizge rúhsat...

- Túnghysh qyzymnyng ózi qaytys bolyp ketedi eken...

- Jer alyp jatqanynyzgha quanbaysyz ba? Bara beriniz...

Shynynda nege quanbaymyn? Jer aldym ghoy, jer! Óz jerimde ógey bolyp jýr edim, jer aldym! Qansha jyl boldy, pәter jaldap kele jatqanyma... Bir ózbektin, bir orystyng pәter jaldap túryp jatqanyn kórsem, kózim shyqsyn, jerge, pәterge qol jetkize almay jylap jýrgen ózimiz... «Pәter de beredi ekendi» estip, esikke qayta úmtyldym. Bir әielge pәter berip jatyr eken...

- Aty jóniniz?

- Beysharagýl Kedeybaeva..

- Bala-shaghanyz?

- Kóp balaly anamyn. Alty balam bar.

- Kýieuiniz qayda?

- Jer astyna ketken.

- Shahter ma?

- Joq, pәter kezegine jete almay, jer jastandy...

- Marqúm kýieuinizge de, ózinizge de eki pәter beremiz.

- Rahmet sizderge! Oi, netken quanysh! Býgin keshke ýige kelinizder, tumay jýr­gen tauyghym bar edi, sony soyyp, mәnti istep bereyin! Bәrinizdi qonaqqa sha­qyra­myn! Qúdayym-au! Jeng úshynan jalghasyp, zandy belden basyp, sheneu­nikter qos pәterden alyp jatyr edi, endi men de... Ó-ó... A-a-a...- degen ana quanyshtan anyrap jylay berdi.

- Jylamanyz,- dedi әkim,- sizge Astananyng eki jerinen ýsh bólmeli pәter beriledi... 3011 jyly...

- 3011?

- Siz ólseniz balalarynyzdyng balalary, onyng balalarynyng balalarynyng balalarynyng balalarynyn... Ne dep kettim ózi? Sau bolynyz!-dedi komissiya tóraghasy. Kezek maghan keldi.

- Aty jóniniz?

- Qazaqov Sorlybay...

- Baghana Sorlybay Qazaqov degen bireu kelip ketken. Sonyng tuysy emessiz be?

- Joq... Ol Sorlybay Qazaqov. Men Qazaqov Sorlybaymyn...

- Sizge villa beremiz...

- Quanyshtymyn...

- 3012 jyly alasyz.

Quanghanymnan әkimning betin jalap, tóraghanyng shashyn tarap, kabiynetten biyley shyqtym. Nópir halyqtyng arasynda villagha qolym jettti! Milliarderler shetelden halyqtyng arqasynda villalar satyp alyp jatsa, men 3012 jyly ýkimetten alamyn! Áyelim «villanyng keregi joq, ózderine ótkiz» dep qoymaydy. Kóz tiyip ketedi eken... Býgin mening jer alghan kýnim! Adam edim, endi úzaq jasaytyn shaytan bolghym keledi! Shaytan!!!

«Abay-aqparat»