Biyliktegi bir tildilikti joyatyn uaqyt jetti
Júrttyng bәri qazaq tilining nege óz topyraghynda órken jaymay otyrghanyn bile almay dal boluda. Elimizde túratyn júrttyng 60 payyzy kýndelikti túrmysta qoldanyp, 80 payyzy úghynatyn, tek 20 payyzy ghana kerek etpeytin qazaq tili nege dәrmensiz?
Osy orayda barsha qazaqsatandyqtardyng sanasy men jadyna RF geosayasatyna tәueldi BAQ ýsh mifti sinirip ýlgerdi. Birinshisi – qazaq tilining memlekettik manyzdy salalardaghy qoldanu ayasy tar dep tituldy últtyng sany men sanasy óskenin esepke almay, imperiyalyq tilding búrynghy bir tildilik barsha basymdyqtaryn saqtau. Ekinshisi – eldegi Úlyorystyq imperiyalyq-otarshyldyq ambisiyamen әli kýni ulanuynan arylmaghan 20 payyz alashtyq slavyan qauymdastyghynyng tildi ýirenuden bas tartyp keluin sayasy jetistigimiz dep dәripteu.
Ýshinshisi – qazaq tilining ózge tilden tikeley sóz qabyldauyna san myndaghan jerden tosqauyl qoyyp, onyng oryna auyzdy qu shóppen sýrtip, TMD-daghy aimaqtyq bәsekege qabiletsiz, ghylymiy-tehnikalyq negizi joq til degen qoldan jasalghan sayasiy-qoghamdyq mifti әdemi sayasiy-qoghamdyq jadylyq qorapqa orap, júrttyng kózin aldaudy dәstýrge ainaldyru.
Bizge orys tildi emes, Elbasymyz dәregeyindegi tili ana tilinde shyghyp, qazaq jәne orys tilin erkin biletin sayasy toptan túratyn týrli dengeydegi biylik apparaty kerek. Orys tildi «qúttyqtaymyn men ósiredini» «qytyqtaymyn men osyratyn» dep masqaramyzdy shygharyp jýrgen biyliktegi bir tildilikti joyatyn uaqyt jetti. Ári barsha qújat memlekettik tilde dayyndalyp, qalghan 20 payyz el túrghyndaryna oryssha audarylyp úsynylatyn kezeng keldi.
Qazaq tildilik biregeylikti ómirge әkeluding keng kólemdi reformasyn biylik qalamasa, onda tómennen beybit týrde tildik tónkeris jasaudyng dәuiri tudy. Sol kezde jogharyda atalghan ýsh mifting kýli kókke úshady.
Biz ana tilimizding ýstemdik qúruy ýshin osy taqyrypty әr jerde shashyrap sóz etpey, tik kóterile talap etetin býkilalashtyq til tәuelsizdigi ailyghyn jartty jylda bir beybit sherumen ótkizudi jolgha qoymyz kerek.
Biylikting qazaq tildi kadrlary bar. Endigi jerde «qytyqtaymyn men osyradylar» emes, tap olardyng memleketti basqarugha keluin talap etuge tiyispiz. Biz tek ýnsiz búghyp, babamyzdan qalghan tildi dәrmensiz etip otyrmyz. Oghan tek ózimiz kinәlimiz. Tek beybit týrde memlekettik tilding ýstemdik qúruyn talap etu uaqyt talaby ekenin biylikke úqtyratyn kezeng tudy. Oghan at salysu qasiyetti boryshymyz.
Ábil-Serik Áliakpar
Abai.kz