Býginge deyin Iliyas Jansýgirovtyng aqyndyq, qalamgerlik, qayratkerlik qyry jan-jaqty zerttelip, shygharmalary hinaqtalyp, oqyrmangha jol tartqan tom-tom kitap sórelerden oryn tapty. Osy arqyly óskeleng úrpaqqa ónege bolar isterding shejiresin jazdyq. Biraq, qayratker ómirining erekshe tústary, býgingi úrpaqtyng sanasyna basqasha túrghy da engen ómir bolmysy, oqyrman nazaryna ilinbegen azamattyq bitimi osyghan deyin beti ashylmaghan kýiinde qalyp keledi.  Solardyng biri  myna suret.

Baspasóz jәne internet betterindegi, kitap, jurnal, taghy da basqa qoldanylmaly әdebiyetterding múqabasynda osy suret jýredi. Qazir býkil el Iliyastyng beynesin dәl osylay qabyldaytyny anyq. Biraq, Iliyas ómirinde kózәinek taqpaghan degen pikirdemin. Ony targhalang ómirding talay synnan sýrinbey ótip, aman-esen býginge jetken, aqyn ómirining әr kezeninen syr shertetin suretterding tómendegi bir bóliginen bayqaugha bolady.

Mamaniya mektebin bitirushiler. Birinshi qatar otyrghandar (soldan ongha qaray): Bilәl Sýleev, belgisiz, B. Eseknqúlova. F. Ghabiytqyzy, A. Jansýirova. Túrghandar (onnan solgha qaray): Á. Qalymbekov, I. Jansýgirov, K. Esbolatov, Á. Múqashov.

Qazaq (qyrghyz) aghartu institutynyng újymy. Almaty, 1923 jyl.

Jetisu oblystyq múghalimder konferensiyasynyng delegattary. 1924 jyl, Almaty.

Iliyas Jansýgirov

«Tilshi» gazeti shyqqannan beri qalam qayraty jaghynan zor kómegin tiygizgen qalamy ótkir, sózi súlu tilshining iri jazushylarynan sanalatyn azamatymyz.

1928 jyly Mәskeude týsken sureti.

1928 jyly Qyzylorda qalasynda qazaq jazuyn latyn әlipbiyine kóshiruge baylanysty ótken ghylymy mәjiliske qatysushylar: Birinshi qatarda (soldan ongha qaray) 3) Balqay Baytoghaev, 8) Basyr Múhamedjanov. Ekinshi qatarda (soldan ongha qaray) 2) Qúdaybergen Júbanúly, 6) Teljan Shonanúly, 7) Oraz Jandosúly, 8) Ábdirahman Baydildiyn, 9) Álimhan Ermekúly, 12) Ghabbas Toghjanúly, 13) Beyimbet Mayliyn, 14) Iliyas Jansýgirúly.  Ýshinshi qatarda (soldan ongha qaray) 10) Jýsipbek Aymauytúly, 13) Múhtar Myrzaúly (Murziyn), 15) Eldes Omarúly.

Últtyq respublikalyq jazushylarmen kezdesu. 1930 jyly.

Iliyas Jansýgirov «Stepnaya pesnya» filiminde atqa miner rólinde. (1930-1932).

Qazaqstan jazushylar odaghynyng I sezi. 28-29/II/1932

Qazaqstan Jazushylar odaghynyng kezekti jinalysynan keyingi estelik.

Sәbiyt, Sәken, Iliyas, Beyimbet qazaq ziyalylarymen birge.

Iliyas Jansýgirov pen Vsevolod Rojdestvenskiy Ile Alatauynyng baurayynda. 1935 jyl.

Iliyas Jansýgirov balalarymen birge. 1935 jyl.

Otbasylyq suret. 1937 jyl.

Atu jazasyna kesiler aldynda. 1938 jyl.

Bayqasanyzdar, jogharydaghy suretterding birde birinde Iliyas Jansýgirovtyng kózәinek taqqanyn kórmeysiz. Osynyng ózi-aq Iliyastyng ómirinde kózәinek taqpaghanyn dәleldeydi. Ókinishke qaray, kózәinek taqqan suretting  eng alghash qay kitabta berilgenin, ony kimning salghanyn nemese sol suretti alghashqy paydalanushy qay derekten alghanyn anyqtau qiyn boldy.  Mýmkin, zerdeli oqyrmannyng arasynda onyng tarihyn biletin nemese qolynda Iliyastyng kózәinek taghyp týsken sureti bar bolyp jatsa oy qosa jatar degen ýmitim de joq emes.  Búnday derek tabylmasa: «Iliyas ómirinde kózәinek taqpaghan» dep tújyrymdaugha dәlel jetkilikti. Olay bolsa kóp bolyp pikirlesip, Iliyas Jansýgirovtyng búdan bylayghy naghyz beynesin túraqtandyrghan jón.

Soghan say, birinshiden, búdan bylay meyli sayt, baspasóz, kitap, jurnal bolsyn Iliyastyng kózәineksiz suretin berudi ýmit etemin. Ekinshiden, biyl Iliyas Jansýgirovtyng 125 jyldyghyna oray Aqsu audanynynyng ortalyghy Jansýgirov kenti men aqyn tughan Qyzyltang auylyna eskertkish mýsini qoyylady degendi estip edik.  Osy eskertkishterding jobasy qalay jasalyp jatqany turaly Aqsu audanynyng әkimdigi men  aqyn toyyn ótkizetin komissiyanyng joba núsqasymen bólisip, oqyrmandargha týsinik bere ketse núr ýstine núr bolar edi. Ýshinshiden, búl turaly aqynnyng tuys-tughandary men úrpaqtary ne aitar eken?. Tipti, «Iliyastyng kózәinek taqqan sureti ilingen aqyn muzeyindegi, taghy da basqa kórneki jerdegi beynelerdi kózәinenksiz suretterge auystyrylsa jón bolar ma edi?» degen oida jii mazalay beredi.

Aytu bizden, oryndau sizden, aghayyn!

Qajet Andas

Jalghasy bar...

Abai.kz