Qansha jerden demokratiyashyl bolsang da, toqtaytyn nýktemizdi biluimiz kerek!
Negizi Elbasy "Taghy da saylaugha týsemin" degende jenip shyghary sózsiz edi. Saylaudan keyin 2025 jylgha deyin otyrar edik tyrp etpey. Densaulyghy bolsa 2025 jyly "Endi 2030-gha jetkizemin" dese arty ýlken shugha, qantógis pen qyrqysqa úlasuy da әbden mýmkin varianttardyng biri bolatyn.
Joq, olay bolmady. "Ket" degen sózdi aitqyzbay óz biyiginde, әdemi ketti! 30 jyldan keyin óz erkimen biylikten qantógissiz, u-shusyz ketuding qúny qazaq xalqy ýshin "Astana" atauyn auystyrumen bitse osyghan toqtaghan dúrys. Eger xalyqqa shynymen únamasa ary ketkende 20-30 jyldan keyin mýmkin odan da erterek kelesi buynnyng ózi-aq "Astana" atauyn qaytaryp alady. Jyl óte elding qúlaghy ýirenip jatsa "Núrsúltan" atauy qalady. Auysyp jatqan kóshe ataulary elge únamasa bәri óz uaqytymen qayta keledi. Bastysy elinde xalyq kóshege shyghyp, dýkender qirap, avtomattar atylyp, qantógis jolymen sheshilip jatqan joq.
"Ornynda bar onalady" degen qazaq. Atauy ózgergen Astana da, kósheler de Qazaqstannyng territoriyasynda túr. Ózge bir elge kóshirip alyp ketken eshkim joq. Uaqyt saghaty kelgende úrpaq óz tarixy baghasyn berip retteydi. Bizge qajeti biylikting tranziyti kezinde jik-jikke bólinbey birlikte bolghanymyz kerek. Ketetin adam ketti! Qansha jerden kim ne dese de avtoritarly sayasy jýiening seni búzyldy. Qalghan xalyqqa shynymen únamaghan dýniyelerdi kezeng - kezenimen aqyryndap bәrin ornyna keltiruge bolady.
Maghan elimning tynyshtyghy kerek! Elbasynyng endigi mindeti preziydent saylauyn ótkizip ornyna elge qayyrly túlghany qaldyryp ketu dep bilemin. Biz tarixymyzda ýsh jýzge bólinip, yrdu-dyrduymyz shyghyp, syrttan jau kelgende ghana bir tudyng astyna jinalyp kelgen xalyqpyz! Ózeging órtenip ketse de shyndyq osy! Qazirgi XXI ghasyr jik-jikke bólingen múnday erkelikti kótermeydi. Tynyshtyq pen sabyrlyq kerek! Kelesi preziydenttik saylau ótip, jana preziydent Aqordasyna jayghasyp, ong men solyn tanyghansha, óz biyligin moyyndatqansha el ómirindegi ótpeli kezende Elbasynyng tizginning bir buynyn qolynda ústay túrghany, sayasattaghy belsendiligi qazaq ýshin әli de kerek!
Eger Ózbekstandaghyday jaghdaymen biylik auysqanda syrttaghy, ishtegi oligarxtar biylikke talasyp toz-tozyndy shygharary sózsiz edi. Elbasy oghan jetkizbey, saylaugha týsemin demey kýsh-quaty boyynda kezde biylik tranziytin bastady. Jalpy, sekire bermey, baybalam salyp, ulap-shulamay toqtayyq endigi! Qansha jerden demokratiyashyl bolsang da, xalyq bolyp óletin jerimizdi, ataly sózge toqtaytyn nýktemizdi biluimiz kerek!
Bauyrjan Serikbaydyng facebook paraqshasynan
Abai.kz
