31-nshi mamyr - sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni.

Bizding konferensiyanyng qonaghy   «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng birinshi orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Beybit Qoyshybaev  «Abay.kz» aqparattyq portalynyng oqyrmandary tarapynan kelip týsken súraqtardyng alghashqy legine jauap bere otyryp: «Ziyalylar tarihyn zertteushiler arasynda ózara bәseke bolsa bola berer,  biraq, sóz joq,  azamattarymyzdy bir-birine jau etip kórsetu, әsirese, solardy taldau orayynda zertteushiler arasynda kәsiby bәsekelestik emes, taza topshyldyq, jaulyq sezimge boy aldyru bar. Óitkeni, Qazaqstannyng tәuelsiz tarih mektebi  qalyptasqan joq» deydi.

«Abay-aqparat»

- Assalamaghaleykum Beybit agha ! Áleumettik tendik turaly jii aitylyp jýr.Qazir júrt: «Ken oryndary memleket menshigine qaytaryluy kerek.Kәsiporyndar júmysshylar újymynyng menshigi boluy kerek. Jer baylyghy halyq iygiligine jarasyn» dep jýr. Osydan kelip shyghatyn súraq: Demokratiyalyq-әleumettik respublikagha qalay qaraysyz?

31-nshi mamyr - sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni.

Bizding konferensiyanyng qonaghy   «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng birinshi orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Beybit Qoyshybaev  «Abay.kz» aqparattyq portalynyng oqyrmandary tarapynan kelip týsken súraqtardyng alghashqy legine jauap bere otyryp: «Ziyalylar tarihyn zertteushiler arasynda ózara bәseke bolsa bola berer,  biraq, sóz joq,  azamattarymyzdy bir-birine jau etip kórsetu, әsirese, solardy taldau orayynda zertteushiler arasynda kәsiby bәsekelestik emes, taza topshyldyq, jaulyq sezimge boy aldyru bar. Óitkeni, Qazaqstannyng tәuelsiz tarih mektebi  qalyptasqan joq» deydi.

«Abay-aqparat»

- Assalamaghaleykum Beybit agha ! Áleumettik tendik turaly jii aitylyp jýr.Qazir júrt: «Ken oryndary memleket menshigine qaytaryluy kerek.Kәsiporyndar júmysshylar újymynyng menshigi boluy kerek. Jer baylyghy halyq iygiligine jarasyn» dep jýr. Osydan kelip shyghatyn súraq: Demokratiyalyq-әleumettik respublikagha qalay qaraysyz?

- Áriyne, dúrys qaraymyn, qúrmetti inim.   Bizding elimizding Negizgi zanynda «Qazaqstan Respublikasy ózin demokratiyalyq, zayyrly, qúqyqtyq jәne әleumettik memleket retinde ornyqtyrady» delingen.  Adam men onyng ómiri, adamnyng qúqtary men bostandyqtary memleketimizding eng qymbat qazynasy ekendigi de sonda shegelep jazylghan. Áleumettik tendik turaly jii aitylyp jýrgeni - Konstitusiyamen tújyrymdalghan sol mәlimdeme men naqty is-daghdy arasynyng alshaqtap bara jatqanynyng saldary. Ken oryndarynyn, jer baylyghyn óndirip-óndeumen shúghyldanatyn iri kәsiporyndardyng memleket menshigine qaytarylghany jón, sonday әreket - adal, әdil, memleketshil kózqaraspen jýrgizilip, basqarylghan jaghdayda - olardy shyn mәninde halyq iygiligine ainaldyrudyng  basty kepili bolady dep oilaymyn.

- Kisilik nemese Qazaq qaytse qalady qazaq bolyp?

http://www.egemen.kz/

- Meninshe, búl súraqqa aqylgóy aqsaqaldyng siltemede túrghan maqalasynan tәlimdi jauaptar tabugha bolady. Degenmen búl kisining jәy qatardaghy adam emes, ózi aitqanday, pәlen jyl iydeologiyany basqarghan jauapty qyzmetker-qayratker bolghandyghynan, elimizde jaqsylyqtarmen qatar, kemshilikterding oryn aluyna da tikeley qatysy bolghanyn oilaghan jón.   Til turaly, din turaly jaqsy sózder aitypty, biraq, elimizge kýlli missionerlerding qaptauy, sol kisi kórsetken pәlen diny úiymnyng shanyraq kóterui tәuelsizdikting alghashqy ailarynda qabyldanghan din turaly әsiredemokrattyq zannyng qabyldanuy saldarynan oryn aldy. Til jayynda tәuelsizdikten búryn qabyldanghan zang el ishinde ýlken órleu tughyzghan, júrt orys mektebindegi balalaryn qazaq mektepterine auystyrugha kóshken, orys aghayyndar arasynan da balalaryn qazaq mektebine beretinder shygha bastaghan. Búl ýderiste sol kezgi ýkimet jetekshi ról atqarghan bolatyn. Memlekettik ómirdi,  aymaqtar men salalardaghy is jýrgizudi qazaq tiline kóshiruding keshendi jospary men kestesi jasalyp, baspasózde jariyalanghan-tyn. Alayda iydeologiyalyq túrghydan qamsyzdandyrylmaghandyqtan, memlekettik dengeyde otarsyzdandyrudyng keshendi sharalary jasalmaghandyqtan da, sol iygi niyetting bәri úzamay keri ketirildi. Sol tústa bizding iydeologiyalyq qúrylymymyz ekonomikalyq tandau mәselesin de jiti qadaghalap, basqaruy kerek edi. Alayda, ókinishtisi, auyl sharuashylyghyn qayta qúru - qazaqtyng kenestik túrpatta qalyptasqan dәstýrli ómir saltyn kýiretu bolyp shyqty. Auyl túrmysyn jana talaptargha evolusiyalyq jolmen beyimdeuding ornyna, memlekettik kensharlar (sovhozdar) týgil, bazar ekonomikasyna kiriguge әzir túrghan tútynushylar kooperasiyasy men újymsharlardy (kolhozdardy) da kýshtep taratu dәripteldi. Múnday jan-jaqty oilastyrylmaghan tirlikting zalaldy saldarlarynyng biri - júmyssyz qalghan júrttyng ornyqqan jerinen qoparyla kóshui, ishki migrasiyanyng bey-bereketsiz ósui, tirshilik qamymen  qalalargha úmtylyp, óz betterinshe baspana salyp alugha tyrysqan qazaqtardyng ókimet qatygezdigine dushar boluy. «Memleketimizding eng qymbat qazynasy - adam» degen erejening búljymauy  basqa týgil, biylik tórelerining sanasynda iydeologiyalyq túrghyda qamtamasyz etilmegendikten solay boldy ghoy dep oilaymyn. Kisilik - ótpeli kezendegi ótken jolymyzdy әdil saralap, әr mәselede jiberilgen kemshilikterdi ashyq taldau, dúrys qorytyndy jasap, qatelikterdi týzey bilude. «Qazaq qaytse qalady qazaq bolyp?» degen saualdyng jauabyn kisilik úghymymen baylanystyryp izdegen aqsaqaldyng maqalasy oqyrmanyna kóp oy salary haq. Áytse de, arba óz betinshe jýrmeydi, oghan at jegiluge tiyis, al әlgi maqaladaghy payymdar atty jetekke alghanday, yaki, atty arbanyng aldyna emes, artyna jekkendey әserge bóleydi. Qazaq qazaq bolyp qalu ýshin, onyng mýddesin birinshi kezekte jyrtatyn óz memleketi bolugha tiyis. Memlekettik tәuelsizdik turaly deklarasiyada últtyq memleket qúru kózdelgen, biraq búl maqsat - kóp últtymyz degen jansaq pikir ýstemdik qúryp, qazaqtyng shekteuli kelgen tarihy qúqtaryn qalpyna keltirudi kózdeytin dúrys iydeologiya bolmaghandyqtan da  - әli kýnge deyin deklarasiya kýiinde qalyp túr. Mening tereng ilanymym boyynsha - qazaqtyng últtyq memleketin qúru ghana qazaqty barlyq qúqtary qorghalghan qazaq kýii qaldyrugha jәne ózge últ ókilderin de  qazaq elining teng qúqyqty azamattary etuge kepildik bere alady.

- Armysyz Beybit agha!

1. Qazaqstannyng tәuelsiz tarih mektebi qalyptasty ma?

2. Bizde ziyalylar tarihyn zertteushiler arasyndaghy ózara bәsekede qazaq ýshin basyn ajalgha tikken arystardy bir-birine jau etip kórsetuding nyshany bayqalady. Áriyne, pikir әraluandyghynyng bolghany qajet qoy. Biraq tarih túlghalaryna tiyisuding qanshalyqty qajettiligi bar? Búl Otandyq tarih ghylymy men úrpaq tәrbiyesine ziyandy emes pe?

3. Qazaq tarihynyng eng qatparly, az zerttelgen kezeni qay uaqyt?

Qazaq balasy

- «Qazaq balasy» inimning saualdaryna:

1. Qazaqstannyng tәuelsiz tarih mektebi  qalyptasqan joq.

2.  Ziyalylar tarihyn zertteushiler arasynda ózara bәseke bolsa bola berer, búl oraydaghy pikir әraluandyghynyng kezdesui yqtimaldyghyn moyyndau jón, biraq, sóz joq,  azamattarymyzdy bir-birine jau etip kórsetu, әsirese, solardy taldau orayynda zertteushiler arasynda kәsiby bәsekelestik emes, taza topshyldyq, jaulyq sezimge boy aldyru qate. «Tarih túlghalaryna tiyisuding qanshalyqty qajettiligi bar? Búl Otandyq tarih ghylymy men úrpaq tәrbiyesine ziyandy emes pe?» - tarihy túlghalardyng tariyhqa sinirgen enbegin әdil taldaudan ghylym da, úrpaq tәrbiyesi de ziyan shekpeydi. Tek sonday әreketterge jau kózimen qarau, ózin-ózi tym artyq baghalaytyndardyng sonday oghashtau taldaugha kózi týskende «úiqysynan airylghanyn» jariya etip, jeke basqa tiyisumen shúghyldanuy ghylymdy da, sanany da  kórkeytpeydi.

3. Qazaq tarihynyng eng qatparly,  biraq az emes, eng kóp zerttelgen, bәribir irgeli újymdyq enbekte dúrys baghasyn almaghan  kezeni - kenestik dәuir.

- Beke! Jaqynda qytaydyng "Konfusiy" atty filimin kórip, odan Konfusiyding iliminde, salt-dәstýr ústanymynda qytaydyng 10 myng úrpaghy tәrbiylengenin bildim. Eger bizding qazaq bolyp qalghymyz kelse, ótken babalarymyzdyng asyl da, danaly dýniyelerinen taghylym alatynday jaghday jasap baryp qana tilimizdi, dilimizdi saqtay alamyz degen oy tudy mende. Búghan qazir tolyq mýmkindigimiz bar degen oidamyn. Sizding pikiriniz qanday?

Psiholog

- Dúrys aitasyz, qúrmetti Psiholog, búl ýshin qazaq qúndylyqtaryn dәriptep, nasihattaytyn, sanany jaulap ala alatyn kórkem-tanymdy últtyq filimder jasalugha tiyis. Kinoshylar shet júrttardaghy festivaliderge qatysyp, solardyng tóreshilerining kónilinen shyghatyn filim týsiru arqyly jorymaly әlemdik dengeyge shyghudy emes, qazaqqa qyzmet etetin últtyq filim jasaudy maqsat etu kerek. Shynayy últtyq filim ózining jasaushylaryn mindetti týrde әlemdik dengeyge alyp shyghady.

- Sayasy qughyn-sýrginning kózi tiri kuәgerleri jeltoqsandyqtar emes pe, eger aqiqat túrghysynan qarasaq. Búl mәselege nelikten biylik osy tústan kelmeydi dep oilaysyz?

- Jeltoqsandyqtardy repressiyalau - kenes ókimetining aqtyq túyaq serpuimen úshtasqan qylmysy bolyp tabylady. Bizding tәuelsiz memleketimizde olar aqtaldy, kóbine keybir jenildikter berildi. Elimizding tarih ghylymy búghan janasha, әdil kózqaraspen, zaman talabyna say әdistememen   qarap, onyng úzaq jyldarghy últ-azattyq qozghalystyng týiindi serpilisi retindegi ghylymy dәiegin jasauy kerek edi. 2010 jyly shyqqan kóp tomdyq «Qazaqstan tarihyna» qaraghanda, bas ghylymy ordamyz onday qadamgha barghan joq. Soghan qaraghanda, jeltoqsanshylardyn  jyl sayyn dәstýrli týrde qala ýkimeti ókilderimen kezdesip, kóterip jýrgen mәselelerining biri - Jeltoqsan kóterilisine sayasy bagha  beru - taghy sheshimin tappay qaluy yqtimal. Ghylym da, BAQ ta әlemdegi úly ózgeristerding bastauy bolghan, tәuelsizdikke jol salghan osy belesti búqara sanasyna jetkilikti dәrejede sinirui qajet-aq. Sonda Jeltoqsan kóterilisi ózining tarihy ornyna say sayasy baghasyn alady, sonda kenestik songhy sayasy qughyn-sýrginning kózi tiri qúrbandary -jeltoqsandyqtargha degen kózqaras ta ózgeredi.

- Amansyz ba, Beke! Siz Smaghúl Saduaqasúly turaly alghash maqala jazghan azamattyng birisiz. Jalpy osy qayratkerding býgingi nasihattaluyna kóniliniz tola ma? 21 qantarda Astanagha jetkizilgen onyng sýiegining kýli ne sebepti memlekettik dәrejede layyqty oryngha qoyylmady? Onyng 4 ay boyy jerlenbey qalghanyn nemen týsindiruge bolady? Jalpy tәuelsiz Qazaqstanda Alashqa nege kórnekti eskertkish, monument joq?

Rahmet!

Qúrmetpen, Bektúr Ayshuaq

- Qúrmetti Bektúr, Smaghúl Saduaqasúlynyng mәiit-kýli Mәskeuden әkeliner qarsanda Astanada respublikalyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya boldy, sonda qayratkerding qyzmetinin, artynda qalghan múrasynyng býgingi nasihattalu dәrejesi kónil toltyrmaytyny aitylyp, atqarylugha tiyis naqty sharalar belgilendi. Al onyng ne sebepti 4 ay boyy jerlenbegenin, nelikten memlekettik dәrejede layyqty oryngha qoyylmaghanyn, bәlkim, anyghyna qanyq tiyisti lauazymdylar ghana týsindire alar. Mening oiymsha, múnda, jalpy, halyqty tarihpen tәrbiyeleu mәselesine mәn bermeu salqyny jatyr.  Sayasy qughyn-sýrginge úshyraghandardyng atylghan jaqtaryndaghy bauyrlastar ziratyna (is jýzinde bir molagha tastalyp)  jerlengeni mәlim.  Belgili túlghalar jatqan sonday beyit bastarynan topyraq әkelip, Smaghúldyng mәiit-kýli qoyylghan qatargha simvoldyq týrde jerleu jәne estelik taqta yaky eskertkish ornatu asa qiyn sharua emes edi, panteon bolmaghanmen, tym bolmasa sonday búrysh bólingende - azattyq kýreskerleri aruaghyna taghzym etushiler qatary molaya týseri kәmil-tin. Tәuelsiz elimizde nege Alashqa kórnekti eskertkish, monument joq degendi de jogharyda atalghan salghyrttyqtan kórmeske amal joq. Halqymyzdy qasiretti tarihymyzben tәrbiyeleuge mәn bermeuimizding óreskel saldary sol, jaqynda baspasózde aitylghanday, Alash qayratkerlerine Semeyding ortalyq alanyna qoyylmaq eskertkishting taghdyryn «qalanyng kórkin qorghaushy» tórt-bes belsendining aryzy sheship tastapty. Eger tap osylay jalghana berse, qazaqy últtyq-memlekettik bitimimizden birjola airylyp tynuymyz da әbden mýmkin.

- Beybit agha, óziniz jete zerttegen Baqytjan Qarataev pen Alash liyderi Álihan Bókeyhan kóp nәrsede kelispegen. Tipti Álekeng bir jerde Baqytjan Qarataevqa qazaq tilin tatar aghayynnyng mýddesine jyghyp berding degendey qatty syn aitady. Basqa da Baqytjangha qaratyp aitqan syny jetkilikti. Osy arasyn naqty týsindirip bere alasyz ba?

Aqtoty, Astana

- Qúrmetti qaryndasym Aqtoty, byltyr mening «Ruh-Saray» atty tanymdy tuyndylar toptamamnyng 4-shi kitaby («Jekpe-jek», «Mәngi bastau») shyqqan edi, sonda osy eki tarihy túlgha kózqarastaryndaghy qayshylyqtardy birshama týsindiruge tyrystym.

- Beke! Osy Ákemteatrdyng búrynghy-keyingi basshylary alghashqy diyrektor Dinshe Ádilúlyn, teatrdy úiymdastyrushy Smaghúl Saduaqasúlyn bilgisi kelmeydi. Búl olardyng tayazdyghy ma, әlde atalghan eki arysty  "mensinbegendikteri" me?

Asan Joldybay

- Qúrmetti Asan, olardyng da, teatr jayynda jazatyn ónertanushylardyng da múnday nemqúraydylyghynyng sebebin men de bile qoymadym. Dinshening tughanyna 100 jyl toluyn sol teatrdyng ózinde 2000 jyly sol kezgi diyrektordyng jәrdemimen jәne qatysuymen atap ótkenbiz. Dinshe diyrektory (kórkemdik jetekshisi, bas rejisseri) bolghan Últ teatrynyng alghashqy mausymda 12 premiera oinauy, tórt aida barlyghy 20  spektakli qoiy kórkemónerpazdyqtan kәsiby sahna ónerine betteudegi manyzdy qadam bolghany anyq. Halyq komissary Smaghúl Saduaqasúly teatr repertuaryn molaytugha, spektakliderding kórkemdik sapasyn kóteruge tikeley qamqorlyq kórsetti. 1926 jylghy 11 aqpanda Aghartu halkomatynyng alqasy Últ teatrynyng qyzmeti jayynda Dinshe Ádilúlynyng bayandamasyn tyndap, talqylay kele qabyldaghan qaulysymen  teatrgha «Qazaq Memlekettik Akademiyalyq Teatry» atauyn berdi. 1928 jyldyng sonyna qaray «betinen qany shyqqan últshyl» Dinshe OGPU qarmaghyna ilikti, «onshyl-auytqushy», «últshyl-kommunist» Smaghúl da sol shamada Qazaqstannan alastaldy. Býginde sol zamanda salynghan totalitarlyq qúlypty ashugha, «ghúlamalar» qalyptastyrghan «shyndyqty» aiqyndaugha qúlyq joq tәrizdi. Alghashqy repressiya tolqynynan bergi stalinizm, neostalinizm salqyndary bizding ónerpazdarymyzdyn, ónerdi zertteushilerimizding sanasyna óshpestey bolyp myqtap úyalaghan bolugha kerek, shamasy.

- Qúrmetti Beybit Qoyshybayúly!

Bodandyq kezeninde, ótken ghasyrdyng alpysynshy jyldary bostandyqsýigish últshyl qazaq jastary Qaraghandyda «ESEP» («Elin sýigen erler partiyasy»), Mәskeude «Jas túlpar» úiymdaryn qúrghany jәne últshyldyq is-әreketteri ýshin týrli jazalau sharalaryna úshyraghany júrtshylyqqa belgili. Solardyng jolyn qughan bir top jasóspirim oqushylar 1969 jyldyng sonynda, Pavlodar qalasyndaghy №3 oblystyq qazaq mektep-internatynda (qazir №3 oblystyq gimnaziya-internaty) «Jas úlan» atty jasyryn sayasy úiym qúryp, júrtshylyqty otarshyldyqqa qarsy bas kóteruge shaqyrghan ýgit-nasihat júmystaryn jýrgizgen bolatyn. Úiymdy 1970 jyldyng qantar aiynda Memlekettik qauipsizdik komiytetining (MQK - KGB) Pavlodar oblystyq basqarmasy әshkereledi. MQK-daghy tergeu ayaqtalghan son, oblystyq partiya komiyteti úsynghan ssenariy boyynsha jalpy mektep jinalysy, mektepting komsomol úiymy jinalysy, ata-analar jinalysy, pedagogikalyq kenes, Pavlodar qalalyq komsomol komiytetining burosy birinen keyin biri ótkizilip, jas úlandargha ýsti-ýstine morolidyq-psihologiyalyq soqqy berildi. Jinalystarda múghalimder jәne komsomol belsendileri jas úlandardyng sayasy is-әreketterin aiyptaumen tynbay, jeke bastaryn dattap, ata-analarynyng da ar-namysyn qorlaytyn sózder aitugha deyin bardy! Eng sonynda «Jas úlannyn» belsendi mýshelerine týrli jazalau sharalary qoldanyldy. Atap aitqanda, 1970 jyldyng sәuir aiynda ótken Pavlodar qalalyq komsomol komiyteti burosynda úiym jetekshisi: Qaniyev Arman Baqtanúly (osy joldardyng avtory), sonday-aq úiymnyng «komiytet» dep atalghan jetekshi qúramynyng mýsheleri: Beysekeev Rashit Arayúly, Jýnisova Aygýl Áshimqyzy, Áliyeva Gýlbarshyn Qabdykәrimqyzy «Últtyq sayasat mәselesindegi sayasi-iydeyalyq qatelikteri» ýshin degen aiyppen BLKJO qatarynan shygharyldy. Bolat Kakejanov, Sembay Qúsayynov, Qayrat Qabylbekov, Altyn Mahmetovagha «Mektep tәrtibi men erejesin óreskel búzdy» degen aiyp taghylyp, komsomoldyq esep kartochkasyna qatang sógis jazyldy. Komsomol mýsheliginen shygharylghan Arman Qaniyev pen qatang sógis berilgen Sembay Qúsayynovqa qosymsha jazalau sharasy belgilenip, 9-synypty bitirgen song «óz erkimen» mektepten quyldy jәne oqu-ýlgerim tabeline tәrtibi «3» degen bagha qoyyldy. Múnday jaza komsomol qatarynda joq jas úlandar: Qayrolla Kәjenov pen Saniyal Musinge de qoldanyldy, al belsendiligimen erekshelenbegen úiym mýshelerine eskertu jasaldy. Resmy jazalaudyng sony astyrtyn sayasy qysymshylyqqa úlasqanyn biz keyin sezindik. Bolat Kakejanov, Altyn Mahmetova, Aygýl Jýnisova, Qayrolla Kәjenov sabaqty jaqsy oqyghanymen, joghary bilim ala almady. Qayrat Qabylbekov joghary bilim alghanymen, joghary lauazymdy qyzmet isteuge ómirbayandyq deregi sәikes kelmedi. Arman Qaniyevting (osy joldar avtory) bilim alu qúqyna qol súghyldy,sonday-aq «KGB-ning «qara tiziminde» túrghan sayasy senimsiz adamnyng tuyndylaryn merzimdi basylymdarda jariyalau - sayasy qatelik» degen sol kezdegi partiyalyq ústanym boyynsha baspasóz bostandyghyna shekteu qoyyldy. Jariya emes jazalau men qudalaudyng ózge de týrlerin bastan ótkerken ol kәmeletke tolmay qara júmystar isteuge kiristi, orta mektepti әsker qatarynan oralghan song syrttay bitirdi, joghary oqu ornyn da (PMU, filologiya fakuliteti) egemendik kezeninde (1991-1995 j.j.) syrttay oqyp, 40 jastan asqanda tamamdady. Eng qasirettisi, Gýlbarshyn Áliyeva (1955-1975 j.j.) Almatyda, Shet tilder nstitutyn bitiretin kezinde alty birdey zorlyqshy qaraqshynyng qolynan qaza tapty, Rәshit Beysekeev (1954-1990 j.j.) pen Aygýl Jýnisova (1954-1991 j.j.) jazylmas dertke shaldyghyp, dýniyeden ótti, Sembay Qúsayynov (1954-2005 j.j.) jol-kólik apatynan mert boldy. Jaratqan haq jasóspirim kezinen qolyma qalam ústaghandyqtan maghan «Jas úlan» oqighasyn keyingilerge jariya etu ýshin osy kýnderdi kórudi mandayyma jazghan sekildi. Elimiz egemendigin alghan son, Pavlodar oblysynyng memlekettik múraghatynda (búrynghy partmúraghat) saqtalghan «Jas úlan» úiymynyng isi jónindegi qújattargha qol jetkizdim, oblystyq, respublikalyq BAQ arqyly jas úlandar jóninde jariyalanymdardyng jaryq kóruine bastamashylyq kórsettim. 1998 jyldyng 26 mamyrynda QR Parlamenti janyndaghy Sayasy jazalau sharalarynyng qúrbandaryn aqtau jónindegi komissiyanyng tóraghasy S.A. Qasymovqa «Jas úlan» úiymynyng is-әreketine sayasy bagha beru jóninde ótinish te jazdym. Mening oiymsha, qazirgi egemen eldik úlyqtalghan kezende, adamgershilik pen ar-ojdan qúrmettelgen qoghamda kenestik dәuirde eki jastyng birine jetpey taghdyr-talayy sergeldenge úshyraghan jas úlandardyng is-әreketine sayasy bagha beriluge tiyisti. Múnday bagha jas úlandardyng o dýniyelik bolyp ketkenderining jany jaylanuy ýshin, jer basyp jýrgenderining kónili ornyghuy ýshin kerek, sonymen birge keyingi jastar men jasóspirimderdi qazaqstandyq patriotizmge tәrbiyeleu men últtyq iydeologiyanyng irgetasyn bekemdeu ýshin de qajet. "Jas úlan" úiymy qogham qajet etken aimaqta, qajetti mezgilde dýniyege keldi. Kәmeletke tolmaghan mektep oqushylarynyng sayasy úiym qúryp, otarshyldyqqa qarsy bas kóterui joghary biylikke (sirә, KOKP OK-ne de) "Halyqtar dostyghy laboratoriyasy", "Jýz últtyng planetasy" atanghan respublikada bayyrghy halyqtyng últtyq namysy men tózimine pәrmendi synaq jýrgizu ong nәtiyje bermeytini jóninde oy tudyryp, otarshyldyq sayasatynyng qarqyndylyghyn sәl bolsa da bayaulatyp, oghan týzetuler engiziluine yqpal etti. "Jas úlan" oqighasynan keyin Pavlodar qalasyndaghy bir balabaqshada qazaq toby ashyldy, biraz uaqyt ótken song osy mektepke deyingi balalar mekemesi "Aq búlaq" atty oblys boyynsha túnghysh qazaq balabaqshasyna ainaldy! Dýken ataulary qazaqsha qoyyla bastady. Sóitken jas úlandar qazirgi kezde anyz keyipkerlerine úqsap, is-әreketteri úmytylyp bara jatqan sekildi. Al biyl Qazaqstan Respublikasy Tәuelsizdigine - 20 jyl!

Qúrmetti Beybit Qoyshybayúly! «Jas úlan» úiymynyng is-әreketine sayasy bagha bagha beru mәselesining sheshiluine siz atsalysa alasyz ba? Álde kenes berip, dúrys baghyt silteysiz be? Bizge endi ne isteu kerek?..

Arman QANI, kaniar@mail.ru

aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi,

«Qazaq tili» qoghamy Pavlodar oblystyq úiymynyng «Ertis didary» gazeti redaktory.

- Qúrmetti Arman, men «Jas úlan» úiymynyng is-әreketine sayasy bagha beru jolyndaghy alghashqy qadam retinde onyng kommunistik rejim kezindegi astyrtyn últtyq qozghalystarmen birge ghylymy zertteuge alynuy qajettigin atar edim. Meninshe, sizder óz taraptarynyzdan qolda bar qújattardy jaryqqa shygharu, estelikterdi jinastyryp, jariyalau mәselelerin jasay beruleriniz kerek. Otandyq tarih ghylymy әzirge Jeltoqsan kóterilisine de dúrys bagha bererliktey ghylymy tújyrymyn qorytyp úsyna qoyghan joq qoy, sondyqtan kýder ýzbeyik...

- Qadirli Beke! Siz sarysulyq bolghan song aityp jatyrmyn. Saudakenttegi Yqylas kesenesine Quaralda jatqan Yqylastyng sýiegin jerleu mәselesi jyr bolyp túr. Biri jaqtaydy, biri qarsy degendey aitys-tartys. Mәselen, kompozitor Iliya Jaqanov, jazushy Pernebay Dýisenbin Yqylas Dýkenúlynyng sýiegin Saudakentke әkelip jerleu kerek dese, búghan aqyn Dulat Shalqarbaev pen jurnalist Saghat Aryn qarsy. Siz qay jaghyndasyz? Jerlesiniz Júman

- Qúrmetti jerlesim Júman, men búl mәsele boyynsha bizding dәuletti elimizde bylay istegen jón bolar edi degen oidamyn: Yqylastyng Saudakenttegi eskertkish-kesheni úly qobyzshy-kompozitordyng ómir jolyn, óner tarihyndaghy qaytalanbas orynyn nasihattaytyn, bәlkim, belgili dәrejede zertteushilikpen de shúghyldanatyn irgeli memorialdyq múrajaygha  ainaldyrylsa, ol jerge Yqannyng ziratynan topyraq әkelip qoyylsa, al Quaralda tynshyghan onyng basyna osynau úly adamnyng ónerine, әlemdik muzykagha ólmes ýles qosqan enbegine, óshpes danqyna layyq belgi (qúlpytas-eskertkish, kýmbez) túrghyzyp, sonymen birge, әriyne, zirat pen memorialdy keshen arasyna ýzbey qatynap túratyn qazirgi zamanghy avtokólik jolyn salu, әue qatynasyn  ornatu qolgha alynsa qúba-qúp...

- Beybit agha sizding últshyl jan ekeniniz jaqsy belgili. Últ keleshegi turaly aityp jýrgen oi-pikirlerinizdi orys jandy, orys tildi biylikting tyndamaytyny jandy qinaydy. Qazirgi biylik túrghanda qazaq tilining Aqordanyn, Mәjlistin, Senattyn, Ýkimettin, Joghary sottyng tórine shyghyp, ózining zandy orynyna otyraryna siz shyn senesiz be? Dýniyejýzining halyqtary orystarmen halyqaralyq aghylshyn tilinde jap-jaqsy úghysyp jýr. Nege biz de solay etpeymiz? Álde әli de orys bodanyndamyz ba? Balalarymyzgha qosymsha orys tilin jabystyrghansha ózge manyzdy pәnderding saghatyn kóbeytsek jón emes pe? (Óz erkimen orys tilin oqimyn degenderge qarsylyq joq,әriyne). Jalpy biz myng jyldan keyin de qazaq bolyp qala alatynymyzgha kepildik bar ma? Jalantós ininiz

- Qúrmetti Jalantós inim, qalayyq-qalamayyq - qazirgi biylik túghyrynda túr, sondyqtan onyng nazaryn jandy, ózekti problemagha ýstin-ýstin audara beru paryz, ýmitsiz - shaytan... Eger qazaqtyng últtyq memleketin ornata alsaq - biz myng jyldan keyin de qazaq bolyp qala alamyz.

- Áleumettik tendik degendi qalay týsinesiz keybireuler ony "komunistik rejimmen" shatastyrady. Jer baylyghyn jeke adamdar emes halyq iyelenui kerek emes pe?

- Jer baylyghyn jeke adamdardyng iyelenui әleumettik tendikti qamtamasyz ete almaydy,  ony nasionalizasiyalau jәne memleket menshigi retinde halyq iygiligine ainaldyru qajet.

- Siz Jazushylar odaghynyng tóraghasy Núrlan Orazalinning shygharmashylyghyna qanday bagha beresiz? Kóptegen adamdar ony ortanqol aqyn sanaydy. Tipti keybireuler kóp halturshikting biri deydi. Al endi keybireuler "Qazaq әdebiyeti" gaazetinde ayaghyn jerge tiygizbey maqtap jatady. Búl qarama-qayshylyqqa qalay qaraysyz? Osyghan baylanysty ne aitasyz? Núrlan Orazalin klassik pe, joq әlde shynymen ortanqol aqyn ba? Jalpy onyng shygharmashylyghy memlekettik syilyqqa layyq pa?

- Núrlan Orazalinning shygharmashylyghyna bilikti syny pikirler aitylyp jýr, maqtau da jetip-artylady, shyndyq, bәlkim, solardyng ortasynda shyghar... Al, jalpy, memlekettik syilyqtyng berilu tәjiriybesi men tәrtibin jaqsartu joldary haqyndaghy oilarymdy men 1996 jyly «Ádeby qor jarshysy», 2007 jyly «Qazaq әdebiyeti» gazetterine jariyalaghan edim, solar 2010 jyly shyqqan «Qarqara» publisistikalyq hronika kitabyma endi. Jasyryn dauys beru ekijýzdilikke aparady, ýlken әdebiyet mýddesin oilaghan komissiya mýshesi ýmitker shygharmagha dauys beru yaky bermeu sebebin jazbasha dәiektep, pikiri men baghasyn ashyq bildiruge tiyis jәne ony әdeby qauymnan jasyrmau kerek dep oilaymyn.

- Núrlan Orazalin nege Jazushylar odaghynan ketkisi kelmeydi? Mәngilik tóragha degen ne pәle? Úyat emes pe? Jiyrma jylday basqardy emes pe? Qanaghat qayda? Álde Jazushylar odaghynyng tóraghalyghynan ketse, eshkim bolmay qalam dep qorqa ma eken?! Álde aqshagha qyzyghyp otyr ma? Nege keyingi kezderi Jazushylar odaghyn halturshikter basqaryp ketti? Álde  Jazushylar odaghyn basqara alatyn talantty aqyn-jazushy qazirgi әdeby ortada shynymen joq pa?

- Jazushylar odaghy zaman talabyna say úiym bolugha tiyis, búl rette men әrdayym óz pikirimdi ashyq aityp kelemin. Qazir de, ózime qoyylghan saualdargha jauap retinde, әri sheshimin kópten tosyp túrghan ózekti mәsele retinde, barsha  qalamgerlerge, tipti Memleket basshysyna mynanday arnayy ashyq hat joldaudy qosh kóremin:

Jazushylar odaghy basqarmasynyng tóraghasy (1996 jylghy Jarghy boyynsha -  birinshi hatshysy) Núrlan Orazalin odaqty basqaryp jýrgen 15 jyl ishinde qyzmet babyn asyra paydalanudyng neshe týrli ýlgilerin kórsete kele, býginde qalamgerler úiymyn jeke biylep-tósteushige ainaldy. N.Orazalinning jazushylargha «qyzmetinin» keybir «belesteri» tómendegidey:

1) Uaqyt talaby men qalyptasqan jaghdaygha baylanysty qalamgerlerding jyljymaytyn mýlkine zandy qojayyn bolyp túrghan Ádeby qordy 1996 jyly Jogharghy Sot sudiyasynyng sybaylastyqpen ghana týsindiriletin sheshimimen zansyz joydy. Ádeby qor menshigindegi Shygharmashylyq ýiding júmysyn toqtatyp, is jýzinde jauyp tastady. Sodan Shygharmashylyq ýy әldeneshe jyl boyy, ýkimet tarapynan qarjy bólinip jóndeuge alynghangha deyin,  azyp-tozyp, bos túrdy;

2) Jazushylar odaghy men Ádeby qor arasyndaghy Qyzmettestik turaly kelisimshartty elemey, Ádeby qordyng basqaruyndaghy ghimaratty (Abylay han, 105)  zansyz jolmen, kýshke salyp qaytadan odaqqa aluy saldarynan, ghimaratta otyrghan kommersiyalyq mekememen jana kelisimshart jasasugha, sosyn onymen kóp jyl sottasugha mәjbýr boldy;

3) Jazushylardyng kezekti sezderin jarghylyq merzimnen eki-ýsh jylgha deyin keshiktirip ótkizudi әdetke ainaldyrdy.  Biyl ótuge tiyis sezdi byltyrghy merzimdi basylymdardyng yubiyleyin atap ótu ýshin shaqyrylghan,  odaq mýshelerinen góri oqyrmandar kóbirek qatysqan shygharmashylyq konferensiyada (tym bolmasa úiymdyq mәsele qaraugha qaqyly plenumda emes), zansyz týrde Jarghygha ózgeris engizu arqyly «sozyp» aldy (Jarghy boyynsha múnday ózgertu tek sezde jasalugha tiyis-tin);

4) Sol shygharmashylyq konferensiyada «qabyldanghan» jarghylyq tolyqtyru arqyly ózine odaq mýlkin qadaghalaytyn «Qúrmetti tóragha» degen lauazymdy menshiktedi. Onysy jazushylar tarapynan ýlken narazylyq tughyzdy. Baspasózde (odaqtyng menshigindegi basylymdardan basqa gazetterde) odaqtyng jalpy tynys-tirshiligin qarastyrghan syny maqalalar kóptep shyqty. Alayda solardy ne basqarmada talqylau, ne basqa retpen resmy jauap beru sharalaryn jasamady;

5) Odaqta qúpiya jolmen qalyptastyrylghan naqty ahualdyng astaryn bilu ýshin bir top jazushy basshylyqqa ashyq hatpen ýn qatyp, bir kezderi qalamger qauym atyna alynghan jyljymaytyn mýlik taghdyryn jәne soghan baylanysty basqa da jaylardy  aiqyndap anyqtap aityp berudi súrady. Atap aitqanda, Shygharmashylyq ýide júmys isteuden jazushylar nege shettetildi, qazir ol nege jәne qanday shartpen sheteldikterding qonaqýiine ainaldyrylghan? Shygharmashylyq ýy janyndaghy baqta kim qojayyndyq etip jýr? Almaty qalalyq әkimdigi 49 jylgha bergen kóterme bazar kimge qyzmet etude? Almaty oblysynan bólingen alma baq kimning qolynda? Astana qalasynda jazushylar ýshin alynghan jerdi kim paydalandy? Odaqtyng negizgi ghimaratyn kimder jәne qanday shartpen paydalanuda? Odaqtyng Ádeby qordy joyyna qanday múqtajdyq boldy, ol әreketin odan keyingi tirligi aqtay aldy ma? Qarjy-qarajat, sharuashylyq mәselesin Odaq nelikten qalyng qalamgerden qúpiya ústaydy, nege búl jәit eshqanday ashyq talqylaugha shygharylghan emes? Múnyng bәrining jasyryndyghy men «veto qonggha qaqyly qúrmetti tóragha» lauazymyna qúmartushylyq arasynda qúpiya baylanys jatqan joq pa? Osy saualdargha әli kýnge deyin ashyq jauap berilgen joq. Kýmәn kóp, sondyqtan, múnday súraqtargha aiqyn da ashyq jauapty qarjy polisiyasy tiyisti tekseru júmystaryn jýrgizse ghana tolyq estip, shýbә bitkendi tarqatugha bolatyn siyaqty;

6) Údayy, túraqty týrde memleket menshiginde bolyp kelgen әdeby basylymdardy «jeke  menshikke ótip ketti» degen jalghan baybalam sala jýrip, Preziydent Ákimshiligining jәrdemimen qoghamdyq (jeke) menshikke alghannan keyin, odaq basshysy olardy jazushylardyng bәrine ortaq minber boludan qaldyrdy, búlardaghy qazirgi tanda ornatylghan ishki senzura, avtorlardy alalaushylyq kenes zamanynda da bolghan emes;

7) Odaq shygharmashylyq tynys-tirshilik jayyn, әdeby ýderisti taldap-talqylap otyru, oqyrmangha jetu mәselelkeri mýldem «úmyt qaldyrghan».

Osylargha baylanysty, Jazushylar odaghynyng basshylyghyn tezdetip janartu kerektigin, N.Orazalin men onyng komandasyn oryndarynan bosatudyng mezgili әldeqashan kelgenin aitar edim. Qalamgerler úiymynda zaman talabyna say shynayy shygharmashylyq  ahual ornatu ýshin Preziydent Ákimshiligining riyasyz jәrdemi qajet ekenin de eske salghym keledi.

(Jalghasy bar)