27 nauyryz kýni «Abai.kz» saytynda «Sәifudin Ázeziyden Núr-Bәkirge deyin...» degen súmdyq maqala jaryq kórdi. Jazghan adamnyng aghayyngha opasyzdyghy sonsha, Qytaydyng sayasy týrmesine esh qyrghy tiygizbeydi. Al jazyqsyz qamalghan qazaqtar turaly auzyna qúm qúiylyp, qylmysty týrmege týsken  qazaqtyng ózinen izdep, zúlym qytay biyligin barynsha aqtaydy.

Demek búl jerde liyberaldy túrghyda biz qashanda qytay últyna qarsy emespiz, tek at tóbelindey azshylyq últtardy janyshtaghan kommunistik biyligine qarsymyz. Olardyng adam balasyn shybyn siyaqty óltirgen, azaptaghan fashistik janyshtauyna qarsymyz. Olardyng milliondaghan adam aghzasyn qalay saudalaytyny aqparat betterinde jii aitylyp, jazyqsyz adamdardy azaptap jatqany taraluda. Keshe ghana (26.03.2019) Amerikanyng memlekettik hatshysy Pompeo VOA tilshisine bergen súhbatynda:

– Qytay biyligi úighyrgha qarsy jýrgizip jatqan sayasaty tarihtaghy adam qúqyqtaryn búzudyng eleuli oqighasy bolyp sanalady jәne AQSh Qytaymen sóilesip búl әreketti toqtatugha kóndirip baghuda, – dep shyndyqty shyryldatyp aitty. Búl siyaqty dәlel jyrtylyp-ayyrylady. Búl turaly Kanadanyn, Týrkiyanyn, Japoniyanyng preziydentteri búghan deyinde san mәrte aitqan. 2018 jyly Jenevadaghy adam qúqyqtary qúryltayynda әlemdegi alpauyt 30 memleket Qytaydyng azshylyq últtargha jasaghan fashistik janyshtauyna qarsylyq bildirdi. Qaysy birin aita bereyik. Býginde 5 jastaghy bala da Qytaydyng zúlymdyghyn aityp bere alatyn shekke jetti. Demek, Qytaydy sonsha aqtasaq ta, ólgende qabir azabynan qyzyl aqshasymen qútqarmasy anyq!

Sonymen maqala mazmúnyna toqtalayyq. Ótken jyly Beyjing әuejayynda Mәskeuden kelgen úshaqtan endi týsken Núr-Bәkirdi Qytay poliyseyleri shúghyl tútqyndaghan. Sol Núr-Bәkirge osy maqalada últshyl ataghyn bergen avtor: «Úighyrdyng oqyghan azamattarynyng últtyq sanasynda silkinis payda bolady. Osy kezde sayasat sahynasynda óz komandasyn qúryp, tegeurindi Qytay sayasatynyng shekteuli mýmkindigin barynsha paydalanyp, últyna qyzmet etken Núr-Bәkir boldy» degen. Qytaydyng últshyl degen temir qalpaghyn «Uanbәkirge» kiygizip otyrghan avtordyng suayttyghynda shek joq eken!

Búl endi birinshi ýlken ótirigi. Sebebi 20 jasynan bastap qyzyl Qytay biyligine adal bolghan, kommunisterding itarshysy mindetin qaltqysyz atqarghan, óz últyn ayausyz janyshtaghan búl túlgha turaly býkil úighyr halqy laghnet jaudyryp jýr (Núr-Bәkir turaly mәlimetterdi yutubtan qarasanyz olardyng qatang qarsylyq reaksiyasyn kóresiz).  Búl degening esh daleldeudi kerek etpeydi. Ýrimjidegi ataqty qyrghyn, yaghny 2009 jylghy 5 shildede bolghan  oqigha kezinde Núr-Bәkir erekshe eleuli enbek etip, óz últyn ayausyz qyrghyndady. Búl turaly dәlel kerek bolsa, dәl sol kezde Týrkiya aqparat qúraldary arqyly Úighyr kongressining tórayymy Rabiya Qadyrdyng tikeley efirge shyqqan súhbatyn qaranyz. Búl súhbatty yutubtan izdep tauyp alarsyz. Tútas halyqty janyshtaugha barynsha atsalysqan Núr-Bәkirdi (qytayshyl búl azamatty úighyrlar Uanbәkir deydi) aqtap kórsetken. Ómir boyy úighyr últyna qarsy júmys jasaghan adamdy últshyl etip kórsetu qanshalyqty әdiletti? Dәl sol oqighadan sheyit ketken adam sanyn halqaralyq sayasatkerler 17 myngha juyq ekenin aitady. Sondyqtan da, úighyrdyng sanaly azamattary әli kýnge Núr-Bәkirdi satqyn dep nәlet aitady. Demek últ satqynynan túlgha jasau kimge kerek boldy eken? Álde «Attas zaryad bir-birinde eriydi» demekshi, avtordyng ózimen múrattas pendege býiregi búryp túr ma? Toq eterin aitqanda búl Qytay kommunisterining – sózi.

Ekinshi ýlken ótirigi:  «Rabiya Qadyr Qytay zyndanynan Amerika arqyly bosap shyghyp, AQSh-qa kelgen son, Qytay demokratshylary jәne Tayuan biyligimen tyghyz qarym-qatynasta bolyp, onyng aqyry Shynjandaghy 5 shilde oqighasyna úlasty» dep býgingi Qytaydyng qiytúrqy ambisiyasyn Qazaqiyada jalyndatady. Múnyng bәri shylghy ótirik, Qytaydyng oidan shygharyp otyrghan oiyny. Sebebi, Qytay ol jaqtaghy 20 million úighyrdy joi arqyly tútas azshylyq qauymdy ózine sinirudi, kónbegenin týrmege toghytudy, aghzasyn satyp zúlym biylikti bayytudy ghana kókseydi. Shynjang ólkesindegi halyqtardy janyshtau arqyly Qytay Orta Aziyadaghy elderdi basyp alugha jol ashpaq. Osy baghytta olar "Shyghysty ashu" degen iri jobasyn jýzege asyryp jatyr.  Sondyqtan da, maqala avtorynyng "Qytaydyng genosidtik sayasatyn Rabiya Qadyr nemese Serikjan әkeldi" dep  sandyraqtaghanyna 5 jastaghy balany da sendire almaysyn. Dәl býgingi sanaly, әri dәleldi aqparat aghynyn, avtor túrmaq Qytaydyng ózi jaba almaydy.

Ýshinshi ýlken ótirigi "Serikjan qandastardyng kóshin toqtatty, últtyq arazdyq tudyrdy jәne oralmandar men jergilikti halyqtar arasyna syna qaqty" deydi. Osy jerde aqparattyq mýmkindikti paydalanyp ol azamat turaly aqiqatty aita keteyin. Serikjan Bilashting esh jazyghy joq. Onyng jazyghy azapqa úshyraghan qandastargha arasha bolghany ghana. Kinәsi elimizdi Qytay ekspansiyasynan saqtandyrghany. Osy orayda qúzyrly oryndar oghan tezirek bostandyq beredi dep ýmittenemin.

Qosh, sonymen maqala ózegine oralayyq. Osydan birer jyl búryn Serikjansyz da kósh ózdiginen toqtay bastaghan bolatyn.  2014 jyldan bastap Qytay jymysqy sayasat jýrgizip, ol jaqtaghy qandastarymyzdyng qújatyn  tútas jinap alghan edi. Onyng ýstine bizdegi qúzyrly oryndardyng joq jerden ilik tauyp, qandastardyng keudesinen keri iyterui kóshting tútas toqtauyna sebep bolghan. Demek Elbasynyng saliqaly sayasatyn tómengiler dúrys atqara almay, qysqa kýnde qyryq qúbylyp kedergi jasaghany da ótirik emes. Al endi, "iritki saldy" degenge kelsek, qazaq qashan airanday úiyp otyryp edi degimiz keledi. "Elding ishin bir adam býldirdi" deu Qytay sayasy tehnologiyasynyng astarly týrde Qazaqiyagha jetkenin bayqatady. 

Tórtinshi ýlken ótirigi. Auzynan aq kóbigi aghyp, tarihty susha sapyrghan avtor: «Kezinde Ghúndardy jenu ýshin Qytaydyng ýsh úrpaq patshasy 100 jyl dayyndalghan, biz tynyshtyq astynda sabyr eteyik, kem degende 50 jyl» dep qan qysymymyzdy 200-ge shygharyp jibererdey oy aitypty. Búl netken danalyq desenshi. Ey sorly-au, búl sózing shynymen tútas halyqty jansyzdandyryp, qapersiz, әri beyqam kýige týsirip, anghal júrtty aldap, ajal biyin qazylmaghan qabirimizding ýstinde biyletu emes pe? Qytaydyng fashistik әreketi osylay jalghasa berse, aldaghy ýsh jylda ol jaqta mýldem qazaq qalmaydy. Sayasy týrmege kirgender tiri әruaq bolyp shyghyp jatyr. Taghy 50 jyl sabyr etuimiz kerek degenin, qorghansyz Qytay ajdahasynyng auzynda túrghan 3 million qandastyng tu syrtynan pyshaq úru emes pe?

Maqala avtory ghasyrlyq shejireni shúbatyp aityp, shendenip óz oiyn barynsha nygharlapty. Birdi aityp, birge ketipti. Ol búl jerde "Serikjangha jala jabamyn" dep tútas ala taqiyaly aghayyndargha, bey-bereket til tiygizip, últshyldy - arandatushy, satqyndy - últshyl qylyp kórsetip ótirikti susha sapyrghan. "Daudyng basy – Dayrabaydyng kók siyry" bolsa-daghy bizding úighyrmen týk qatysymyz joq, Biraq, bir adamdy jalalau ýshin tútas bir últqa topyraq shashuy – zúlymdyq! Biz tek shyndyqty, әdiletti aitu ýshin turasyn aittyq.

Qosh! Halyqty aldap, Qytay qylmysyn aqtap otyrghan azamattar týp qazyghyna qayta oralsyn dep tileymiz. Qazaqqa tek qazaqtan ghana jaqsylyq keledi. Sondyqtan da, avtor mynany qaperinde ústasa eken: "Tәubana kel, ainalayyn, qazaghymnyng sende bir perezentisin"! 

Berik Asylqanov

Abai.kz