Senbi, 23 Qarasha 2024
Betbúrys 7077 72 pikir 2 Sәuir, 2019 saghat 10:57

Toqaev "Kazpravda" men "Liyterdi" aralastyrmay memlekettik tilde súhbat berdi

Qazaqstan Respublikasynyng Preziydenti Qasym-Jomart Toqaev respublikalyq «Egemen Qazaqstan» jәne «Aiqyn» gazetterine súhbat berdi. Preziydent búl súhbatty "Egemennin" orysshasy - "Kazpravda" men "Ayqynnyn" orysshasy - "Liyterdi" aralastyrmay, taza memlekettik tilde beruimen qúndy.  Sondyqtan da, biz qazaq elining ekinshi preziydenti Qasym-Jomart Kemelúlynyng alghashqy súhbatyn oqyrman nazaryna úsynudy jón sanadyq.

Abai.kz aqparattyq portaly

Preziydent: «Barymyz da, baghymyz da – Tәuelsizdik»

Darhan Qydyrәli: Qúrmetti Qasym-Jomart Kemelúly, Sizding Preziydent lauazymyndaghy alghashqy saparynyz kiyeli Týrkistannan bas­taldy. Biz de súhbatymyzdy osy iygilikti sapar jayynan bastaghymyz kelip otyr…

– IYә, men ýshin búl eleuli, manyzdy sapar boldy.

Týrkistan tek qazaq halqynyng ghana emes, kýlli týrki júrtynyng qasiyetti mekeni. Týrkistan – san ghasyrlyq adamzat shejiresining kuәgeri jәne órkeniyet jauhary.

Qarap otyrsanyz, halqymyzdyng arghy-bergi tarihynda el bastaghan, qol bastaghan túlghalarymyz da asa jauapty sәtterde, kýrdeli sayasy sheshimder qabyldaytyn uaqyttarda Týrkistangha taghzym ete barghan. Túnghysh Preziydentimiz – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev ta osy kiyeli topyraqqa jii at basyn búratynyn bilesizder.

Meninshe, múnyng birinshi sebebi – halqymyz ýshin asa qasterli sanalatyn mekenge tәu etu jәne ata-baba aruaghyna, amanatyna degen qúrmet bolsa, ekinshi sebebi – Úly dala elindegi keshegi, býgingi memleketshildik dәstýrge, evolusiyalyq damu sabaqtastyghyna degen adaldyqta jatyr. Múnday sakralidy úghym-týsinik pen dәstýrge adaldyq tek órkeniyetti, ósip-jetilgen últtyng ghana qolynan keledi dep oilaymyn.

Sonyng bizding zamanymyzdaghy jar­qyn bir kórinisi – Elbasymyzdyng Týr­kistan oblysyn qúrghany. Ónirge kiyeli mekenning atyn bere otyryp, Túnghysh Preziydent tarihy әdilettilikti qalpyna keltirdi, memleketting irgesin myghymdap, jalpyúlttyq sәikestik pen bereke-bir­ligimizdi eselep nyghaytty.

Endigi jerde memleket Jibek joly bo­yynda jatqan Týrkistan qalasyn, ónirin janartyp-janghyrtudy uaqyt oz­dyrmay qolgha aluy kerek. Ónirdegi infra­qúrylymdy damytu, turistik salany jandandyru, óndiristi órkendetu – osynyng bәri halqymyzdyng әl-auqatynyng barynsha jaqsaruyna negiz bolady.

Onyng ýstine, ontýstik ónir – elimizdegi túrghyndar sany eng kóp aimaq. Osy ónirdi últymyzdyng «demografiyalyq altyn din­gegi» desek te jarasady. Al adam kapitaly biz siyaqty jeri ken, eli shaghyn mem­leket ýshin asa ózekti faktor ekeni aitpasa da týsinikti.

Sapar barysynda men oblystyng da­mu josparymen, jalpy jaghdayymen mú­qiyat tanystym. Alda atqarylatyn sharualar bastan asady. Ol sharua­lar­dyng barlyghyn asyqpay-aptyqpay, jýieli, keshendi týrde atqaruymyz óte ma­nyzdy.

Darhan Qydyrәli: Rúqsat bolsa, alghashqy súraqty jalghastyra ketsem. Siz osy saparynyzda qa­siyet­ti oryndargha taghzym etip, júrtshy­lyqqa ózinizding eng basty ústanym­daryn­yzdy da jetkizdiniz. Sol ústa­nymdardy tarqatyp aityp berseniz. 

– Mening Týrkistan oblysyna saparym halqymyzdyng úlyq meyramy Nauryzben túspa-tús keldi. Úlystyng úly kýni qarsanynda әlem júrtshylyghy Qazaqstandaghy asa jauapty, tarihy oqighanyng kuәsi boldy.

Qazaq memlekettigining negizin qalau­shy úly túlgha, Qazaqstan Respubliy­kasynyng Túnghysh Preziydenti – Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev óz erki­men Memleket basshysy ókilettigin toq­tatty.

Búl taghdyrly sheshim jahandyq den­geyde, tarihy auqymda tanylghan sayasy qay­ratkerding kemengerligi men parasat­tyly­ghyn әlemge taghy da tanytty, moyyndatty.

Elbasy is jýzinde tәuelsiz eldegi sayasy basqaru men sabaqtastyqtyng mýlde jana, ozyq ýlgisin jasap berdi.

Mening de Preziydent retindegi negizgi ústanymym men ómirlik kózqarasym osy baghyttan auytqymaydy. Jogharyda aityp ótkenimdey, elding órkendeu kepildigi memleketshildik pen dәstýr sabaqtastyghynda jәne oghan degen qúrmet pen adaldyqta jatyr. Onsyz eshqashan túraqtylyq ta, damu da bolmaydy.

Ekinshi ústanymym – әdilettilik. Búl jalpyadamzattyq әri dala demokratiya­synan bastau alatyn, ata-babamyzdan daryghan, ejelden qanymyzgha singen qúndylyq bolatyn. Ony joghaltyp alu adamzat ýshin de, últ ýshin de ózin ózi joghaltyp alumen birdey.

Ádilettilik saltanat qúrmaghan qo­gham­da tek qayshylyq, qiynshylyq, qúldyrau ýstemdik etetini belgili. Sondyqtan әdiletsizdikpen memleket, qogham, әr adam kýn sayyn, birigip kýresuimiz kerek. Halqymyz aitqanday, «Ádilet joly – auyr jol», biraq auyr bolsa da odan tura jol joq.

Ýshinshi ústanymym – tek algha basu, damu jolymen jýru.

Ózderiniz bilesizder, biz ómir sýrip otyrghan dәuirding tabighaty myng qú­byl­maly. Jahandyq bәsekelestik jagh­day­ynda óz mýddemizdi qorghaugha, óz maq­saty­myzgha jetuge úmtylmasaq, jedel algha baspasaq kóp nәrseden útylarymyz anyq.

Myna dәuir erkelikti, jalqaulyq pen masyldyqty, nemqúraylylyqty kótermeydi. Tórtinshi ónerkәsiptik revolusiya kezeninde, joghary tehnologiyalyq, sifrly kenistikte jahandyq damudan on jyl artta qalsaq, jýz jyl onyng ornyn toltyra almaytynymyzdy esten shygharmayyq.

Elbasynyng dana sheshimining arqasynda biylik sabaqtastyghy eshbir dýrbelensiz, shiyelenissiz jýzege asty. Búl bolashaq ýshin, memleketting túraqtylyghy men údayy damuy ýshin jasalghan biregey qadam ekenin úmytpauymyz kerek. Bizding endigi mindetimiz – osy joldan, osy baghyttan auytqymay, tek algha basu, ósu, órkendeu. Keri ketsek, tarih ta, bolashaq úrpaq ta bizdi keshirmeydi.

Núrtóre Jýsip: Halyqaralyq sarapshylar biylik tizginining beybit jaghdayda beriluin Ortalyq Aziya tarihynda búryn-sondy bolmaghan ghalamat tarihy oqigha dep jazyp jatyr. Keybir sarapshylar keleshekte ekiúdayylyq oryn ala ma dep qauiptenetin sekildi. Búl jóninde ne aitasyz?

– Núrsúltan Ábishúly Nazarbaev tәuelsizdikting alghashqy jyldarynan bastap jana memlekettilik jasaudyng barlyq tauqymetin basynan ótkerdi. Qiyndyqqa toly osy jolda tolaghay tabystargha qol jetkizdi. Qazaq elin tórtkýl dýniyege әigilep, barsha әlemge mo­yyndata bildi. Tәuelsiz elimizding býgin­gi ósip-órkendeui, ertengi damu keleshegi Nazarbaev esimimen tyghyz baylanysty.

Týrli sәuegeylik jasaushylar búryn da bolghan, qazir de, keyin de bola beredi. Eng bastysy, biz biylikting auysuyn túraqty jaghdayda ótkize bildik. Taghy da qaytalap aitamyn, búl eng aldymen, Elbasynyng parasattylyghy men kóregendigin jәne halqymyzdyng danalyghyn kórsetedi. Biz әlemge órkeniyetti el ekendigimizdi, júrtymyzdyng sayasy mәdeniyetining joghary ekendigin dәleldedik. Keybir memleketterdegidey alangha shyghyp, shu kótergen joqpyz. Bәri zang shenberinde ótti. Jәne men de osy baghyttan eshqashan taymaymyn jәne eshqanday «ekiúdayylyqqa» jol bermeymin.

Darhan Qydyrәli: Siz kýni keshe oblys әkimderimen ótken keneste әkimderge halyqqa jaqyn boludy, júrt­ty mazalaghan mәselege jedel jauap qa­yyrudy tapsyrdynyz. Jalpy, eldi bir ghimaratqa jinap, aldyn ala súraq­tar dayyndatyp, esep beru degen for­matty da ózgertetin uaqyt kelgen joq pa?

– Ákimderding esep beru formatynyng eskirgeni, bayandamalarynyng jadaghay sifrlargha qúrylatyny, shyn mәnin­de halyqty jalyqtyrdy jәne júrt­shy­lyq­tyng senimine selkeu týsiredi dep oilaymyn.

Bayqasanyzdar, bizding keybir sheneu­nik­terimizge jetpey jatatyny – qara­payymdylyq, adamy qarym-qatynastar. «Ákim bol – halqyna jaqyn bol» dep halyq beker aitpaydy. Olargha osy sóz boytúmar boluy tiyis.

Al bizding sheneunikter halyqpen kabiynetining nemese qyzmettik kóligining terezesinen ghana aralasqandy qosh kóre­tindey.

Ákimderdi jinaghan keneste men búl әdetti tyndy qatang eskerttim. Halyqtyng súranysyna jedel ýn qatyp, mәseleni shúghyl sheshuge úmtylys jasau manyzdy. Búl ýshin әleumettik jelilerde belsendi júmys isteu, jýrgizilip otyrghan sayasatty jerine jetkize týsindiru de óte qajet nәrse.

Halyqqa ashyq qyzmet kórsetuge qajetti barlyq kommunikasiyalyq qúral­dardy paydalana bilgen jón. Sonymen birge keri baylanys ornatudyng paydasy zor. Ókinishke qaray, halyqpen tóte bay­lanys barlyq jerde birdey emes, baylanys ortalyqtary elimizdegi 17 әkimdikting tek tórteuinde, al mobilidi halyqtyq baqylau 7 ónirde ghana bar. Múnday jaghdayda atqarushy biylik elding mún-múqtajyna der kezinde jauap qata almaydy. Osy uaqytqa deyingi ontayly reformalardyng bәri jergilikti jerlerge kelip tireledi. Eger halyqpen qoyan-qoltyq júmys atqaratyn bolsa, әkimdikter kóptegen ózekti mәselelerdi tiyisti dengeyde tez sheshe alady. Búl azamattardyng biylik institutyna degen senimin arttyrady. Ónir әkimderi halyqpen eseptik kezdesulerde ghana emes, túraqty negizde kezdesip, barlyq eldi mekendi aralaugha tiyis.

Árbir sheneunik jýrgizilip jatqan reformalardyn, jýzege asyrylyp jatqan memlekettik sayasattyng mәn-maqsatyn halyqqa naqty әri úghynyqty jetkize bilui tiyis. Sheneunikterding bir osaldyghy – halyqpen qalay sóilesu qajettigin bilmeui.

Sondyqtan men Memlekettik basqaru akademiyasynyng bazasynda arnauly kurstar ashyp, olargha halyqpen belsendi qarym-qatynas jasaytyn sheneunikterdi jiberu kerek dep úighardym. Ákimderge halyqpen qarym-qatynastyng jana formatyna kóshudi, ashyq jәne shúghyl әreket etudi tapsyrdym. Búl audandardan bastap oblysqa deyingi barlyq dengeydegi әkimderge qatysty. Olardyng halyqpen tikeley qarym-qatynasta boluy, jaghdaydy tolyqqandy bilui, mәseleni jedel sheshui – basty mindet.

Núrtóre Jýsip: Siz óz qyzmetinizde Elbasynyng strategiyalyq baghyt-baghdaryn jalghastyrudyng manyzdy ekenin qadap aityp, osy túrghyda jem­qorlyqpen kýres, әdilettilik turaly jii aityp jýrsiz. Búl – qogham ýshin asa qa­jet qúndylyqtar. Ásirese, býgingi tan­da. Al osy qúndylyqtar endi mem­lekettik sayasatta qalay kórinis tappaq? 

– Qoghamdyq qúndylyqtar – san ghasyrlar boyy halyqtyng sanasynda pisip-jetiletin izgilik kategoriyalary, moralidyq irgetas. Izgi qúndylyqtar – qoghamnyng immuniyteti.

Alayda, әr zamannyn, әr qoghamnyng óne boyyna batpandap kirip, mysqaldap shyghatyn dertter bolady. Jemqorlyq – sol qoghamdyq sanagha syna qaghatyn qasiret. Býginde jemqorlyq qoghamdyq ómirding kóptegen tústaryn jaylaghany jasyryn emes.

IYә, Ýkimet óz tarapynan zang ayasynda kýresip jatyr. Búl azdyq etedi. Eger әlemdik tәjiriybege sýiensek, jem­qor­lyqty jenu ýshin tek qana qatang jaza ghana emes, jan-jaqty keshendi is-әreketter qajet. Jemqorlyqpen kýres ymyrasyz jýrui tiyis jәne búl tek Ýkimetting ghana emes, әrbir adamnyng mindetine, kerek deseniz paryzyna ainaluy tiyis.

Jaqynda Memlekettik qyzmet isteri jәne sybaylas jemqorlyqqa qarsy is-qimyl agenttigining tóraghasyna osy baghytta naqty tapsyrmalar berdim.

Úly gumanist Mahatma Gandiyding «Álemdi ózgertking kelse, aldymen ózing ózger» degen әigili naqyly bar ghoy. Eng bastysy, qoghamdyq pikirge, әr adamnyng sanasyna osy keselge ýzildi-kesildi qarsy túratynday kýsh pen senimdi sinirmesek, týpkilikti ózgeris jasamasaq, barlyq әreketimiz nәtiyjesiz kýreske ainaluy mýmkin.

Jalpy, әdilettilik – qoghamdy órke­niyetke jeteleytin, onyng bet-beynesin aiqyndaytyn basty qúndylyq. Ol joghalghan sәtte azamattar arasynda narazylyq tuyndaydy.

Búl qúndylyq aldymen memlekettik sayasatta kórinis tabuy kerek dep sanaymyn. Naqtyraq aitsaq, zang aldynda barlyq azamat teng qúqyly boluy tiyis. Qylmys jasaghan azamattar lauazymyna qaramay zang shenberinde jazalanuy shart.

Ásirese, jastardyng layyqty bilim aluyna, alansyz júmys jasauyna tendey mýmkindik berilui qajet. Auyl men qala­daghy jas azamat ýshin de, lauazymdy, au­qatty nemese qarapayym sharua otba­synyng balasy ýshin de әleumettik lift­ting esigi kedergisiz ashyq boluy kerek. Ay­nalyp kelgende, әleumettik tendik dege­nimiz – osy. Biz osyghan qol jetkizuge tiyispiz.

Memlekettik qyzmetke taghayyndau barysynda meritokratiya prinsiypin ústanghan jón. Azamattardy tek bilimine, qabiletine qaray taghayyndau talaby qaghaz betinde qalmay, is jýzinde oryndaluy qajet.

Darhan Qydyrәli: Nur Otan partiyasynyng XVIII sezinde aitylghan «Áleumettik qamqorlyq» jobasyn jalghastyru ýshin Siz birqatar bastamany belgilengen uaqytynan búryn oryndaugha tapsyrma berdiniz. Osy orayda, budjet shyghystaryn qayta qarap, maqsatsyz qarjy júmsaudy dogharu kerektigin aittynyz. Jalpy, budjet sayasatyndaghy Qazaqstannyng basymdyqtary qanday bolmaq?

– Elbasy Núrsúltan Ábishúly bas­tamashy bolghan әleumettik bastamalar jalghasa beredi. Ony jýzege asyrugha qajetti qarjy qarastyryldy, tiyisti sharalar legi aiqyndaldy. Osyghan deyin aitqanymday, men birqatar bastamalardy mejelengen merziminen erterek qolgha alugha tapsyrma berdim.

Budjet sayasatynda aldymyzgha qoyylghan naqty maqsattar, josparlar bar. Mәselen, múnay kiristerine tәueldilikti azaytugha, últtyq qordyng aktivterin túraqtandyrugha jәne ony saqtau isine basymdyq beriledi. Búl orayda tiyisti lauazymdy túlghalargha naqty tapsyrmalar jýktedim.

Budjet qarjysy ekonomikalyq jaghynan manyzdy әri tabys әkeletin salalargha júmsaluy kerek. Barlyq sheshimder aldyn ala jan-jaqty zerttelip, ekonomikalyq pragmatizm túrghysynda qabyldanghany jón. Búl qarajattyng tiyimdi júmsaluyna әser etedi. Budjet tapshy kezende qyruar qarjynyng iygerilmey qaluyna jol berilmeui kerek.

Ózderiniz bilesizder, elimizdegi birqatar damu baghdarlamalarynyng tabysty jýzege asuyna Últtyq qor erekshe yqpal etti. Budjetke kepildendirilgen jәne maqsatty transfertterge Últtyq qordan óte kóp qarjy júmsaldy. Endigi kezekte transfertter kólemin birtindep azaytqan jón. Qor qarajatyn inves­tisiyalau qúrylymyn jaqsartu sayasaty sauatty jýrgizilui kerek. Últtyq qordyng iygiligin kóru – bolashaq úrpaqtyng enshisinde.

Darhan Qydyrәli: Áleumettik blokqa respublikalyq budjetting 45 payyz ýlesi júmsalady. Búl qara­jat salystyrmaly týrde az emes. Áleu­mettik sayasatty jetildiruge jәne on­taylandyrugha qatysty kózqara­synyzdy bilsek dep edik. Jalpy, azamattardyng әl-auqatyn arttyrugha qatysty ne aitasyz?

– Halyqtyng әleumettik jaghdayyn, túrmys sapasyn jaqsartu eshqashan kýn tәrtibinen týspeydi. Biz, tipti, eko­nomikalyq jaghday qazirgiden әldeqayda qiyn kezende de elimizdegi әleumettik ahualgha erekshe kónil bóldik qoy.

Mysaly, kóp balaly analardyng jaghdayy jalpy әleumettik salanyng barometri bolyp tabylady. Deni sau anadan deni sau úrpaq tuady. Sapaly medisinalyq kómek, layyqty bilim alghan baladan otanshyl, myqty azamat shyghady. Yaghni, adamy kapitaldy damytu analardyng әleumettik jaghdayyn jaqsartumen tikeley baylanysty. Analarymyz otbasynyng ghana emes, qoghamnyng da úiytqysy ekenin úmytpauymyz kerek.

Aldaghy uaqytta әleumettik salagha 2 trillion tengeden astam qarjy júmsalatynyn bilesizder. Az qamtylghan kóp balaly otbasylardy baspanamen qamtamasyz etu ýshin «Núrly jer» baghdarlamasy ayasynda 40 mynnan astam jaldamaly pәter salynady. Ónirlerge jasaghan saparymda men oblystardaghy baspana qúrylysynyng jýrgizilu barysyn jiti qadaghalaytyn bolamyn. Enbekaqyny ósiru, densaulyq saqtau salasyn ilgeriletu, demografiyany damytu, ónirlerdegi infraqúrylymdardy jaqsartu siyaqty júmystardyng bәri jos­parly týrde iske asyryla beredi. Búl – búljymaytyn jospar.

Qoghamdyq pikirge qozghau salghan otandastar mәselesin qoldan sayasattandyrugha bolmaydy. Sheteldegi qandastarymyzdy («oralman» degen sózge men qarsymyn) Atamekenge qaytaru isi eshqashan nazardan tys qalghan emes, qalmaydy da. Álemning týkpir-týkpirindegi qandas­tary­myzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding paryzymyz.

Elbasy әleumettik әdiletti memleket qúru baghytynda orasan zor júmys atqardy. Biylghy Jastar jylynyng ashyluy jәne Nur Otan partiyasynyng HVIII sezinde bergen bes әleumettik bastamasy men tapsyrmalary keshendi jýzege asyrylatyn bolady. Men budjet salasynyng tómen jalaqy alatyn qyzmetkerlerining enbekaqylaryn bir ay búryn – 1 mausymnan bastap ósirudi tapsyrdym. Atalghan shara millionnan astam qyzmetkerding ómirine ong yqpal etetin bolady.

Azamattardy birinshi kezekte ne tolghandyrady? Áriyne, baspana mәselesi. Osyghan baylanysty әleumettik jaghdayy tómen azamattar ýshin 40 mynnan astam jaldamaly pәter bólu qarastyrylyp otyr. Ákimder búl iske biylghy mamyrdan bastap kirisedi. Biz, aldymen әr qazaqstandyqtyng túrmys sapasyn jaqsartudy oilaymyz. Sondyqtan halyqtyng ómir sýru sapasyna tikeley әser etetin infraqúrylymdyq sipat­taghy mәselelerge nazar audaru qajet. Búl – túrghyn ýi-kommunaldyq sharua­shylyghy salasyndaghy, yaghny jylumen jәne sumen qamtamasyz etu, kәriz jýie­si, sonday-aq joldar, gazdandyru mәse­leleri, ekologiya jәne qauipsizdik týit­kilderi. «Qútty meken» jәne «Auyl – el besigi» jobalary osy mindetterdi oryn­daugha baghyttalghan. Búl jobalardy jý­zege asyru ýshin aldaghy ýsh jylgha triyl­lionnan astam tenge qarastyrylyp otyr.

Alayda, Ýkimet pen әkimder budjet qarjysy týpsiz qúdyq emestigin úghynuy tiyis. Bólingen qarjy naqty ekonomikagha jedel jetuin qamtamasyz etu qajet. Osy orayda, atalghan jobalargha otandyq óndirushilerding barynsha mol tartyluyn baqylaugha aludy tapsyrdym. Búl әleumettik mәselelerdi sheshumen qatar ónirlerding ekonomikasyn yntalandyrugha mýmkindik beredi. Búdan bólek, ónirler memleketting әleumettik sayasatyn jýzege asyrugha belsendi atsalysuy qajet. Býginde әkimdikter әleumettik kómekting onnan astam týrin kórsetedi. Olardyng ishinde jәrdemaqy tóleu, baspanamen qamtamasyz etu, jol jýru jenildikteri, tegin tamaq beru jәne basqalary bar. Alayda, tútastay alghanda, ónirlerde әleumettik qoldau sharalaryna  5,3 payyzgha juyq qarjy bólinedi. Áleumettik tólemderding aitarlyqtay bóligi respublikalyq dengeyde jýzege asyrylady. Qoldanystaghy budjet tendestirilmegen jәne qayta format­taudy talap etedi. Budjetting tolyghu kóz­derine jan-jaqty saraptama jýr­gizilmeydi. Ekinshiden, budjetting «ón­dirissiz shyghyndary» bar. Kóptegen qajetsiz, jónsiz shyghyngha jol beriledi.

Sonymen qatar halyqtyng naqty tabys tabuyna qatysty mәselelerdi tek budjettik shyghyndar esebinen sheshu mýmkin emes ekenin de týpkilikti týsingenimiz jón. Biz budjetke qatysty kózqarasymyzdy týbegeyli ózgertuge tiyispiz. Mysaly, jergilikti әkimder kólikti, jihazdy asa qymbatqa satyp alady. Oghan qosa jergilikti atqaru organdary týrli imidjdik is-sharalardy ótkizuge qúmar. Osynday shyghyndardy toqtatyp, jergilikti budjet qarjysyn әleumettik is-sharalargha júmsau kerek. Jalpy, ysyrapshyldyqqa tosqauyl qou qajet, sonday-aq budjetting jym­qy­ryluyn mýldem jong kerek.

Masyldyq pighylgha da jol bermeuimiz kerek. Azamattarymyz ýshin eng útymdy әleumettik qorghau – búl óz biznesin jýr­g­izuge mýmkindigining boluy nemese bilikti enbegi ýshin layyqty enbekaqy aluy.

Núrtóre Jýsip: Jastar jylyna baylanysty Ýkimet jas otbasylardy qoldau jóninde birneshe shara dayyndap otyr. Óziniz byltyr tvitter arqyly «taghy qaptaghan forumdar, imidjdik jobalardy úiymdastyrugha jol bermeyik» dep pikir bildirdiniz. Jalpy, jastardy qoldau qay túrghyda jýrgenin qalaysyz? 

– Túnghysh Preziydent – Elbasy 2019 jyldy Jastar jyly dep jariyalady. Jastar turaly pikirimdi jogharyda da aittym, jas úrpaqty qoldap, qorghau – bolashaqty qorghau.

Biyl «Jastar – el tiregi» arnauly әleumettik jobasy iske qosyldy. Zannamagha ózgerister engizu, budjetten qarajat bólu, infraqúrylymdy damytu biyl – Jastar jylynda sheshilui kerek.

Jastar jyly barysynda júmyspen qamtu, baspanamen qamtu, bilim beru, ómirge beyimdeu, jastar kәsipkerligin damytu, jas ghalymdardy qoldau sharalary jalghasa beredi.

Elbasynyng pәrmenimen dýniyege kelgen «Bolashaq» baghdarlamasy shiyrek ghasyr uaqytta el jastaryna әlemning ýzdik oqu oryndarynyng esigin ashyp berdi. Memleket oqimyn, toqimyn dep talpynghan jas azamattar ýshin barlyq jaghdaydy jasap otyr.

Osy súhbatty paydalanyp, orta bilim beru salasynda ýshtildilik bagh­dar­lamasyn jýzege asyrudyng da manyzy zor ekenin aitqym keledi. Eng aldymen, qazaq tilin jәne orys tilin oqytu jýzege asyryluy tiyis. Bizding balalary­myz ýshin múnyng mәni zor. Sodan keyin aghylshyn tilin ýiretuge bolady. Osylaysha, biz bolashaqqa ashyq kózben qaraytyn jana úrpaqty tәrbiyeleymiz.

Jastar sayasatynda, jastar tәr­biye­sinde nauqanshyldyqqa, tiyimdiligi tómen sharalardy úiymdastyrugha jol bermeu kerek. Sondyqtan kez kelgen sharany ghylymy negizge sýienip, jýieli týrde jýzege asyrghanymyz jón. Jastardyng algha qoyghan maqsat-mýddelerin bilu ýshin nauqanshyldyq emes, naqty zertteuler qajet. Jýieli әri keshendi әleumettik zertteu jýrgizu arqyly jastardyng mún-múqtajyn, maqsat-mýddelerin anyqtap, jastar sayasatyn sol qajettilikterge jauap beretin dengeyde úiymdastyru manyzdy. Biz jastargha bilim berudi aldynghy qatargha qoyamyz. Tek bilim ghana emes, otansýigishtik ruhta tәriybeleu isin de basty nazarda ústau kerek.

Darhan Qydyrәli: Preziydent auysqanda Ýkimetting de ózgeru yq­tiy­maldyghy joghary. Qazirgi Ýkimet osy qúramda qala ma, әlde qanday da bir kadr­lyq ózgerister bola ma? Jalpy, maman tandauda qanday qaghidat ústa­nasyz?

– Preziydent auysqanda Ýkimetting qosa auysuy mindetti emes. Ýkimet ja­qynda ghana jasaqtalghany belgili. Qazir kóptegen qauyrt júmystar bar. Ministrlerge naqty tapsyrmalar berildi. Sezd tapsyrmalaryn oryndau, kóktemgi tasqyn qaupining aldyn alu, egis nauqany siyaqty manyzdy mausymdyq mindetter túr. Sondyqtan qazirgi kezde Ýkimetti auystyrudyng qajettiligin kórip túrghan joqpyn. Al jekelegen Ýkimet mýshelerining qyzmeti olardyng atqarghan naqty júmystaryna qaray baghalanatyn bolady.

Darhan Qydyrәli: El ózining jana basshysyn tek gazet, teledidar, sayt arqyly ghana emes, tikeley kór­sek, bilsek, súraq qoysaq deydi. Osy orayda oblystargha, ónirlerge qansha­lyq­ty jii shyghasyz jәne alda qay ai­maq­targha barudy josparlap otyrsyz? 

– Men eshqashan búqaradan alys bolghan emespin. Ózderinizge mәlim, biraz jyldan beri tvitter jelisi arqyly óz oilarymdy bólisip kelemin. Senat Tóraghasy qyzmetin atqarghan kezimde de el ishine shyghatynmyn. Sondyqtan ónir­lerge shyghyp, elding tynys-tirshiligimen tanysu josparda túr.

Núrtóre Jýsip: Túnghysh Preziy­den­timizding «Aldymen – ekonomika, sosyn – sayasat» degen ústanymy óz­ger­meydi deysiz ghoy?

– Dәl solay. Núrsúltan Nazarbaev – әlemdik tariyhqa asa kórnekti reformator retinde endi. Álemdegi bәsekelestikke qabiletti 50 elding qataryna qosyluymyz – Elbasynyng jýrgizgen sarabdal saya­satynyng jemisi. Sondyqtan sheteldik sarapshylar búl reformalardy «Qa­zaq­stan joly» nemese «Damudyng qazaq­standyq ýlgisi» dep ataydy. Qazir biz­ding elimiz – Ortalyq Aziya ónirindegi birden-bir jetekshi memleket. Damu jaghynan postkenestik elder arasynda alghashqylardyng qataryndamyz.

Údayy ekonomikalyq ósim bolmasa, osy dәrejege jetuimiz ekitalay edi. Investisiya, eksport jәne indus­triyalandyru – ekonomikalyq ósimdi qamtamasyz etip, ony әrtaraptandyrugha qol jetkizuding sheshushi faktorlary. Qazirgi zamannyng qarqyny óte jyl­dam. Memleket pen biznestin, son­day-aq ortalyq pen ónirlerding jú­mys­taryn ýilesimdi týrde jýrgizuimiz kerek. Býginde Qazaqstan shetel investiy­siyasyn tartu ýshin qolayly ahual or­nyqtyrdy. Investisiya óz-ózinen kele salmaydy. Biz, birinshi kezekte, әleuetti investorlargha jaghday jasauy­myz qajet. Ásirese, shetel investorlaryna jer telimderin bólu, olardyng injenerlik jәne elektr jelilerine qosyluy, týrli rúqsattar aluyna qa­tys­ty aitarlyqtay tosqauyldar bar. Mәseleni jedel sheshuding ornyna bu­rokratiyagha jol berilip otyr. Sonyng saldarynan birqatar oblysta әkim­shilik kedergiler men jasandy shekteuler iskerlik belsendilikti arttyrugha mýmkindik bermey otyr. Sol sebepten әleuetti investordyng saly sugha ketip, ol basqa eldi tandaugha mәjbýr bolady. Búl jaghday tek sheteldik qana emes, otandyq investorlargha da qatysty. Ýkimetke jәne әkimderge osy problemany jedel sheshu mәselesin qarastyru jóninde tapsyrma berdim. Investisiya salugha kedergi keltiretin kez kelgen tiyisti lauazymdy túlghanyng jeke jauapkershiligi qaraluy qajet. Biyl Tikeley inves­tisiyalar qory qúryldy. Elbasynyng sheshimimen Últtyq qordan 370 milliard tenge kóleminde qarjy bólindi. Qor óz júmysyn tiyimdi jýrgizetin bolsa, osy jyldyng ishinde aitarlyqtay nәtiyjege qol jetkizuge mýmkindik bar. Elimizge tartylghan investisiyalar men shiykizattyq emes eksporttyng kólemi ministrler men әkimderding qyzmetin baghalau isinde sheshushi kórsetkish bolady.

Núrtóre Jýsip: Qazaqstan tәuel­sizdigin alghaly beri әlemdik dengeyde kópvektorly sayasat jýrgizdi. Óziniz eki ret Syrtqy ister ministri retinde osy sayasatty jýzege asyrdynyz. Býgingi halyqaralyq arenadaghy ahual kýrdeli. Aldaghy uaqytta elimizding syrt­qy sayasatynda qanday baghyt ústan­baqsyz?

– Kópvektorly sayasat – Qazaqstannyng geografiyalyq ornalasuynan, geoekonomikasynan tuyndaydy. Búl – úzaq merzimdi strategiyalyq baghyt. Tәuelsizdik alghannan bastap Elbasy osy joldy ústandy. Búl strategiyanyng nәtiyjesinde biz memleketaralyq qaqtyghystardan, aimaqtyq teketiresterden alys boldyq. Álem bizdi bitimger memleket retinde tanydy. Bitimgerlik missiyasy býginde elimizding syrtqy sayasatynyng basymdyghyna ainaldy. Qazaqstandy Aziyadaghy beybitshilik platformasy dep aitugha tolyq negiz bar.

Qazaqstan ózining syrtqy sayasatynda Resey, Qytay, Europa, AQSh, Ortalyq Aziya, Islam әlemi elderimen yntymaqtastyqqa basa mәn beredi. Oghan qosa, Qazaqstan tәuelsizdik jyldarynda birshama integrasiyalyq ýderisterge bastamashy boldy. Búl baghytta dәstýr sa­baqtastyghy saqtalady, sayasatymyz ózgermeydi. Kópvektorly strategiya al­daghy uaqytta da Qazaqstan diploma­tiya­synyng basym baghyty bolyp qala beredi.

Darhan Qydyrәli: Birikken Últtar Úiymy Bas hatshysy bolghan Pan Gy Mun kezinde Siz turaly «Búl qyz­met­te úzaq otyrmay, elinizge asa jauap­ty qyzmetke oralatynynyz belgili» dep jazghan eken. Álemdik dengey­degi sayasatkerding búl boljamyn kóripkeldik deuge bola ma?

– BÚÚ-nyng Jenevadaghy kensesin basqaru – mening diplomatiyalyq júmys tәjiriybemdegi eleuli sәtterding biri. Búl – әlemdik problemalar kóteriletin әri sheshimin tabatyn BÚÚ manyzdy ókildigi. Áriyne, sol kezdegi Bas hatshy Pan Gy Munmen birge júmys istep, onymen túraqty baylanysta bolu qúrmetine ie boldym. Ol kisining búl sózi tek maghan ghana emes, býkil Qazaqstan diplomatiyasyna berilgen joghary bagha dep esepteymin. Sebebi búl saladaghy mamandarymyzdyng bәri – әlemdik dengeydegi kәsiby diyp­lomattar. Byltyr elimizding BÚÚ-nyng Qauipsizdik Kenesining túraqty emes mýsheligine saylanuy jәne әlemning jýzden asa elderimen beybit baylanys ornatuy osynyng aiqyn dәleli.

Darhan Qydyrәli: Siz qashanda qazaq ruhaniyaty men últ mәdeniyetine janashyrlyq tanytyp jýresiz. Qoghamda qazaq tilin damytugha erekshe mәn berip kelesiz. Elbasy 2020 jyl­gha qaray eldegi barlyq mektep oqu­shy­larynyng 90 payyzy memlekettik tildi mengeredi dep aitqan edi. Jalpy, mem­­le­kettik tildi damytu ýshin qanday shara­­lar atqarylu kerek dep oilaysyz? Qazaq tilining damuyna kóniliniz tola ma?

– Qazaqtyng tili – qazaqtyng jany! Halqymyzdyng tarihy da, taghdyry da – tilinde. Mәdeniyeti men әdebiyeti de, dili men dini de – tilinde. V.Radlov aitqanday, qazaq tili – eng taza әri bay tilding biri.

Til ótken tarihpen ghana emes, bý­gin men bolashaqty baylanystyratyn qúral. Meninshe, tilding túghyry da, taghdyry da besikten, otbasynan bastalady. Otbasynda ana tilinde sói­lep ósken býldirshinning tilge degen yqy­lasy teren, qúrmeti biyik bolady. Osy túrghyda, balabaqshalarda, mektepterde memlekettik tilding mәrtebesin kóterudi nazarda ústau qajet.

Biz memlekettik tilding mәrtebesin kóteru baghytyndaghy júmystardy ýz­diksiz jalghastyra beremiz.

Núrtóre Jýsip: Latyn grafikasyna kóshu jóninde birqatar sharalar atqaryldy, emle-ereje qabyldandy. Endigi qadam qalay bolmaq?

– Kez kelgen últtyng әlipby tandauy tek jazu ýlgisin tandau emes. Býginde Qazaqstan halqy da zamana kóshinen qalmay, latyn grafikasyna negizdelgen әlipbiydi tandaugha bel buyp otyr.

Kórshi memleketterding kópshiligi latyn grafikasyn tandady. Álemdegi aqparattardyng 90 payyzy latyn grafikasynda jaryq kóredi. Al aqparatqa kim iyelik etse, ghylym men tehnologiyagha da sol ie bolady. Qazaq tilining latyn әlipbiyine kóshui – ruhany janghyrudyng eng sheshushi kezenderining biri. Búl qoghamdyq oy men sanagha týpkilikti ózgeris jasaytyn qadam. Osyghan oray, Elbasynyng latyn әlipbiyine kóshu turaly jarlyghy shyqty. Elimizde qazaq tilining latyn grafikasyna negizdelgen әlipbiyin paydalana bastaghan qúrylymdar bar. «Egemen Qazaqstan» gazetining de bir beti osy әlipbiymen jaryq kórip jatyr ghoy.

Latyn әlipbiyine kóshu kezen-kezenimen jalghasa beredi. Naqty belgi­lengen keste bar. Sol jýieden auytqy­maymyz. Biraq, qoghamdyq pikir, әlipbiydi qoldanu barysyndaghy artyqshylyqtar men olqylyqtar eskeriledi.

Núrtóre Jýsip: Últ ústazy Abay Qúnan­bayúly HIH ghasyrdaghy qa­zaq­tyng minez-qalybyn barynsha ót­kir syngha alyp edi. HHI ghasyrdaghy ker­deng minezge neni jatqyzar ediniz?

– Danghazalyq, ysyrapshyldyq. Bizge danghazalyqty dogharyp, ysyrap­shyl­dyqtan arylu qajet. Osy turaly bú­ry­nyraqta, әleumettik jelide pikirimdi de jazdym.

Úly Abay «Kýlli adam balasyn qor qylatyn ýsh nәrse bar. Sodan qashpaq kerek: Áueli – nadandyq, ekinshi – erinshektik, ýshinshi – zalymdyq dep bilesin. Nadandyq – bilim-ghylymnyng joqtyghy, dýniyeden eshbir nәrseni olarsyz bilip bolmaydy» deydi. Bizge nadandyqtan qútylu qajet.

Tәuelsizdik jyldarynda mem­le­kettik, últtyq ústanymgha adal, bilimdi, ótkir, otanshyl jastarymyzdyng tútas bir buyny qalyptasty. Biz solargha arqa sýieymiz. Olar Abay aitqan bes asyl iske berik – talapshyl, enbekshil, oishyl, qanaghatshyl, raqymshyl bolsa – onda bizding elimizding bolashaghy jarqyn, júldyzy joghary bolmaq!

– Uaqyt tauyp, әngimeleskeniniz ýshin kóp rahmet!

Súhbattasqandar: Darhan Qydyrәli, Núrtóre Jýsip

Abai.kz

 

72 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3232
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5341