Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3991 0 pikir 1 Mausym, 2011 saghat 07:48

Mamyrayhannyng Erbolaty. Eki shoqyp, bir qara

Qargha balasyna: «Adam balasy bizding dúshpanymyz, saq bolyndar, eki shoqyp bir qarandar» dese, balasy: «Eki shoqyp bir qaramay, bir shoqyp eki qaraghanda ashtan ólemiz be?» deytin kórinedi.  Qargha: «Adam balasy úratyn tasyn qoynyna tyghyp jýredi» depti. Sonda balasy: «Tasty qoyny men qonyshyna salghansha, qolyna ústap jýrse bolmay ma?» dep aitypty. Qarap túrsaq, dәl osy kep qazirgi qazaq basynda da bar. Ejelgi qazaq naq osy minezinen zarar tartsa, zamanauy Alash júrty da opyq jep qala ma degen alang kónil bar. Óitkeni qansha jerden moderndik ruhpen sharpyldyq desek te, dildik túrghyda «bayaghy jartas sol jartas».  Kim kelip aighay salsa da, «qosh keldiniz» dep janghyryp túramyz. Tipti ony ýsh tilding әuezimen syzylta aitamyz. Áyteuir úratyn tasyn qolyna ústap jýrmegenning bәri dos. Biraq solay ma? Qalpaqpen qaghyp aludy oilap jýrgenderding dymy ishinde ekeni belgili. Neni kókseydi, neni kózdeydi, zerttep jatqan eshkim joq.

Soltýstigimizde Resey, onyng batysynda Europa, shyghysymyzda Qytay, múhittyng arghy jaghynda AQSh, ontýstik shyghysqa qaray býtin músylman әlemi. Ánsheyinde ózimiz «batys pen shyghystyng týiisken jerinde, toghyz joldyng torabynda ornalasqan baytaqpyz» dep maqtanghandy sýiemiz. Al osynyng bәri bizdi әlemdik mýddelerding mýiizdesu alanyna ainaldyratynyn úmytatynymyz qalay? Sony bile túra aqqu shortan Hәm shayannyng isin jii qaytalay beretinmiz ne rәuish?

Qargha balasyna: «Adam balasy bizding dúshpanymyz, saq bolyndar, eki shoqyp bir qarandar» dese, balasy: «Eki shoqyp bir qaramay, bir shoqyp eki qaraghanda ashtan ólemiz be?» deytin kórinedi.  Qargha: «Adam balasy úratyn tasyn qoynyna tyghyp jýredi» depti. Sonda balasy: «Tasty qoyny men qonyshyna salghansha, qolyna ústap jýrse bolmay ma?» dep aitypty. Qarap túrsaq, dәl osy kep qazirgi qazaq basynda da bar. Ejelgi qazaq naq osy minezinen zarar tartsa, zamanauy Alash júrty da opyq jep qala ma degen alang kónil bar. Óitkeni qansha jerden moderndik ruhpen sharpyldyq desek te, dildik túrghyda «bayaghy jartas sol jartas».  Kim kelip aighay salsa da, «qosh keldiniz» dep janghyryp túramyz. Tipti ony ýsh tilding әuezimen syzylta aitamyz. Áyteuir úratyn tasyn qolyna ústap jýrmegenning bәri dos. Biraq solay ma? Qalpaqpen qaghyp aludy oilap jýrgenderding dymy ishinde ekeni belgili. Neni kókseydi, neni kózdeydi, zerttep jatqan eshkim joq.

Soltýstigimizde Resey, onyng batysynda Europa, shyghysymyzda Qytay, múhittyng arghy jaghynda AQSh, ontýstik shyghysqa qaray býtin músylman әlemi. Ánsheyinde ózimiz «batys pen shyghystyng týiisken jerinde, toghyz joldyng torabynda ornalasqan baytaqpyz» dep maqtanghandy sýiemiz. Al osynyng bәri bizdi әlemdik mýddelerding mýiizdesu alanyna ainaldyratynyn úmytatynymyz qalay? Sony bile túra aqqu shortan Hәm shayannyng isin jii qaytalay beretinmiz ne rәuish?

IYә, biz, qaz dauysty Qazybek aitqanday-aq, qazirgi tanda mal bolmasa da, múnay baqqan elmiz, biraq әdettegidey eshkimge soqtyqpay jay jatqan elmiz. Elimizden qút-bereke qashpasyn dep, jerimizding shetin jau baspasyn dep, nayzagha bolmasa da myltyqqa ýki taqqan elmiz. Ókinishke qaray, dúshpan basynghan, basymyzdan sóz asyrghan dәuirlerden de óttik. Ótuge tura keldi. Ol qorlyqtan azattyqtyng aq tany arashalady. Qúdaygha myng da bir shýkir, mine, jiyrma jyldyng jýzi boldy, egemendik deytin osy qasiyetti otty laulatyp jatyrmyz. Tek birligimizge bekem bolsaq, ózgelerding bәrin ózimizdey kórip, qopanday bermesek. Alysty-jaqyndy geosayasy taraptardyng agentteri men Qazaqstandaghy filialdary qyzmetin atqarmasaq, qane?! Kýlsheli balanyng sýikimdi bolatynyn bilip, ainalamyzdaghy odashylardyng týpki niyetin jazbay tanugha ýirense, qazaq. «Qúday da saqtansang saqtaymyn» degen. Áueli ózgelerden saqtanayyq, sosyn ózdi-ózimizdi saqtayyq. Ár qazaqty «men joq jerdegi men» dep qabyldaytyn kez keldi. Úly Abaydy keybir kóbik auyzdar qalay búrmalaghysy kelse de, qazaqtyng qazaqtan basqa dosy joq. Al, dosqa, sol Qúnanbay úrqy ósiyettegendey, kómek paryz. Jýz jerden osy sózge qúlaghy jauyr bolyp ketse de aita beruden jalyqpaymyz. Aytylyp keldi búl aqiqat, inshalla, aityla da beredi. «Mәngilik qúndylyqtar bolady» deydi. Al, Alashtyng úly qúndylyghy osy. Shaq deyik, baq deyik, osyghan toqtaugha tiyispiz. Al býginde qandaymyz? Álgi tәmsildegi qarghanyng anqau balasynday әrkimning «Tasty qoyny men qonyshyna salghansha, qolyna ústap jýrse bolmay ma?» dep kómekeyimiz kórinip túrghanday. Eki shoqyp bir qaramay, bir shoqyp eki qaraghanda da ashtan ólmeymiz, әriyne. búl - saqtyqtyng ýstine ýsteme saqtyq. Saq sauysqan saghaghynan ilinse, ol ertegide, shynayy ómirde bolsa, búl әdet eshkimdi qiyndyqqa qaldyrghan emes.

Qazaqqa dúshpan ejelden ashyq kelmegen, eldikti iriter qulyq-súmdyqqa toly  viruspen keletin bolghan. «Sol bәleden saqtanayyqshy» degennen basqa ne arman, ne tilek?! Bir ret sheteldik dertpen auyryp basy qisayghannyng adam bolmaytynyn qazirding ózinde keybir әsiredinshilderimizden  kórip otyrmyz ghoy. Búl bir ghana mysal. Degenmen, osynyng ózi tazdyng shashynday seldir halqymyzgha az bolmasa kerek. Qútyrsa qytay qútyrsyn, kóptikten tastay almay jýrgen jany bar, al qazaqtyng tóguge qany tasyp túrghan joq. Pyr-pyrlap úshqan qasqaldaqtyng qanynday altynnan qymbat. Nege deseniz, qazaqtyng qany bolashaqqa týrkining asyl genin jetkizuge kerek.

«Abay-aqparat»

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1464
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3231
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5325