Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 2080 0 pikir 17 Mausym, 2009 saghat 04:54

Tekelide jeti baldyq jer silkinisi boldy

 

 

Senbi kýni týn ortasyna taman Tekeli, Taldyqorghan, Qapshaghay jәne Almaty qalasy men sol qalalar manyndaghy audandardyng eldi mekenderindegi túrghynddar jer ananyng birazgha sozylghan dirilin sezindi. Alghashynda tym kýshti bolyp bayqalghan dýmpu aragha birer minut salyp baryp taghy qaytalandy. Dәl sol kezde jer silkinisining ortalyghyna tym tayau túrghan Tekeli men Taldyqorghan qalalaryndaghy kóp qabatty ýilerding túrghyndary dereu syrtqa úmtylyp, birer saghat uaqyttaryn ashyq aspan astynda ótkizip, onan song bir qabatty jer ýilerde tuystary barlar solardy panalap, kórer tandy kózderimen atyrghandary da ras. Múndayda elding ishin qanqu sózding de tez kezip ketetini aitpasa da týsinikti. Jeksenbini aitpaghanda, dýisenbi kýni de Taldyqorghan tóniregindegi eldi mekenderding júrtshylyghy elendeuden arylmady. Halyqtyng ýreyin tughyzatyn әngimeler de jedel tarap, jónsiz alandaushylyqqa negiz bolghanyn kózimizben kórip, qúlaghymyzben estidik. Zilzaladan Taldyqorghan qalasynda eshqanday tótenshe jaghday oryn alghan joq. Al Tekelidegi qalyptasqan jaghdaydy óz kózimen kórip, jer silkinisining qanshalyqty ziyan keltirgenin jәne qauipti ekenin baghamdaghysy kelgen oblys әkimi Serik Ýmbetov dýisenbi kýni tanertengisin qasyna tótenshe jaghdaylar jónindegi qyzmet salalarynyng basshylaryn, Tekeli qalasynyng әkimi men BAQ ókilderin ertip, kenshiler shaharyndaghy býlingen ýiler men memlekettik nysandardy aralap kórdi.
Birinshi kezekte osy qaladaghy qarttar men mýgedekterding internat-ýiine at basyn búrghan әkimdi zilzala bolghannan beri Almatydan arnayy kelip zertteu júmystaryn jýrgizip jatqan QR Bilim jәne ghylym ministrligi seysmologiya institutynyng diyrektory Tanatqan Abaqanov bastaghan mamandar qarsy alyp, dәl qazirgi kezde alandaugha esh negiz joqtyghyn jetkizdi. Internat ýiinde kózge birden úryp túratynday býlinister joq eken. 1991 jyly salynghan ghimarat dәlizining tóbesindegi japsyrma qaptamalardyng shaghyn bóligi qúlap, tóbening tútas plitalary men qabyrghalary arasyndaghy jikterding sylaqtary týsip qalypty. Búdan song qalanyng tau jaghyndaghy bóliginde ornalasqan Satpaev kóshesindegi birneshe ýiding zilzaladan aitarlyqtay zardap shekkenin kózimizben kórdik. 1959 jyly salynghan, zamanynda qoghamdyq monsha bolghan eki qabatty ghimarat keyinnen qayta qúrudan ótkizilip, on eki pәterlik ýige ainaldyrylghan eken. Osy jәne taghy bir on eki pәterlik ýy men segiz pәterlik birneshe ýiding qabyrghalary jarylyp, tóbelerining sylaqtary qúlapty. Osylardyng arasynda dәl qazirgi kezde túrugha asa qauipti dep sanalghan birnesheuining túrghyndaryn tez arada kóshirip, qonaqýiler men jataqhanalargha ornalastaru turaly qala әkimine tapsyrma bergen Serik Ábikenúly olardyng barlyghyna qala ortasyndaghy kommunaldyq menshikke alynghan ýilerden pәterler beriletinin, al býlingen ýilerding mýmkindiginshe jóndeletinin aityp, alandamaugha shaqyrdy. Jalpy, qala boyynsha asa ýlken dәrejede býlingen mekeme – №1 orta mektep. Tórt jýzge juyq bala oqityn mektep 1948 jyly salynypty. Sodan beri mezgil-mezgil týrli dәrejedegi jóndeulerden ótkizilgenimen, jasy alpystan asqan ghimarat osy jolghy tótenshe jaghdayda qatty syr berip, korpustarynyng arasyn qosatyn tústar bir qarystay bolyp aiyrylyp ketipti. Ishinde túryp, syrttaghy aulany kóre alasyn. Osy jerde atalghan ghimarattyng 1993 jylghy jer silkinisi kezinde de býlinip, oghan jer silkinisine qarsy kýsheytu júmystaryn jýrgizu belgilengenmen, oryndalmaghany aityldy. Oblys basshysy ózining birinshi orynbasary men qala әkimine mektepti tolyq zertteuden ótkizip, qajet dep tabylghan júmystardyng barlyghyn jana oqu jylyna deyin ayaqtaudy tapsyrdy.
QR Bilim jәne ghylym ministrligi seysmologiya institutynyng diyrektory Tanatqan Abaqanovtyng aituyna qaraghanda, institut aldaghy jeti-on jyl ishinde Almaty oblysyndaghy jer silkinisi bolady dep anyqtalghan oshaqtardaghy oqighalardyng tirkelu mýmkindigin tolyq zerttegen. Al tayau jyldargha anyqtau júmystarynyng mýmkindikteri joq kórinedi. Óitkeni Almaty oblysy boyynsha júmys isteytin seysmostansalardyng sany az jәne jabdyqtaluy tym nashar.
– Qaladaghy eng ýlken zardap shekken mektep eki ózenning ortasyndaghy aralda ornalasqandyqtan, onyng astyna sudyng jinalatyny aitpasa da týsinikti. Su óz kezeginde irgetas ornalastyrylghan tasty, qiyrshyqty qabatty shayyp otyrady. Sondyqtan bilim oshaghyn zilzalagha qarsy kýsheytu sharalary turaly osydan on-on bes jyl búryn eskertilgen edi. Sol oryndalmady, sonyng zardabyn býgin tartyp otyrmyz. Sonymen birge osydan biraz búryn byltyr Qytaydy qayghygha batyrghan Sychuani provinsiyasynda bolyp qaytqanymda, ondaghy jer silkinisining sebepteri qatarynda tehnogendik sipattar barlyghyn estidik. Sondyqtan bolashaqta bizdegi tau shatqaldarynda su elektr stansalaryn jәne taghy basqa da nysandar saluda seysmologiya institutymen birlese júmys jýrgizudi jolgha qoyghan dúrys. Al Tekelidegi jer silkinisine keler bolsaq, senbi kýni týngi saghat 11 saghat 17 minutta tirkelgen zilzalanyng qaladan sәl ghana qashyqtyqta bolghan ortalyq nýktesinde 7 baldyq jer silkinisi oryn alghany anyqtalyp otyr. Ekinshi dýmpu aragha 8 minut salyp baryp qaytalandy. Múnyng kýshi – 5 ball. Sodan keyingi alty saghat ishinde osy aimaqtaghy jer 21 ret silkindi. Jeksenbi kýni taghy toghyz dýmpu tirkeldi. Al býgin onday eshtene tirkelmedi. Sondyqtan alandaytynday eshtene joq, – deydi akademiyk-diyrektor.
Serik Ábikenúly anyqtalghan jaghdaylargha baylanysty tez arada naqty sharalar qolgha alynatynyn, arnayy shtab qúrylyp, zilzaladan zardap shegushilerding barlyghyn anyqtap, olargha zang auqymyndaghy kómekter kórsetiletinin jetkizdi. Eshkimning nazardan tysqary qalmaytynyn, arnayy komissiyanyng júmysynan song qalpyna keltiru júmystarynyng jýrgiziletinin aita kele, júrtshylyqty tabighattyng ózi tótennen әkeletin tótenshe oqighadan adam shyghyny bolmaghanyna tәube aityp, tirlikti alansyz jalghastyra beruge shaqyrdy.

 


Bolat ABAGhAN Almaty oblysy
«Ayqyn» gazeti 16 mausym 2009 jyl

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1498
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3268
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5641