Janat Beysembay. Eldi de, elbasyn da jerge qaratty
Búghan Tildi «tizgindegender» tikeley jauapty
Biylghy jyl elimizding ómirindegi ýkili de ýmitti asu. Ýsh ghasyr bodandyqtan keyin tәuelsiz memleket bolghanymyzgha jiyrma jyl tolady. Búl, әlbette, tarih enshisinde qas-qaghym sәt. Biraq, adam ómirimen tarazylasaq, azamattyng at jalyn tartyp miner, óz aldyna otau qúrar shaghy. Endi ol ata-anasynyng tasasyna búgha almaydy. Otbasynyng aldynda ghana emes, otandastarynyng aldynda, tipti qúqylyq ta jauapershilikke iye.
Al, qoghamnyng kemeldigi onyng azamattarynyng oi-órisi men parasat-payymyna, halyqtyng talabyn tap basyp, uaqyttan ozyq otyruyna, tipti kerek deseniz, sol qúdiretti uaqytty el mýddesine baghyndyruyna baylanysty. Ókinishke qaray, qazaqtyng Ana tili jәne qazaqstandyqtardyng memlekettik tili salasynda kereghar ahual qalyptasyp otyr. Múnyng sebebin keybir biyshigeshter әli kýnge sheyin «ótkenning zardaptarymen» týsindiruge qúmar-aq. Tәuelsizdigimizding alghashqy on jyldyghynda janaghylargha ilanugha beyil edik. Biraq, qazirgi jaltaq, qorghanshaq, býgejek, bir sózben aitqanda «beyshara» halderine jol bolsyn!
Búghan Tildi «tizgindegender» tikeley jauapty
Biylghy jyl elimizding ómirindegi ýkili de ýmitti asu. Ýsh ghasyr bodandyqtan keyin tәuelsiz memleket bolghanymyzgha jiyrma jyl tolady. Búl, әlbette, tarih enshisinde qas-qaghym sәt. Biraq, adam ómirimen tarazylasaq, azamattyng at jalyn tartyp miner, óz aldyna otau qúrar shaghy. Endi ol ata-anasynyng tasasyna búgha almaydy. Otbasynyng aldynda ghana emes, otandastarynyng aldynda, tipti qúqylyq ta jauapershilikke iye.
Al, qoghamnyng kemeldigi onyng azamattarynyng oi-órisi men parasat-payymyna, halyqtyng talabyn tap basyp, uaqyttan ozyq otyruyna, tipti kerek deseniz, sol qúdiretti uaqytty el mýddesine baghyndyruyna baylanysty. Ókinishke qaray, qazaqtyng Ana tili jәne qazaqstandyqtardyng memlekettik tili salasynda kereghar ahual qalyptasyp otyr. Múnyng sebebin keybir biyshigeshter әli kýnge sheyin «ótkenning zardaptarymen» týsindiruge qúmar-aq. Tәuelsizdigimizding alghashqy on jyldyghynda janaghylargha ilanugha beyil edik. Biraq, qazirgi jaltaq, qorghanshaq, býgejek, bir sózben aitqanda «beyshara» halderine jol bolsyn!
Osyny kóre túra qazaq qalay tulamacyn! Onyng Múhtar Shahanov, Amangeldi Aytaly sekildi qayratker úldary qalay dabyldatpasyn! Alayda, respublikamyzdyn Memlekettik tilge jauapty qúzyrly organdary men olardyng tórindegi serke terisin jamylghan keybireuler qalyptasqan teris tildik ahualdy týbegeyli ózgertuge mýlde qabiletsiz bolyp shyqty. Olar respublika basshylyghynyng auzyna qarap, syndarly sayasattyng ruhyn sezine almay, mәngirgen halde. Elbasynyng ózining qazaqtyng perzenti ekenin sózimen de, isimen de dәleldey otyryp ta barsha qazaqstandyqtargha ortaq túlgha bolyp otyrghanyn zerdeley almauda.
Olardyng aldaghy on jylgha arnap, qalayda qabyldatugha jandaryn salyp otyrghan Tilder baghdarlamasynyng jobasy sonyng búltartpas dәleli. Jaghdaydy jan-jaqty tarazylap, óz betinshe oy týiip, derbes sheshim qabyldaugha qabiletsiz jandardan ne qayyr! Syrttaryn kýmpiytip, jondaryn kýjireytkenderi bolmasa, ondaylar jattandy sýrleudi bosqa shandatyp, «ottaghandy» ghana biledi. Áytpese, «jýzdegen jyl tilimiz baylandy ghoy, endi sol týiindi jedel shesheyik» dep, nege oilanbaydy eken, jazghandar.
Týisiksizder! Olargha salsaq, osyghan deyin Tilder turaly baghdarlama eki mәrte qabyldandy eken, endi sol «dәstýr» qaytalana berui kerek siyaqty. Eski sýrleudi shiyrlaytyn mәngýrtter tynnan jol salugha qabiletsiz. Olay bolsa, qalyng qauymnyng tap osy joly jalpaqsheshey baghdarlama emes, «Memlekettik til turaly zan» men memlekettik til - qazaq tili turaly baghdarlama qabyldau kerek degen talabymen kelispey kóriniz. Tildik ahualgha shynymen-aq janymyz ashysa, eng aldymen, Ana tilimizding jaghdayyn týbegeyli týzeytin kez bayaghyda jetti. Múny basshylar da moyyndap otyr. Biraq, tilge jauapty memlekttik organdar jәne eng aldymen Til komiyteti eshteneni kórmeytin, estimeytin menireu halde qaluda. Respublika Preziydentinin aitqan úlaghatyn Baghdarlama jobasynyng kirispesinde jazyp qongdan asa almapty, shirkinder. Áytpese, Elbasynyng qazaqstandyqtardy biriktiruding basty faktory - qazaq tilining damuy ýshin qoldan kelgenning bәrin jasaudy mindetteytin talabynyng úran ýshin aitylmaghanyn, ony qolgha alyp, oryndau mindet ekenin úghar edi ghoy janaghylar. Olar qamqorlyqqa zәru emes orys pen ózge tilderding «sózin sóilep», bosqa aramter bolady. Elbasynyng memlekettik auqymda qoyatyn talaby men salalyq naqty mindetting arajigin asha almay qor bolady. Tipti, sheteldik tәjiriybege jónsiz eliktep, Til salasynda «qoy ýstine boztorghay júmyrtqalaghan zaman» ornatpaqqa kýshenshektenedi. Al kóp kýshengenning arty jaqsylyqqa aparmaytyny belgili.
Eng soraqysy, olar ózderi ghana úyatty bolyp qoymay, eldi de, Elbasyn da jerge qaratuda. Bayqasanyz, qazaqty da, ózge júrtty da bayaghy «sholaq belsendilershe» kommunizm deytin ortaq kórpening astyna bóleuden dәmeli. Múnyng dәlelderin kóptep keltiruge bolady. Mәselen, biyl janaghylar Elbasyn eki mәrte «sýrindirdi». Birinshisinde, ol halyqqa joldauyn arnay túryp, Parlamentke jetpegen, joba kýiindegi baghdarlamany qabyldandy dep tamam júrttyng aldynda aghattyq jiberdi. Al, ekinshisinde Elbasy Qazaqstan halqy assambleyasynyng sessiyasynda emdeu mekemelerindegi barshagha týsinikti «Baysalbaev hirurg nemese terapevt, yaky kardiolog» degen mandayshalar nege eki tilde jazylmaydy dep, delegattardyng aiyzyn qandyrdy. Al, qazaq taghy da jerge qarady. Osynyng bәri júmysta aiqyndyqtyng joghynyng saldary bolyp tabylady.
Úzyn sózding qysqasy, qazir Til salasynda bet-baghdarymyz búldyr kýiinde qalyp otyr. Ony aiqyndap beruge Mәdeniyet ministrligining de, Til komiytetining de shamasy kelmeude. Tughan tilimizdi ózine layyqty túghyryna qondyru ýshin janasha kózqaras kerek dep bilemiz. Qalyng kópshiliktin, til janashyrlarynyng oiy osy.
Janat Beysembay
Qazaq tili men әdebiyetining múghalimi,
Astana qalasy,
«Abay-aqparat»