Bir qalada qos ghylymy kenesting qúryluy maman dayarlaudan tughan janashyrlyq pa, әlde qúr bәseke jarys pa?..

Ónertanudan kandidattyq dissertasiya qorghaytyn ghylymy kenes Bilim jәne ghylym ministrligine qarasty M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynda biraz jyldan beri júmys istep keledi. Múny qúru da onay bolmaghan. Institut basshylary kórshi Qyrghyzstan, Ózbekstan ónertanushy ghalymdarymen kezdesip, birer ghylym doktorlarynyng keneske mýshe boluyna kelisimin alghan. Sodan beri ónertanudyng - teatr, beyneleu óneri, muzyka salalary boyynsha júmys istep kele jatqan ghylymy keneste talay talapkerler dissertasiyalaryn qorghap shyqty. Múndaghy ghylymy kenes mýshelerining deni - ózimizding qazaqstandyq ghalymdar. 7 ghylym doktory, qalghandary ghylym kandidattary. Ghylymy zertteulerde kóteriletin ghylymy problemalarmen etene tanys jәne kóbisi ózderi tikeley aralasyp әri ainalysyp jýrgender. Soghan qaray qorghaugha týsken dissertasiyalargha da talap kýshti. Sondyqtan bolar, kýni býginge deyin joghary attestasiyalyq komiytetten eshqanday eskertpe almaghan. Ári opponenttikke syrttan birli-jarym ghana ghylym doktorlary shaqyrylady. Búl - da ýlken útys. Sebebi dissertasiya qorghaugha Ýkimetten qarajat bólinbeydi, bәri de qorghaushynyng esebinen.

Bir qalada qos ghylymy kenesting qúryluy maman dayarlaudan tughan janashyrlyq pa, әlde qúr bәseke jarys pa?..

Ónertanudan kandidattyq dissertasiya qorghaytyn ghylymy kenes Bilim jәne ghylym ministrligine qarasty M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner institutynda biraz jyldan beri júmys istep keledi. Múny qúru da onay bolmaghan. Institut basshylary kórshi Qyrghyzstan, Ózbekstan ónertanushy ghalymdarymen kezdesip, birer ghylym doktorlarynyng keneske mýshe boluyna kelisimin alghan. Sodan beri ónertanudyng - teatr, beyneleu óneri, muzyka salalary boyynsha júmys istep kele jatqan ghylymy keneste talay talapkerler dissertasiyalaryn qorghap shyqty. Múndaghy ghylymy kenes mýshelerining deni - ózimizding qazaqstandyq ghalymdar. 7 ghylym doktory, qalghandary ghylym kandidattary. Ghylymy zertteulerde kóteriletin ghylymy problemalarmen etene tanys jәne kóbisi ózderi tikeley aralasyp әri ainalysyp jýrgender. Soghan qaray qorghaugha týsken dissertasiyalargha da talap kýshti. Sondyqtan bolar, kýni býginge deyin joghary attestasiyalyq komiytetten eshqanday eskertpe almaghan. Ári opponenttikke syrttan birli-jarym ghana ghylym doktorlary shaqyrylady. Búl - da ýlken útys. Sebebi dissertasiya qorghaugha Ýkimetten qarajat bólinbeydi, bәri de qorghaushynyng esebinen.

Sonymen, M.Áuezov atyndaghy Ádebiyet jәne óner instituty janyndaghy ghylymy dengeyi biyik, qorghaushylargha qarajat shyghyny da jenildeu dissertasiyalyq kenes júmys istep túrghanda ekinshi bireuin ashu qanday qajettilikten tughany týsiniksiz bolyp túr. Bizge emes әriyne, jogharyda aitylghan ghylymy kenes mýshelerine. Olardyng aituynsha, múnda ghylymy ataq qorghaushylar kezek kýtip, júmysy jatyp qalghan jaghday bolghan emes. Keneske kelip týsken júmystardyng bәri de der kezinde saraptamadan ótip, qorghaugha úsynylyp jatady. Qalay desek te, bir qalagha bir ghylymy kenes jetip jatyr. Onyng ýstine ónertanu - jappay ainalysatyn ghylym emes.

M.Áuezov atyndaghy instituttyng ghylymy kenesinen bilgenimizdey, T.Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasynyng kandidattyq dissertasiya qorghau kenesinde qorghalatyn dayyn túrghan júmys ta joq kórinedi. Sondyqtan bolar M.Áuezov atyndaghy instituttyng ghylymy kenesining talqysynan ótip, kem-ketikterin jóndegennen keyin úsynylatyn júmysty birden qorghaugha qabyldaghan. "Búl ne sonda, bәseke me, onsyz da ghylymy ataqqa úmtylushylar azday-aq bir Almatyda bir ghylymy kenesting taghy bireuin ashudan joghary attestasiyalyq komiytet ne útty?" deydi olar. Onyng ýstine T.Jýrgenov atyndaghy akademiyadaghy kenes mýsheliginde sonda ústazdyq qyzmetpen ainalysatyn birde-bir ónertanushy ghalym joq kórinedi. Osyghan saysaq, kenesti jalghyz ghana muzykadan ghylym doktory Ásiya Múhambetovanyng ambisiyasy ýshin ashqan bolyp shyghady. Onyng ýstine ol kisi qazaqsha bilmeydi, últ tilinde jazylghan ghylymy júmysty kenes tóraghasynyng ózi oqymaghasyn ne bolady? Ol ol ma, syrttan shaqyrylyp, ghylymy keneske mýshe etken 6 ghylym doktorynyng birde-bireui qazaqsha jazylghan ghylymy júmystardy oqyp, pikir aita almaytyndar. Sonda búlar qalay ghylymy saraptama jasamaqshy. Dissertasiyalyq kenes qúramyndaghy ghylym doktorynyng ekeui Ózbekstannan, bireui Qyrghyz elinen, bireui Sankt-Peterburgten, bireui Minskiden eken. Olardyng kelip-qaytu jol shyghynyn kim kóteredi? Búlardyng bәrining kenes mәjilisine qatysuy, shyghyny qorghaushylardyng (soiskateli) moynyna týspey me? Olar qazaq elining óneri jayyndaghy enbekterge shynayy ghylymy saraptama jasaydy deuding qisyny bar ma?

Kórnekti ghalym, maytalman professor Baghybek Qúndaqbaevtyng aituynsha, "Joghary attestasiyalyq komissiya búryn Ministrler kabiynetining janynda bolatyn. Endi Bilim jәne ghylym ministrligining qaramaghynda bolghandyqtan, qorghau da, ghylymy ataq alushylar da kóbeyip ketti, kóbisining ghylymgha qatysy shamaly. Al myna janadan qúrylghan kenes tek bir tilde - orys tilinde ghana sóilep, dissertasiya oryssha ghana qorghalady.

Endeshe, búrynnan túraqty júmys istep kele jatqan kenesti әli de bolsa ghylym doktorlarymen tolyqtyryp, doktorlyq dissertasiya qorghaytyn statusqa kótergen әldeqayda paydaly emes pe?
Qazaqstanda múnday kenes joq. Búl turaly ghylymgha jauap beretin joghary lauazymdy mekeme qalay oilaydy eken".

Áshirbek SYGhAY, teatr synshysy:

- Qazaqtyng ónertanu ghylymy damysyn desek, qos ghylymy kenesti kópsinuge bolmaydy. Jalpy týrde ónertanu ghylymy dep atalynghanmen, ol óz ishinde beyneleu óneri, muzykatanu, teatrtanu degen birneshe mamandyqqa bólinedi. Mәselen, kórshiles Ózbekstanda janylmasam on shaqty teatrtanushy doktor bar, bizde әli kýnge bireu ghana. Ghylymy mamandar jetispeydi. Biz búl jaghynan ghylymy kenesti bir adamnyng monopoliyasyna berip, qoldan tejep otyrghan siyaqtymyz. Onyng ýstine ónertanugha qatysty ghylymy júmystar aqsap jatyr. Keyde opponent retinde maghan sol qorghalatyn ghylymy júmystardy oqytady, oqyp otyryp qarnym ashady. Men jalpy, synnyng ghylymilanghanyna qarsy adammyn. Syn kórkem shygharma siyaqty oqylu kerek. Áytpese ghylymy enbekti ataq qorghau ýshin ghana jazyp, ony kitaphanagha tyghyp qoyghannan kelip-ketetin payda bar ma? Al T.Jýrgenov atyndaghy Óner akademiyasynda ghylymy kenesting ashyluy búrynghy taptauryn sýrleumen tarta bermey, janasha jol izdeuden, ónertanu ghylymynyng tynysyn keneytuden tuyp otyr. Múnda talaptanushylar óner tarihynan, beyneleu óneri men muzykadan, soghan qosa óner filosofiyasynan, óner tarihynan qorghap shyghatyn bolady. Yaghny ayasy tar emes, tynysy ken. Meyli, opponentterdi AQSh-tan shaqyrsyn. Eng bastysy, ghylymnyng sapasyn týsirmeu, ónerding baghasyn ketirmeu. Jana ghana ashylyp jatyr. Sondyqtan besiginde buyndyrmay, búl ghylymy keneske mýmkindik beru kerek. Mýmkin M.Áuezov atyndaghy instituttyng ghylymy kenesinen góri qayrattyraq, jigerlirek bolatyn shyghar. Qaysysy ozsa, sol ghylymy kenes jetekshi oryngha shyghady...

Tóreghaly TÁShENOV

«Ayqyn» gazeti 16 mausym 2009 jyl