Júma, 22 Qarasha 2024
«Soqyr» Femida 16118 29 pikir 11 Sәuir, 2019 saghat 15:55

Qazaq qorlyqty kimnen kóp kórdi?

Keyde myna bir tarihy derekterge qarap otyryp, osy qazaqty eng kóp qyrghan, eng kóp jerin tartyp alghan, eng kóp qorlyq-zorlyq kórsetken kim degen oigha ketemin. Sosyn osy kýngi qazaqtardyng otyryp alyp jonghar shapqynshylyghy, batyr babalarymyz, aq bilekting kýshimen, aq nayzanyng úshymen degen siyaqty jeldirme sózderdi qaytalaudan ýlken-kishisining auzy bosamaytyny esime týsedi. Olardy odan әri tyndap otyrsang ózbek pen arabty qala berdi tili, dini, jer-suy ýshin Reseymen arpalysyp jatqan ukraindardy jamandaydy.

Au, orys jýrgen jerde soghyssyz tynysh ómir bolmaytynyn kórdik qoy. Sheshenstandy, Gruziyany, Daghystandy ananday qyldy. Aughanstandy mynaday qyldy, býkil Baltyq elderdi Reseyden oqshau ketip aman qaldy. Endi kýnige Qazaqstan bizdiki, ol "iskonno russkaya zemlya" dep ses kórsetip otyrghany anau deseng eki qazaqtyng biri ózine tap beredi. Tipti, «últ arazdyghyn qozdyrdy» dep ústatyp jiberuge de dayar túratynyn kózimiz kórip jýr. Sonysyna qarap-aq qazaqtyng ruhyn әueli patshalyq Resey, sosyn Kenestik Resey әldeqashan óshirip tastaghan, qazaqtyng ruhy endi janghyruy qiyn-au degen kýpirlik oigha ketem. Sosyn "myna bir tarihy derekterdi oqyghan keybir qazaqtyng sanasyna sanylau kirip qaluy da mýmkin-au" deymin ishtey.

1556 jyly orystar Astrahanidy basyp aldy

1755 jyly Orta jýz qazaqtarynyng birneshe jýz myng gektar jerin tartyp aldy.

1810 jyly Elek ózenining manayynan 600 000 desyatina jerdi tartyp aldy.

1835 jyly Or ózeni (Orsk qalasy) men Troysk bekinisteri arasynan 3.400000 desyatina jerdi tartyp aldy. Bekinister dep otyrghanymyzdyng bәri kazachestvo voyskosynyng túraghy.

1839 jyly Sarytau (Saratov), Omby, Tobyl, Narym, Ýlbi, Búqtyrmany aldy.

1920 jyly Altay ólkesin (Altayskiy kray) aldy.

1916 jyly qazaqtardy soghystyng aldynghy shebine qolyna kýrek qana berip әsker júmysyna aparyp qyryldyrdy.

1917-1920 jyldary Reseyding aq gvardiyashy, qyzyl gvardiyashy әskerleri qazaq auyldaryn kezekpen qyrdy.

Orynbor ólkesin 1924 jyly tartyp aldy.

Kenes kezinde bay-qúlaq dep jer audarylghan 1 mln 800 myng qazaq ólip, 700 myng qazaq basqa jaqqa auyp ketti.

Qostanay jayylymynan 1833 ga jerdi 1965 jyly aldy.

Bayqonyr gharysh ailaghy 1994-2050 Reseyge jalgha berildi.

1946-1988 Semey, Azghyr, Naryn poligondaryn saldy.

Embi-5 poligony  2010 jyldyng ortasyna deyin júmys istedi. Qazir búl jer paydalanugha jaramsyz. Ulanghan.

1922, 1932-33 jyldary әdeyi úiymdastyrylghan asharshylyqtan 4 millionnan astam qazaqty qyrdy.

2017 jyly Qostanaydyng Jankeldin audanynan 75000-ga jer Resey zymyrandaryn qúlatugha berildi.

Alashorda arystarynyng biri Halel Dosmúhamedov «Kishi jýz qazaqtarynyng 250 jyldyq tarihy qanmen jazyldy. Ol qandy tókken orystar» dep jazdy.

Búnyng bәri Reseyding Qazaqstangha jasaghan kóp zobalanynyng jýzden, mynnan biri ghana. Qazaq sonyng bәrine kónip "elimizde tynyshtyq" degendi qaytalaumen keledi. "Osynday  da tynyshtyq bola ma?" dep kýlseng seni bir bәle qughan adamday kóredi. Qazaqstan tarihy oqulyqtarynda búlar aitylmaydy. Onyng ornyna qytaylar bayaghyda qyryp tastaghan jongharlardy, әldebir ru batyrlaryn aita beredi.  28 jyl boyy qazaqtyng sanasyn  oyatpau ýshin búl әdis orysqúl biylikting basty qaruynyng biri bolyp otyr.

Myrzan Kenjebay

Abai.kz

29 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1448
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3208
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5209